18. oktoober 2018

Natuke roosat.

Täna näitan kahte kudumit, kus mõlemas domineerivad roosa ja hall. See on mõnus harmooniline kombinatsioon, aga nagu näha, siis on need kudumid täiesti erineva mõjuga. Mütsis on armsalt mahedad toonid, kuid Muhu sukad (mis on hetkel täiesti algusjärgus) saavad olema ergud, võimsad ja võimukad.



Kevadeks ja soojemaks sügiseks sobiva mütsi sisse kasutasin ära lõngajäägid. Pehme puuvillase valge lõnga (üsna vana lõng - võis olla ka Pingviin, aga kindel ei ole) kõrvale võtsin erinevad hallid, roosa ja veinipunase meriinovillase lõnga (jämedusega 50g/158-175m). Valge puuvillane tegi kogu mulje säbruliseks, helgeks ja pastelseks. 

Soonikut alustasin 98 silmusega. Kudusin tavalise (1+1) sooniku. Pärast jätkasin nii, et üks rida oli üleni parempidiste silmustega ja teine rida soonikuga. Lihtne!

Vardad olid soonikus numbriga 3 ning hiljem 3,75.



Siin piltidel on müts tütre peas, aga tegelikult kudusin selle endale. Tuul mulle ei meeldi - nii kulub selline pehme ja olematu karedusega müts mulle marjaks ära - eriti mõnel külmemal suvel.







Sel aastal õitsesid sõrmkübaralilled väga vara. Muidu jagub nende õisi augustini, aga sel aastal ma nii hilist õitsemist küll ei näinud. Võimalik, et viga oli liigses kuivuses või hoopis selles, et ma ei märganud neid pärast esimest õitsemist õigel ajal tagasi lõigata. Pilt on juulikuust.

Nii. Ja nüüd sukad ehk esimese suka esimene neljandik (vist?).


Vardad oli soonikus 1,5 mm ja hiljem 1,25 mm. Silmuseid oli soonikus 120, kärbseid alustasin aga 144 silmusega, kuid see number suurenes jooksvalt
Kärbseid pidin üksteisest veidike lahutama, et neid oleks kokku täpselt 8 tükki. Muidu oleksin pidanud üheksanda tegema pooliku, aga see mulle ei meeldiks.

Fotol tundub, nagu ma kasutaksin eresinist või lipusinist tooni. Ei-ei - see on tegelikult kergelt roheka varjundiga sinine Saara hea kindalõng nr 10/2 - imeilus toon, mis väikeses koguses tundub roosa vahele hästi sobivat. Ka tumepunane on Saara lõng (see on peenem ehk 12/2, toon numbriga 68). Nii erkroosa kui ka oranž on Pingi Anu värvitud. Neolõnga värvisin ise, aga see tuli liiga pika valge triibuga - no soonikusse kõlbab küll :)
Nüüd tulevad tumepunasel taustal roosad...😉


Ilusat sügist!

8. oktoober 2018

Tuunikaga rabas.


Tahan teile näidata augusti lõpus Raplamaal, Loosalu rabas tehtud fotosid. Käisime seal ujumas ja (ettekavatsemata) seeneretkel, aga tütrel oli kaasas uus soe tuunika (sama, millest kirjutasin juba selles postituses), mille ta pärast ujumist selga tõmbas. Tuunikast tegingi mõned pildid. 


Mul oli juba ammu plaan kududa tütrele tuunika, mida tal oleks mugav just retuuside peale tõmmata. Sest viimasel ajal on meil sage vaidlus selle üle, kui pikk peaks olema see särk või pusa, mida sobib retuusidega kanda ning mis üldse omavahel kokku istub. No minule need paljad tagumikud ei meeldi ja mõned retuusid on ju nii õhukesed, et aluskad paistavad lausa läbi. Samas seelikuid ta eriti kanda ei taha - eriti kui me läheme mõnele aktiivsemale üritusele. No nii tunduski, et üks lühike kleidike või pikem kampsun kuluks sügisel marjaks ära...






Tütre tuunika on kootud ülevalt alla ühes tükis ja ilma õmblusteta.


