30. september 2019

Kaltsuvaip nr 3.


Mu pühapäevased kaltsuvaiba heegeldamise õhtud jätkuvad ikka samamoodi. Tänu sellele saingi suve lõpuks valmis veel ühe ümmarguse vaiba, mis läks poja tuppa.


Seekord oli plaan teha musta-halli-punase-roosakirju vaip. Ja üleüldse pidi see minema tütre tuppa, aga tema keeldus igasugustest muudatustest oma toas ning nõudis kategooriliselt, et tema helebeeži-valgekirju vaip peab jääma alles (mis sellest, et vaip on juba üle 20 aasta vana, kulunud ja määrdunud jne). Niisiis saatsin tütre vana vaiba pesumajja ja juba pooleliolevat vaipa hakkasin sobitama poisi tuppa. Tegelikult selguski töö käigus, et ROOSA ei ole juba aastaid olnud meie pere T-särgi värv ja mul polnudki rohkem kui paar vana roosat särki... Kahjuks olin need juba vaipa sättinud. Ringselt heegeldamisega on see paha asi, et keskelt enam värve välja tõsta ei saa, nii et sinna need roosad ka jäid. Õnneks polnud poiss selles häiritud - vaip on ju kõigest vaip.

Lisaks lipsas vaiba sisse üks lilla triip - no pole mingi ime, sest ega hämaras sauna eesruumis tumelillat mustast saagi eristada :) Edaspidi olin targem ja käisin kahtlasemaid värve päevavalguses kontrollimas.




Vaiba läbimõõt on 134 cm. T-särkidest lõigatud materjali kulus kokku 2,4 kg. 


Roosid meil veel õitsevad.


Ja leedritel on väga palju marju. Ei tea, kas nendest ka midagi tehakse?


Pelargoonid on mul veel õues. Need üksikud napid öökülmad lilli ei häirinud.

25. september 2019

Hall kampsun valge ja vähese oliivrohelisega.


See lühemate varrukatega kampsun oli tellimustöö. Üldjoontes lähtusime disainis Dropsi mudelist nimega Arctic Circle Jacket (DROPS/150/30), kuhu kliendi soovil lisasin küljetaskud ja mõned oliivrohelised vahepalad :) 



Lõng: Drops Nepal (65% vill, 35% alpaka; 50 g/105 m), mida suuruse XL/XXL kudumiseks kulus järgmiselt: halli 10, naturaalvalget 2 ja oliivrohelist 1 tokk. 

Vardad olid numbriga 4,5 mm (soonikutes nr 4). 



Nööpe ei ole veel ees - need valib ja lisab klient ise.


Taskud on küljejoonest veidike eespool. 
Pisikese kaldega vertikaalseid taskuid ei olnudki ma varem kudunud, aga tegelikult oli kõik väga lihtne. Kalde saavutamiseks on taskuäärel kokku 7 kahandust (igal neljandal real). 


Tasku voodri õmblesin kliendi soovil aga kangast. Leidsin oma varudest täpselt sobivates toonides puuvillase satiinkanga. 


Oliivroheline annab siin palju sära juurde, onju...


Ilusat sügist!

17. september 2019

Keskea rõõmud?


Jätkan pükste lainel, kuid seekord on teemaks kootud püksid. Need püksid kudusin endale juba möödunud talvel ja jõudsin neid paar korda ka kanda. Krõbedama külmaga on nad seeliku all väga mugavad ja soojad. Kuna valisin üsna peenikese lõnga, siis ei tee püksid mind loodetavasti märkimisväärselt kopsakamaks. Tegelikult on pükstega ka kodus mõnus ringi käia, aga selleks tarbeks võiksid nad siiski pisut pikemad olla...






Püsid on üldjoontes kootud Garnstudio Why Not (DROPS/182/13) juhendi järgi, mille leiad siit. Nende pükste suur pluss on pikendatud seljaosa, st soonikus on ports lühendatud ridasid, mis  ei jäta kummardades selga paljaks. Lisaks on hargivahel lapike, mis muudab püksid kehale sobivamaks.

Originaaljuhend on koostatud lõngale Drops Flora, kuid mina valisin pehmema ja õrnema Drops Baby Merino (100% meriinovilla; 50g/175m). Minu M/L suurusele kulus lõnga 165 grammi. Vardad olid jämedusega 3,5 mm, soonikute otsad kudusin nr 3 varrastega. 

Püksid on kootud ülevalt alla - see on tore just seepärast, et nii saab jooksvalt vaadata, kui pikaks kududa püksisääred. Mul on sama lõnga veel, nii et kunagi hiljem koon vast isegi sinna mõned sentimeetrid alla juurde ja siis on mul tõelised keskea rõõmud...

