18. juuli 2016

Tikandiga randmesoojendajad.

Nädalapäevad tagasi valmisid ühed mustad sõrmitud, mis läksid kingituseks mu vahvale ämmale. Kudusin need villasest lõngast, peale tikkisin peenvillaste lõngadega motiivi, mille leidsin ühelt vanalt Läänemaa tekilt. 


Villane must lõng: Alize Cashmira Fine (100% villa, 100g/450m), mida kulus 35 grammi. Olin selle Türgi päritolu lõnga suhtes veidi halva eelarvamusega, kuid kududes hakkas lõng mulle üha rohkem meeldima. See on pehmem kui näiteks Raasiku villane, aga samas ikkagi villase olemisega, st mitte nii siidine ja veniv nagu paljud meriinovillased lõngad. Veel meeldib mulle selle lõnga tihe keerd, mis teeb kudumise mõnusaks ning jätab koepinna ilusaks. 

Vardad olid numbriga 2 ning silmuseid oli igal vardal 16 (soonikus aga kõigest 15).



Piltidel tundub, nagu ma oleksin kõik lehemotiivid teinud mingi imeliku sinakas-rohelise tooniga. Tegelikult on need ilusad rohurohelised (püüan meenutada, et võib-olla olid nad tõesti kerge sinaka varjundiga) - mingi väike suvine vimka on neil piltidel ikkagi sees!


Kaunis oli see õhtu, kui oli ämma sünnipäev. Tegin sellest mõned pildid...

Kell oli siis 21.45
  

Kui kell oli 22.30


Ja nüüd on kell juba 12 öösel. Paks udu...


Ma lähen nüüd mõneks päevaks Saara tikkimislaagrisse. Ilusaid kohtumisi :)

11. juuli 2016

Moonid, karikakrad, rukkililled ja kibuvits.

Urve tõi mulle tikkimiseks oma musta mantli. Kuna talle meeldisid mu suured moonid (need, mis ma kunagi ühele Anni kleidile tikkisin), siis kombineerisin kogu ülejäänud tikandi sellest lähtuvalt. 


Mantli alumisele äärele tuli pikk lilleväät, millel punased moonid, valged karikakrad, sinised rukkililled, roosad kibuvitsaõied ning rohelise-punasekirjud kibuvitsalehed. Viimaste leidmisega olin alguses eriti hädas, sest kui Muhu klassika (moonid-rukkililled-karikakrad) oli "paigas" , siis tundsin, et tikandisse on vaja midagi värsket - näiteks roosat ja helerohelist - mis paneks mantli rohkem särama. Katsetasin roosakate maasikatega, aga need jäid pisut lahjaks ja tundusid liialt pingutatud - justkui oleks marju sunnitud lilledega üheskoos istuma :) Aga hommikuti koeraga jalutades jäid mulle silma tee ääres (ja kohati jalgadesse takerduvad) madalad kibuvitsad. Nende õied on nii lihtsad, koosnedes vaid viiest heleroosast kroonlehest. Tundusid ideaalsed. Seda enam, et mu teeäärsete kibuvitsapõõsaste vahel kasvavad ju moonid ja karikakradki. 

Lõpuks tikkisin neid kibuvitsasid ka varrukaotstesse - ühele õis ja teisele suur leht koos väikese õienupuga. 








 

Seekord tikkisin tavaliste lambavillaste lõngadega (nr 8/2).


Tervitused Urvele! 
Selliste suurte õite tikkimine on tõeline rõõm!! 

6. juuli 2016

Lillelised lapid mu pükstele.

Kui KreekaPähkel oma FB-lehel kirjeldas, kuidas ta enda tavalistest teksapükstest tegi erilised, pitside ja südametega mereteemalised lapipüksid, siis tuli mulle meelde, et minulgi seisavad kapis ühed lühemad teksad, millele võiks midagi huvitavamat peale nikerdada. Lõhki lõigata ma neid ei plaaninud, kuid pitsid, lilled ning siksak-paelad said püksisäärtele nüüd küll.
 




