26. mai 2017

Kevad on aias.

Mulle meeldib see aeg kevadest, kus kõik ei ole veel nii lokkavalt roheline. Metsaalused on kaunid, kuid mitte tihedad ega läbipääsmatud. Maanteel sõites võib näha neid maju, mis lopsaka suve varjus nähtamatuks jäävad ning aias saab rõõmustada iga uue tärganud õie või puhma pärast. Õhk liigub paremini ja sääski ka veel ei ole. Ja toomingalõhn...


Pärast hommikust jalutuskäiku teen ma alati tiiru aias ning sobiva ilma korral askeldan seal tunnikese. Mulle meeldib teha iga päev natuke, mitte terve päeva küürutada ja järgmisel päeval luu- või lihasvalude käes vaevelda. No tegelikult on meil nii väike aed, et ega siin tööd nüüd nii palju pole ka...




Kunagi kirjutasin oma aia tulpidest ja miks need Anni lapitekile said. Vot siin on meie tulbid...







Tegin päeval aias mõned pildid ning hiljem sattusin vaatama fotosid eelmise aasta juulikuisest aiast. Ja ikka üllatun, kuidas vaevu pooleteise kuuga muutub kõik - valgete tulpide asemel leegitsevad punased roosid, punaste tulpide kohal on hoopis rohetav vaarikahekk (magusate marjadega muidugi) ning seal lumivalge enelapuhma kõrval domineerib hoopis purpurpunane põisenelas, mis praegu on veel üsna hõre ja madal. Ja maja ees, kiviktaimla-laadsel peenral, kus praegu õitsevad meelespead ja karukellad ning laiutab erkkollane kikkapuu, õitsevad juulis hoopis graatsilised tulipunased pinnakatteroosid ja pune. Vahepeal jõuab seal õide puhkeda ka üks mu lemmikuid, lauk.


Roomaval kikkapuul on ruumi vähe - juba tikub ta mööda majaseina terrassile.


Esmaspäeva hommikul korjasin toomingaoksi. Õied olid neil veel tugevalt pungas, aga päikesega läksid nad ka terrassivaasis lahti. Ilu ja lõhna jagubki niimoodi kauemaks.



Lõunapaus. Mulle meeldib maasikaid ja banaani süüa kodujuustu või skyriga. Magusaineid polegi vaja, vahest lisan mandlilaaste või küpsist. 


Veidi käsitööst ka. Muhu sukkadega olen just nii kaugel nagu allolev pilt näitab... FB-s juba kirjutasin, et ega ma tea, kuidas vanasti Muhu naised oma lillemustrid sukkadele said, aga mina teen seda järk-järgult. Ehk teen nii, et koon ühe värvibloki valmis ja veidike järgmisestki ning siis tikin ühe osa valmis. Silmused tõstsin tikkimise ajaks kahele vardale, kuid mõlema külje pealt umbes 10 silmust panin hoopis haaknõelale - nii tekkis tikkimiseks hea stabiilne pind.

24. mai 2017

Triibik.

Aja jooksul on mul kogunenud enam kui kilo jagu alpakavillaseid lõngajääke. Erinevad värvid, erinevad tootjad, erinevad koostised (mõni 100% alpaka, mõni koos siidiga, mõni villaga), pisut erineva jämedusega lõngad. Panin need ritta ja valisin välja toonid, mis tundusid omavahel sobivat. Aktsendiks lisasin kaks kontrasttooni - telliskivipunase ja sinepikollase. Ilma nendeta oleks kampsun jäänud liiga läilaks. Ja lõpuks tuli sinna kompotti panna ka üks täisvillane helesinine lõng, sest muidu oleks üldmulje jäänud üsna tume. 

Lõike võtsin ühelt ajatult poekampsunilt, mis on mind aastaid "hästi teeninud" ja nüüd äraviskamisele kuulub. Aga selle pikk soonik, mis ulatub puusadest vöökohani, kõrge krae ja kahtpidi avatav lukk meeldisid mulle ning seepärast tuligi need ideed üle võtta. 



