Hele heegeldatud topp

Mul oli kogunenud erinevaid valgeid ja kreemikaid puuvillaseid lõngasid, kõik alla 100 grammised nutsakud. Jämeduselt vast Drops Safranile vastavad ehk 50g/160m. Mõtlesin, et heegeldan neist heleda topi. Nojah, tegelikult alguses plaanisin kududa... Aga kui valmis oli umbes 10 cm, sain aru, et tulemus jääb liiga liru - selline pehme, sile ja vetruv. Ma ise kujutasin ette midagi stabiilsemat ja reljeefset. Seetõttu harutasin tehtu üles, vahetasin vardad heegelnõela vastu ja selline see topp siis sai.

Lõngatoonide sujuvamaks üleminekuks võtsin puuvillastele lõngadele kõrvale jooksma väga peenikese väikste litritega efektlõnga.

Heegeldasin alt üles, edasi-tagasi. Ringselt ei teinud seetõttu, et ülemise osa oleksin pidanud nagunii heegeldama edasi-tagasi.

Alumise ääre sooniku siiski lõpuks kudusin.

Topp kaalub kokku 330 grammi.

Litritega efektlõnga (Lana Gatto, Paillettes, 25g/195m, toon 8600) kulus 4 tk ehk veidi alla 100 grammi.

Heegelnõel oli numbriga 3,5 mm.

Facebook @kudugurmee

Instagram @annelikudugurmee  

Kaunist sügist!

Must ja heegeldatud.

Juba suvel sai mul valmis üks heegeldatud pluus. Selle varrukad panin kokku värvilistest motiividest ning musta kehaosa heegeldasin võrgulisena. 

Ma ei tahtnud poolikuid motiive kasutada. Samas oli mul motiive ette valmistatud niivõrd palju, et neid jagus ka õlgadele. Seega pidin nuputama ja katsetama, et välja mõelda, kuidas varrukate motiivid ühendada kehaosaga nii, et õlad jääks ilusti istuma ja samal ajal oleksid kõik motiivid terved. 

Motiivid heegeldasin erinevatest pärllõngajääkidest. Kehaosas ja motiivide ühendamisel kasutasin Drops Safran lõnga (100% puuvillane; 50g/160m). Viimast kulus 8 tokki ehk ligi 400 grammi. Pluusike kaalub kokku veidi alla 500 grammi.

Heegelnõelad oli numbriga 2 ja 2,5 mm.

Pildid tegime USA linnakeses nimega Collierville. See on üle 50 tuhande elanikuga armas ja hoolitsetud väikelinn, kus elavad keskmisest jõukamad ja pigem haritud inimesed. Samal ajal on see üks maailma kallima kinnisvarahinnaga linn. Muide, väidetavalt on linnas 78 kirikut!

Collierville peatänava ääres väljakul asub populaarne roheline kellatorn - piirkonna sümbol (vaata pilti allpool). 2014.a nimetati see tänav "Ameerika kaunimaks peatänavaks". 

Meie reisi ajal, augustis oli seal üle 30 kraadi sooja. Nii et õues ei olnud selline pluus eriti vajalik. Siseruumid, eriti poed ja muuseumid, olid aga enamasti väga jahedad, nii et alati pidi kaasas olema mõni kampsik või dressipluus.

Raudteejaam on linnas olnud alates 19.sajandist, kuid tänasel päeval rongid siin enam ei peatu...

Meie sattusime Collierville pühapäeva pealelõunal. Linna keskväljakul oli väga vaikne, just nagu suvisel nädalavahetusel Viljandis. Kohtasime vaid üksikuid inimesi, paradoksina ka ühte kodutut.

Collierville asub Tennessee osariigis Memphise lähedal. Sealsamas läheduses asub ka laulja Elvis Presley elupaigana tuntud Graceland, kus me augustis veetsime 1,5 päeva, sest meie peres on üks Elvise-fänn. Augustis oli Gracelandis suured mälestuspidustused, sest jaanuaris möödus 90 aastat Elvise sünnist (siis oli Memphises ootamatu lumetorm), aga augustis oli tema surma-aastapäev. 

Kas teate, et Elvis oli spordientusiast. Ta mängis (Ameerika) jalgpalli, reketit, golfi ja piljardit ning tegeles karatega. Iga hobi ja tegevuse jaoks lasi ta enda koju või elukoha ligidusse ehitada sobiva objekti (toa, väljaku või hoone). Meeletut kulutamist oli Gracelandis näha: palju autosid, kaks lennukit, mitu telekat (70ndatel), uhked esinemiskostüümid...

                             

Aga varsti naudime lund!

Instagrammis @annelikudugurmee 

Facebookis @kudugurmee

Rohekassinine topike.

Mu rohekassinise pitsilise kleidi heegeldamisest jäi üle peaaegu neli kerakest imelist suvelõnga, millest heegeldasin väikese suvetopi.