Nüüd, siin piltidel vaatan, et jäid vist liiga tagasihoidlikuks need... Võiksin äkki riskida ja kleepida veidi neid liimitavaid kristalle lillede ümber... Et kui juba õitseda, siis täiega :) Mõtlen veel...

Lillemotiivide idee sain Folksy lehelt.





4. juuli 2016

Läbipaistev mood.

Tallinnas, Katariina kirikus on üleval Eesti Moekunstnike Ühenduse korraldatud imekaunis näitus pealkirjaga "Läbipaistev mood", mida soovitan külastada kõigil moe-, õmblemis- ja käsitööhuvilistel. 
Näitusel tutvustavad 16 moe- ja tekstiilikunstnikku erinevaid taaskasutuse võimalusi. Mängitud on erinevate kangaste ja vormidega, esindatud on nii töömahukaid töövõtted kui ka üsna kiiresti valmivaid lihtsalõikelisi, kuid siiski originaalseid kleidikesi.





Miskipärast läksin näitusele eelarvamusega, et vaatamiseks on üles seatud pigem mittekantavad, kustilised rõivad. Tegelikkus oli aga hoopis teine - enamus rõivaid olid vägagi kantavad: suuremat osa neist imeilusatest, valgetest, eriilmelistest ja õhulistest kleitidest-kostüümidest kannaksin ma hea meelega. Oli lummav ja inspireeriv...
Boonusena mõjub hingele ja vaimule kirikuhõng. Kõik see kokku jättis mulle väga tugeva emotsiooni. 

NB! Kiirustage! Näitus on avatud veel vaid mõned päevad. 
Näitus on avatud kuni 7. juulini, kell 11.00- 17.00, igal nädalapäeval.  
Loe näituse kohta ka siit. 
 

2. juuli 2016

Lillekimbud Urvele.

Ma ju olen meie maja taga asuvast iluõunapuust juba kirjutanud. Selle puu all on mul lillepeenar, kus kasvavad päevaliiliad, murtudsüdamed ja üks brunnerapuhmas. Sel aastal on sealsete lilledega muidugi kehvasti, sest iluõunapuu jäi sügisel/kevadel kärpimata ning nüüd on puu liiga SUUR. Lehestik on nii tihe ja laiutav, et lilledeni ei jõua ükski päikesekiir... Tänu sellele õitsesid murtudsüdamed üsna vähe (aga see-eest pikalt) ning päevaliiliatel pole ma veel ühtki õiepunga näinud (aga äkki veel jõuan, sest suurem suvi on ju veel ees)... Kuid pisikesi padiisiõunu tuleb tänavu küll palju.

Aga see selleks... Seesama kooslus (päevaliilia + murtudsüda + väikesed sinised meelespea-sarnased õiekesed) oli mulle inspiratsiooniks Urve tumehalli kardigani tikandis. 

Tavaliselt need lilled küll üheaegselt ei õitse, kuid tikandis saab ju muinasjutte teha:)






27. juuni 2016

Lillad õied kleidile.


Kapis ootas üks igav helelilla kleit. 
Ootas, et Ann kasvaks suuremaks. 
Ootas kaunistusi, mis paneksid kleidikese särama.
Ootas ilusat suveilma.
Ootas jaanilaupäeva mere ääres.


Puuvillase kleidi leidsin paar aastat tagasi ühest teise-ringi-poest. Suurus on sel 122-128 cm. Seega oleks Annile ikka veel suur (Ann on 116 cm pikk), aga ma kohendasin veidike õlapaelu ning nii sai tütreke pika romantilise kleidikese. 

Lilled heegeldasin puuvillasest lõngast. Heledamat lillat oli mul nii vähe, et tuli palju tumedam toon lisaks võtta. Ja oligi hea, muidu oleks äkki liiga läilaks jäänud. 
   




Äärtes paiknevad lilled tuli mõnikord üsna vildakad teha, sest muidu ei oleks nad ära mahtunud. Aga eks looduseski on lilled vahest sellised...räsitud. 

Oli hea, et sellel kleidil oli ka üleval vooder ja seepärast õnnestus kõik niidijooksud (lillede ja pärlite kinnitamiseks kulus neid omajagu) peitu jätta, st ka kleidi pahupool on puhas.