Ühe suure töö sain enne aasta lõppu valmis.
Mul oli ammu plaan tikkida ristpistes diivanikate. Mõtlesin katsetada, kui hästi selline asi vastu peab ja (mis eriti tähtis) kui hästi see diivani peal püsib. Mul on nimelt erinevate katetega see kogemus, et nad ei püsi paigal ja vajuvad tagumiku alt minema. Nii tüütu on mitu korda päevas katteid sättida. Olen aru saanud, et mida rohkem on kattes sünteetikat, seda hullem, sest lisaks libedusele annab see ka elektrit (hoolimata sellest, et diivanid ise on meil täisvillased).
Üritasin tikkida võimalikult naturaalsete materjalidega. Siia sisse paigutasin väga palju erinevaid lõngajääke, aga juurde ostsin valget, pruuni ja türkiissinist sokilõnga. Vot ei teagi, kas sokilõng oli viga või mitte - lootsin, et äkki on see vastupidavam kui 100% villane. Õnneks elektrit mu uus tekk ei anna, seega selles osas ei ole sokilõnga sünteetika % probleeme tekitanud. Tagumiku all püsib ka palju paremini kui kõik varasemad katted.
Mustri kavandasin ise. Põhiliseks kujundiks on valged-pruunid siksakid, mille vahele kombineerisin värvilised erinevate motiividega rombid. Tikkimine oli väga aeganõudev, sest erinevalt lilltikandist on ju terve pind täidetud imepisikeste pistetega. Hullumeelne isegi! Töö alguses arvasin, et teen sellise katte mõlemale diivanile, aga nüüd pole küll kindel... Esimest alustasin ju "tänu" koroona-aja kodusolemistele. Hiljem jätkasin tikkimist erinevate projektide mõttepauside või kahe töö vahel.
Teki suurus on umbes 120 x 95 cm.
Loodan, et naudite lund!
Instagrammis @annelikudugurmee
Facebookis @kudugurmee