Lõng Rowan Softyak dk (50g/135m; 76% puuvilla, 15% jakivilla ja 9% nailonit), mida kulus kokku umbes 300 grammi. Värvikulu oli selline, et vesihalli lõnga kulus 3 tokki, mererohelist 4 tokki, sinist 1 tokk ja oranži  1 tokk.

Vardad olid numbriga 3,5.


Me tõesti käisime kõik seal rabas ujumas. Meeletult mõnus oli!

Minna või mitte minna - selles on küsimus...

Issi teeb lapsele rabas soengut :) See ei saa ju omadega rappa minna!

Selle tuunika kudumise juhend on avaldatud ajakirja Käsitöö 2018.a augusti-septembrikuu numbris. Ma ei tea, kas seda veel kuskil müüakse (sest kohe-kohe peaks ilmuma juba uus oktoobri-novembrikuu number), aga raamatukogudest ja toimetusest vast ikka saab. 



3. oktoober 2018

Punased roosid.


Roosid õitsevad veel.
Punased, roosad ja valgedki.




Need pildid tegin juba augusti lõpus, aga õisi jagub siiani. Ja neid on rohkem kui tavaliselt oktoobris. Ilus!
  





Roosidega tikand oli tellija soov. Ja ega nii uhketele lilledele polegi palju kõrvale vaja. Rohelised lehed ja valged rohututid toovad roosid paremini välja ning panevad kogu tikandi särama.
Tikkisin peenvillase lõngaga. 

28. september 2018

Ajatus. Katariina kirikus.

Külmade ilmade puhul soovitan teil hinge soojendamiseks ja silma nuumamiseks minna Tallinna vanalinna Katariina kirikusse. Katariina käik kõigi oma meistrite hoovidega on praegu muidugi omaette vaatamisväärsus, aga kiriku enda on valutanud üsna müstilised vormid.


Eesti Käsitööliidu korraldatud näitusel “Ajatus” näeb mitmekesist valikut meie traditsioonistest käsitöövõtetest. Erinevate kodumaiste meistrite kätetööna valmistatud ümarad ja veidi vähem ümaramad vormid ripuvad seal kiriku hämaruses, mõned neist õrnad, teised jällegi jõulised ning mõned hoopis lustilised.

Ma püüdsin neid seekord pildile saada lähemalt, et oleks näha tööde peensusi, detaile... meistrite imelisi oskusi. Ehk tajute nii seda aega, mida on panustatud.














 Näitus on avatud veel kuni 7. oktoobrini. Kiirustage!




Ilusat nädalavahetust!

22. september 2018

Värvilise pitsiga rõivad.



Käsin täna Eesti Käsitöö Maja Rahvakunstigaleriis, kus saab näha Ulve Kangro näitust "Pits nimega Seto". Ulve on mitmevärvilise heegelpitsi ja tikandiga kaunistanud kleite ning mantleid, osad neist vaoshoitult minimalistlikud, teised jällegi külluslikult romantilised. Viimased on ehitud lillede, puude, lindude ja lammastega, viies mõtted maale vanaema juurde :)  

Allpool on vaid väike valik näitusel nähaolevatest esemetest. 




Kuskil pärapõrgus jaanipäeva paiku...


Mu tütar kontrollis kõik esemed üle - et pealkiri läheks teemasse. Ta nõustus :)


Mina vaimustusin sellest imepisikeste õitega puust. Tegelikult oli kogu mantli kombo võrratu... Idüll, jah.


Veel üks mu lemmik - lihtne must kleit, mis kuidagi märkamatuks ei jääks.


Ulve heegeldised on inspireeritud seto pitsist, mis tavaliselt on jõuliste ja säravate värvidega. Mustritesse olevat peidetud sümboleid ja maagiat. Ausalt, need tagasihoidlikumad kleidid täpselt sellised olidki - minge vaatama!

Näitus on Tallinnas, Pikal tänaval avatud kuni 1. oktoobrini.

Jõudsin just tagasi Kreetalt, kus külastasin mitut etnograafia- ja tektiilimuuseumi. Märkasin seal üsna sarnaseid värvilise äärepitsiga tekstiile. Mõned fotod tegin ka - neist edaspidi.