Ükskord tuli minuga poest kaasa üks täiesti hall viskoossärk. See tundus ideaalselt sobivat kokku rohelise seelikuga, mille ka sealtsamast poest soetasin. Tegelikult on särk jäänud siiski kappi seisma, sest ikka ja jälle tundus see mu jaoks liiga igav, lisaks meenutas ta vanu sõdurisärke...
Lõpuks otsustasin särki tikandiga täiendada. Valisin tagasihoidlikumad kollased õied ja seelikuga sobivat tooni lehekesed.
Tikkisin puuvillaste mulineedega.
Eks need pigem fantaasiaõied ole. Kuna praegu on kevad, siis tulevad aga kohe meelde isatalu rikkalikud kuldtähtede väljad.
Meie enda aias kuldtähed ei kasva. Samas eelmisel aastal märkasin kiviktaimlas paari õit - küllap on linnud neid külvanud või mullaga kuskilt kaasa tulnud.
Üldiselt sibullilled meil eriti hästi vastu ei pea. Siin on hirmus raske, savine ja kuiv muld, mis ei lase sibulatel eriti levida. Lisaks pole meie väikeses aias eriti palju päikest (naabrite maja jääb ette). Nii on ka lumikellukeste ja märtsikellukeste hulk igal aastal üha vähemaks jäänud, krookustest rääkimata. Ainsad vaprakesed on tulbid - need levivad üsna hästi, hoolimata sellest, et sibulad ei ole üldse mitte 3 sibula sügavusel (pigem on neil vaid paar-kolm sentimeetrit mulda peal).
Kui keegi oskab mulle soovitada kevadisi sibullilli, mis võiksid meie mullas hakkama saada, siis olen tänulik...
Üks õieke ja nuppudega vitsake ulatub ka turjale.
Kaunist kevadet!