Ülemist soonikut alustasin 192 silmusega (ehk nii nagu juhend soovitab M suuruses keha puhul). Kuna minu keha tundus olevat lühem kui modellil (kuigi juhendis on kirjas, et modelli pikkus on 170 cm nagu minul?), tegin nii soonikuosa kui ka kogu kehaosa veidi lühema kui juhendis soovitati - soonik ees keskelt mõõdetuna tuli 17 cm (juhendis on see koguni 22 cm) ja kogu kehaosa enne sääri tuli mul 30 cm (juhendis 37 cm - selle mõõdu järgi oleksid püksid mulle üsna rinna alla ulatunud). Samal põhjusel tegin ka kasvatusi vähem - juhendis soovitati teha 10 kasvatust, aga minule piisas seitsmest korrast.

Et mul on üsna peenikesed jalad, siis kudusin ka vahelapikese ettenähtust lühema (vaid 8 cm). Säärel oli 112 silmust.


Õhtune rabapäike petab veidi. Püksid on tegelikult hallikassinist värvi.

11. september 2019

Mul on lühikesed püksid...



... taskugi on peal.









Leidsin kapist toreda puuvillase retrokanga - just sellise pisut tugevama, mis tundus sobivat lühikeste pükste õmblemiseks. Kangajupp oli üsna pisike, nii et ma ei hakanud asja väga keeruliseks ajama ega kavandanud mingeid lukke, sisetaskuid vms. Võtsin hoopis sellesama pidžaamapükste lõike ning õmblesin lihtsad lühikesed püksid, mille värvisse ajasin veidi laiema kummi (u 15 mm). Tavaliselt on sellistele pükstele lisatud ka pael, mis eest lipsu seotakse, aga no olgem ausad - ilus on see lipsuke küll (ja ehk muudab püksid ka veidi asjalikumaks), aga praktilist otstarvet sellel minu jaoks pole. Nii et paelake ja lipsuke jäid teadlikult ära.


Nagu näha, siis taskuga läks natuke valesti... 
Tasku õmblesin küljele enne teisi õmblusi, pinnalaotusele. Kuid tasku paigutamisel kangale jälgisin miskipärast kanganiite ja üldsegi mitte sääre alumist äärt. Aga õnneks kirju kanga puhul väga ei märkagi, et tasku ja alumine äär pole samal joonel. Ja kas peabki?





Pildid tegime Kõnnu Suursoo matkarajal (Põhja-Kõrvemaal, Kuusalu vallas). 


4. september 2019

Valge topp


Ikka ja jälle olen riidekapi ees seistes ning rõivad kokku passides tabanud end mõttelt, et mul on vaja üht valget suvepluusi/toppi ja muidugi tuleks see ise kududa. Kui otsisin sobivat lõnga, oli mul silme ees see linase-puuvillase koostisega topp. Aga tööproove tehes selgus, et pruuni kudumi lihtne koekiri ei sobinud uuele valgele topile - ei paistnud välja ega hoidnud hästi. Seega otsustasin kududa sarnase mudeli, aga teise mustriga. 

Kahe lehega muster klappis hästi, sest selles pole liiga palju auke ehk õhksilmuseid. Et lehed jääksid õigetpidi, kudusin seekord alt üles, st alustasin allääre soonikust ning lõpetasin õlgade ja kaelataguse soonikuga. Tegin palju arvutusi (ja ümberarvuti), aga kõik oli muidugi vaeva väärt...



Selle lõnga naturaalvalge toon on minu jaoks väga sümpaatne.

Lõng: Drops Belle (53% puuvilla, 33% viskoosi, 14% lina; 50 g / 120 m), mida kulus 5 tokki ehk 250 grammi. Kuigi linakiudu on lõnga koostises vähe, jätab kudum ikkagi üsna lihtsa, linase tunde. Sellele aitab kaasa ka see, et kudumi koepind jääb pisut ebaühtlane. 

Tootjapoolne soovitatav vardasuurus on 4 mm, aga ma kasutasin nr 3 vardaid. Kude jäi mõnusalt pehme ja üldsegi mitte liiga tihe. 






Tavaliselt tehakse käeava kahandused üsna serva. Selle kudumi puhul tegin kahandused käeavast 10 silmuse kaugusele. Mulle meeldib, kui kena selle lõnga puhul jäi kahanduse joon.




Pildid tegime 1.septembril Pärnu muulil. Ilm oli üllatavalt palav ja oma suviste, kivilt kivile hüppamiseks ebasobivate jalanõudega me muuli lõppu ei jaksanudki kõndida...


Seevastu käisime samal päeval Pärnumaal Are vallas Alpakafarmis imepehmeid alpakasid paitamas. Käe all oli väga hästi tunda alpakavilla ja meie lambavilla erinevus - alpaka tundus nii puhas ja siidine, sest vill sisaldab vähe rasu. 

NB! Talvisel perioodil (september - mai) on farm külastajatele avatud vaid lauapäeviti ja pühapäeviti kell 12.00 - 15.00.



Selle sinisilmaga ma täna lõpetan. 
Uute teadmiste rohket kooliaastat kõigile!