Kui ma eelmisel aastal hakkasin Ilsele kampsunit kuduma, siis tutvusin muuhulgas ka Garnstudio enda DROPS Eskimo lõngale loodud disainidega ning mulle jäi silma üks vahva tekstuurse mustriga ja voltidega jakk, see siin. Ja kui ma veel märkasin, et Eskimo valikus on mitmed ägedad kirjud lõngad, oligi asi otsustatud. Tuli tellida kilo lilla-roosa-hallikirjut lõnga...
Jälle arvasin ma, et kõik läheb lihtsalt - tuleb vaid jälgida juhendit ning jakk saab kiiresti valmis. Aga nagu mul juba tavaks on saanud, hakkasid jamad kohe alguses pihta ja seda mitte juhendi pärast, vaid ikka mu enda soovide tõttu...
Kõigepealt otsustasin, et alustan kudumist hoopis keskelt, vöökohast. Nimelt tahtsin ripskoes vöökoha asendada tugeva ristipidise palmikuga. Ka nööbiliistu kõrval pidi jooksma palmik. Ja kuigi põhiosas jäi koekiri samaks, siis vööst ülespoole kudusin ma paar numbrit peenemate varrastega (et oleks ikka piisavalt soe ja välja ei veniks), mistõttu ei saanud ma kordagi järgida juhendis toodud silmuste arvu. Vöökohast allpool olid mul kasutuses küll sama jämedusega vardad, kuid volte tegin vähem - tegelikult proovisin silmuste ja voltide osas esialgu juhendit jälgida, aga pärast 20 cm kudumist veendusin, et seesugune hiiglaslik "langevari" mulle ei sobi. Nii piirdusin ees ja tagapool vaid kahe voldiga. Varrukaotstesse ei teinud ma ka selliseid kellukaid nagu juhend pakkus, sest pole ju vaja, et sügisene vali tuul varrukatest sisse puhub. Lõpuks (pärast paari kandmist) tõdesin, et selline jakk vajab kindlasti veel taskuid, nii et need kudusin sinna hiljem sisse (selleks kasutasin sobivas toonis villase lõnga jääke).
Kõigepealt otsustasin, et alustan kudumist hoopis keskelt, vöökohast. Nimelt tahtsin ripskoes vöökoha asendada tugeva ristipidise palmikuga. Ka nööbiliistu kõrval pidi jooksma palmik. Ja kuigi põhiosas jäi koekiri samaks, siis vööst ülespoole kudusin ma paar numbrit peenemate varrastega (et oleks ikka piisavalt soe ja välja ei veniks), mistõttu ei saanud ma kordagi järgida juhendis toodud silmuste arvu. Vöökohast allpool olid mul kasutuses küll sama jämedusega vardad, kuid volte tegin vähem - tegelikult proovisin silmuste ja voltide osas esialgu juhendit jälgida, aga pärast 20 cm kudumist veendusin, et seesugune hiiglaslik "langevari" mulle ei sobi. Nii piirdusin ees ja tagapool vaid kahe voldiga. Varrukaotstesse ei teinud ma ka selliseid kellukaid nagu juhend pakkus, sest pole ju vaja, et sügisene vali tuul varrukatest sisse puhub. Lõpuks (pärast paari kandmist) tõdesin, et selline jakk vajab kindlasti veel taskuid, nii et need kudusin sinna hiljem sisse (selleks kasutasin sobivas toonis villase lõnga jääke).
Kuigi muudatusi sai tehtud omajagu, siis üldmulje on ju enam-vähem sama. Või kuidas teile tundub?
Lõng: Drops Eskimo (100% vill, 50g/50m), mida kulus kokku 21 tokki. Lisaks pisut villast (nr 6/2) lõnga taskute jaoks.
Vardad allpool vööd ja varrukates numbriga 8, ülejäänud osas nr 6.
Olin just jõudnud oma jakiga sinnamaale, kus tuli hakata lõngasabasid peitma ja nööpe valima, kui turgatas pähe, et mul pole ühtegi salli, mida oma uue jakiga kanda. Õigupoolest oleks üks paks, jämedast lõngast torusall, mis sobib kandmiseks juhul, kui õues on vähemalt viis miinuskraadi. Aga vastvalminud jakki sobib kanda pigem +5 kuni -5 kraadiga. Vähemalt esialgu tundub mulle nii. Seega vajaks see veidi kergemat salli... Mõtlesin juba kõigi nende lõngade peale, mis mu sahtlites ja kastides kudumist ootavad. Et äkki on nende seas mõni peenem ja pehmem roosa või lilla, aga ükski ei meenunud mulle. Ja siis, paari päeva pärast, kohtusin ma ühe oma pikaaegse kliendi Urvega, kes kinkis mulle Venemaal kootud kitsevillase pitssalli. Hämmastav, kui hästi see roosakirju sall sobib mu uue jakiga. Aitäh, kallis Urve! Tundub, et meie vahel on mingi nähtamatu side :)
Jaki fotod on tehtud juba eelmise aasta lõpus - 30.detsembril. Lund siis veel ei olnud ja loodus nägi ikka väga lahja välja, justkui varakevadel, aga ilma sinililledeta :).