Vana poekampsun oli küll vaid kahevärviline. Minu uue kampsuni süsteemitu triipuderägastik tekkis kudumise käigus. Ja taskud tundusid hädavajalikud - need lisasin omaalgatuslikult. Triipude vahel polegi taskuid eriti näha, eks :)

Luku servad katsin armsa südamepaelaga. Poest otsisin küll sinisekirjut puuvillast paela, kuid ühtegi sobivat ei hakanud mulle silma. Kui olin paelariiuli kolm korda üle vaadanud, jäin pidama hoopis jõuluhõnguliste punaste paelte juures :)

Esiliistust jäi üle 5 cm paelajupp, mille teppisin ühe tasku alla.







Vardad nr 3,5 (soonikutes nr 3).
Kampsunile kulus umbes 550 grammi lõnga. Ja teate, mul jäi järgi veel ühe kampsuni jagu lõngajääke :) Tundub, et tuleb mõned tokid juurde soetada ning kududa hoopis üks kleit või tuunika. Või on see liiga riskantne...

Kampsun sisaldab 12 erinevat tooni:

Tumesinine, Austermann Alpaca Silk 2,75 tokki
Helebeež, Alvita Alpaka 2 tokki
Helesinine, Drops Karisma 1,5 tokki
Tumebeež, Alvita Alpaka 1,25 tokki
Valge, tundmatu meriinovillane 1 tokk
Beežikashall, Drops Lima 0,5 tokki
Tumepruun,  Schachenmayr Alpaka 0,5 tokki
Tumehall, Schachenmayr Alpaka 0,5 tokki
Sinepikollane, Alvita Alpaka 0,25 tokki
Punane, Alvita Alpaka 0,25 tokki
Helehall, Schachenmayr Alpaka 0,25 tokki
Teksasinine, Alvita Alpaka 0,25 tokki



Kampsun on kootud üsna traditsiooniliselt moel. Kehaosa ja varrukad eraldi, alt üles. Küljeõmblusi ei ole, sest ringvarrastele saab ju võtta kogu kehaosa korraga. 

Käisime Noarootsis matkamas. Tütreke tahtis ka paar pilti minust teha. No tegime siis vastastiku :)


Üritasin loodusesse sulanduda...



19. mai 2017

Sokijukud.

Väikese kõrvalepõikena näitan seekord oma poja vormitud sokijukusid. Olen oma noorematele poegadele juba paar aastat rääkinud, et nad kooli puutöö-tunnis vahelduseks mulle paar sokijukut meisterdaksid (no võinugasid ja küünlajalgasid on juba piisavalt). Siiani olin ma tegelikult ise see pudelikael - ma lihtsalt ei mõistnud nendele jooniseid teha. Mõtlesin, et äkki saan kuskilt sellekohast abi, aga vähemalt netiavarustest ma ühtegi sobivat joonist ei leidnud. Lõpuks võtsin appi oma valmiskootud sokid ja kujundasin sokiliistukavandi nende järgi. Ringid joonistasime viinapitsi jalaga:)


Jukud on tehtud kasevineerist (paksus u 5 mm). Poisil oli esialgu plaanis kasutada laserlõikajat, aga nii suur plaat kahjuks koolipingile ei sobinud, nii tuli tükid käsitsi välja saagida. Ja hiljem tundide viisi lihvida. Nüüd tuleks need veel lakkida või õlitada... Kas teil on selles osas soovitusi? Millega lakkida, et kannataks niiskust ja sokid ei saaks ebameeldivat laki või õli lõhna külge? 


Kullestega sokid on kootud juba ammu. Infot nende kohta leiab siit.

12. mai 2017

Kampsun on kui hall hunt.

Pole kahtlustki, et vedas sellel mehel, kes endale kesk tänavust kevadet uue sooja kampsuni sai... 


See tumehall kampsun on varasema helehalli "vend". Lisaks värvile on neil vaid üks nähtav erinevus - tumedale sai üks nööp rohkem, st selle topeltkraed saab veelgi tihedamalt ümber kaela suruda. 