Täna pidi olema selle aasta viimane soe ilm. Seega võin ehk selle suvise topi veel ära näidata :)

Heegeldamist alustasin keskelt ehk rinna alt. See on viimasel ajal mu lemmik suund, sest nii on hea hiljem topi või kleidi pikkust timmida. Kleidi puhul on nii toimetades veel see eelis, et kui suurem osa seelikust on valmis heegeldatud (või kootud), siis ülemise osa tegemisel on paremini tunnetatav, kas ja kui palju kleit venib (kui raske on seelik) ning vastavalt sellele reguleerida ka ülemise osa pikkust (ja isegi laiust). 

Samas selle toppi puhul tahtsin ju ära kasutada kogu lõnga. Aga ma ei teadnud, kui pika topi ma oma lõngast saan. Mõtlesin, et kui alumine pool on parajas pikkuses valmis, siis saan ülemise osa teha vajadusel väikeste varrukatega. Aga ei, ei jagunud varrukateks. Tuli teha paeltega variant.

Lõng: Linie 164 Java (67% puuvilla, 33% viskoosi; 50g/158m), mida kulus veidi alla 200 grammi.

Heegelnõel oli numbriga 3.

Muster on väga lihtne: neli ühekordset sammast tuleb heegeldada eelmise rea auku (kinnissilmusesse), sammaste vahel on 1 ahelsilmus, 1 kinnissilmus ja veel üks ahelsilmus. Kinnissilmus tuleb teha sammaste keskele.

Instagrammis @annelikudugurmee 

Facebookis @kudugurmee

Kaunist sügist!

Kleidil vaid mandalad.

Ma olen seda kleiti teinud üsna kaua. Ümmargused mandalad heegeldasin valmis juba eelmisel aastal: telefonist leidsin augustis tehtud foto, kus oli üle 20 värvilise mandala. Kleidiks said need kevade alguses ja pildid tegime juunikuus Bulgaarias. 

Mina soetasin kleidi jaoks imeõhukese siidist aluskleidi (vt Sternum), aga Bulgaaria kuurortides oleks võinud vabalt ka ilma voodrita kleidis ringi käia (pitsilised ja võrgulised läbipaistvad kleidid-tuunikad olid seal väga populaarsed).

Kleidi heegeldasin erinevatest pärllõngadest. Kokku kulus 340 grammi lõnga. 

Heegelnõel oli numbriga 2 mm.

Kleidi jaoks oli vaja 37 mandalat. 

Väikesed pudelkõrvitsad kaunistavad Bulgaaria talu.

Instagrammis @annelikudugurmee 

Facebookis @kudugurmee

Kirju võrk.

Kui heegeldasin tütrele valge võrksärgi, tahtsin midagi teha ka endale. Vaatasin, et varasematest projektidest on mul jäänud järgi erinevat puuvillast ja puuvillasegust lõnga, mis enam-vähem võiks omavahel kokku sobida. Nendest sain üsna napi pluusikese, mida on hea kanda õlapaeltega kleidikese, maika või varrukateta pükstüki peal. 

Algul mõtlesin, et tegu on jube lihtsa projektiga - no et heegeldan kaks ristkülikut, mida tuleb hiljem omavahel külgedelt ühendada. Tegelikult nikerdasin päris palju, sest tehes esialgse idee järgi, jäi pluusike alt liiga lai ning hoidis halvasti. Seega oli õige kuju saamiseks vaja varrukatest allapoole heegeldada kahandavalt ehk tekitada arvestatav V-kuju. Siin ei piisanud vaid külgedelt kahandamisest, ka seljale tegin päris mitu kahandust. Lisaks pidin vaeva nägema, et erinevaid värve kuidagi mõistlikult jagada, sest mõnda tooni oli väga napilt. 

Heegelnõel oli numbriga 3,5 mm. 

Lõngad on erinevad, nt lillakas lõng on Dropsi Safran (50 g/160 m). Kokku kulus 225 grammi lõnga.

Instagrammis @annelikudugurmee 

Facebookis @kudugurmee

Valge võrk.

Ka seekord näitan midagi, mis valmis kellegi teise soovil. 

Nimelt palus tütar juba varakevadel, et heegeldaksin talle võrksärgi. Sellise väga pikkade varrukate ja puusani ulatuva sirgelõikelise sviitri moodi asjandusega tahtis ta käia suvel rannas (tagantjärgi võin mainida, et randa me polegi sel suvel jõudnud). Siiski hakkas ta oma uue võrksärgiga käima juba kevadel, nii et praeguseks hetkeks on sellega läbitud tuhandeid kilomeetreid ja mitmeid seiklusi :) Tuli välja, et seda sobib tõmmata nii kleidi kui ka pükste peale ning kanda nii teatris kui ka suvelaagris. Moevärk, pole midagi imestada.

Lõng Schachenmayr Portolino (50g/215m; 53% puuvilla, 33% viskoosi, 14% lina), mida kulus veidi üle 5 toki ehk 260 grammi.

Heegelnõel oli numbriga 2,5 mm.

Instagrammis @annelikudugurmee 

Facebookis @kudugurmee