Lõng ka sama, mis eelmisel korral: Drops Nepal (65% villa, 35% alpakat; 50g/75m). Seekord kasutasin värvi nr 0506. Lõnga kulus kampsunile ja mütsile kokku veidi üle 20 toki.

Vardad olid jälle numbriga 4.  










Modelliks jälle mu poeg Ats - kampsun ei ole tegelikult talle (seepärast tundub see pisut suur). 



Nii lihtsa koekirja kõrvalt õnnestus mul ära õppida see, et kudumise ajal saab ka ajakirja või raamatut lugeda. Oluline on vaid see, et liiga tihti ei pea lehte keerama. No ja tekstis ei tohi liialt numbreid olla (sest muidu läheb käe sisse harjunud kuueni lugemine sassi).


3. mai 2017

Kibuvitsaväädid jakil.

On hea, kui tikkimisel antakse mulle vabad käed, usaldatakse. Veel rohkem meeldib mulle, kui saan mõne väikese vihje, sest ühelt poolt see inspireerib, teisalt paneb aga rohkem pingutama, mõnikord raamist välja mõtlema või hoopis piiratud ressurssidega hakkama saama, esitab väljakutseid. See pakub mulle pinget... Arvan, et kõige vähem meeldiks mulle see, kui keegi saadaks mulle foto, et tahan täpselt (või pea-aegu samasugust) tikandit, kudumit... Õnneks ei ole mul kunagi sellist juhust olnud. Mulle on juhtunud üsna avatud meelega kliendid :)

See must jakk jõudis minuni postiga. Märksõnadeks oli, et sinna võiksid tulla roosad roosid. Eriti meeldisid kliendile selle mantli lilled

Ma ei tahtnud jakki väga kirjuks ajada. Mõtlesin, et suured lilled on juba ise niivõrd efektsed ja suursugused, et pole mõtet neid teiste värvide ja lillede vahele ära matta. Nii joonistasin kavandi, kus olid ainult roosid (õigemini kibuvitsaõied) ja mõned rohelised lehed. Väikese punase sälguna lisasin mõned kibuvitsamarjad - need klappisid hästi lehenurkades vilkuva pruunikaspunase tooniga ega lase roosat liiga läilaks muuta. Ja hõlmad said erinevad.



Et suured lilleõied kaugelt kummaliste värviplärakatena ei tunduks, tuleb mängida erinevate toonidega. Algul ei pane ehk tähelegi, aga igas kroonlehes on segatud 4-5 erinevat roosat tooni. 


Tavaliselt tikitakse lilleõit nii, et südames on tumedamad toonid ja väljaspool heledamad. Kibuvitsal on aga vastupidid - seest on nad üsna valged, kroonlehe servad on aga roosakamad, mõnel sordil isegi päris tumeroosad. 



Et saada õige tooniga tolmukad, panin kokku koguni 3 erinevat värvi lõnga. Kollane annab heledust ja sära, punakaspruun kontrasti ning oranž tõstab selle kõik kuidagi paremini esile.


Kõige keerulisem oli lehtedega. Valisin oma peenvillaste lõngade kogust 2 komplekti lehtedeks sobivaid toone - ühed olid kerge sinaka tooniga ergud rohelised, teised aga tagasihoidlikud, pastelsed, kollakad-pruunikad toonid. Küsisin nõu ka oma FB-i lehelt, kus kalduti pigem erkude toonide poole. Aga mina ei suutnud ikka otsustada. Nii ma mõtlesin paar päeva (kord otsustasin nii ja siis jälle naa) ning siis jõudsin järeldusele, et lahendus saab olla üks - kumbki variant pole õige ning tuleb midagi hoopis muud leida. Sukeldusin hoopis oma villaste lõngade kasti, kust leidsin just sobivad rohurohelised toonid (nende järgi pean edaspidi oma peenvillaste tikkimislõngade varu täiendama). 


Seljale tikkisin üksiku õiekese. Tundus, et rohkem polegi vaja...





Loodetavasti panin teie päeva särama :)