29. jaanuar 2014

Miks mitte villane...

Minu suureks üllatuseks palus eelmisel talvel mu toona 11-aastane poeg, et ma kooksin talle kampsuni... VILLASE!! Ta nimelt kannab palja jala peal lambavillast sokki ja arvas, et samasugune kampsun oleks ka sama hea. Tema ainus tingimus oli, et kõrge kaelus peab seestpoolt millegi mittekaredaga vooderdatud olema.

Öeldud - tehtud. Või pea-aegu, läks aastake ning eelmise aasta lõpus sain tema kampsuni valmis. Ja ärge arvake, et ma tegin selle mingist meriinoVILLASEst või alpakaVILLASEst või vähemalt uusVILLASEst või Novita vms olematu karedusega villasest. Ei, ikka kõige ehedamast (piisavalt karedast) lambavillasest.




Lõngad on ostetud kohalikust öko jm huvitavat kaupa pakkuvast poekesest (no on meil selline väike huvitav poeke, kus liha-kala jm toidukauba kõrval müüakse ka lõnga ja nt kohalikku koduõlu).
Hall on Hiiu villane, küllap nr 6/2. Samasugust valget värvisin ka teiste toonide saamiseks.
Lambapruuni täpset päritolu ma kahjuks ei tea, kuna lõngaga polnud kaasas ühtki sildikest-vööd... Igal juhul on sellel väga ilus toon! Aga hea reklaami huvides võiks kodused lõngatootjad oma lõngavihid ju ilusate siltidega varustada!

Lõngakulu u 600 grammi.
Vardad nr 2,5 (alumistes soonikutes) ja 3,5.




Kõrge kaeluse sissepoole kudusin puuvillase lõnga ja peenikese sokilõngaga vooderduse. Selle vahele oli hiljem hea ka lukk paigaldada.
Valisin sinna üsna lihtsa ja veidi robustse olekuga metall-luku, mida sai enne üsna tugevalt küünlavahaga hõõrutud, et see ikka piisavalt libedalt käiks.




Kampsuni triipude idee tuli Brooklyn Tweed.net lehel nähtud meestevestilt.




23. jaanuar 2014

Jämedast lõngast ringsall.

Nagu eelmises postituses mainisin, katsetan erinevaid võimalusi, kuidas kududa ringsalli.

Ega ma alla andnud ja tegin ka sellise, kus algul tuleb kududa pikk sall ning hiljem salli algus lõpp omavahel ühendada. Keeru tegin muidugi enne ühendamist ka peale. Keerd on ikka selleks hea, et kui sall panna kahekordsena ümber kaela, siis ei jää kuskile pusa ega paksu kohta.




Seekord kasutasin hästi jämedat lõnga ja vardaid nr 8. 


Pean jälle ütlema, et jämeda lõngaga ei jää palmik hea - minu arvates jääb liiga massiivne ja jäik, samas tõmbub külgedelt liialt rulli - ei aita ka ripsiäär. Tuleb kasutada võimalikult lihtsat kude. 

Mina kasutasin parempidiste-pahempidiste kombinatsiooni, mis toimib väga hästi. Võimalik, et ka mingi lihtne augurida sobiks või üleni ripskude...



Lõng: Super Chunky, Rico (60% vill, 40% akrüül; 100g = 90m). Müügil Karnaluksis.
See on imeliselt pehme, soe ja ühtlane lõng (kallis ka, mis on muidugi kurb). Aga selline sall ei torgi. Lisaks saab salli tõesti kiiresti valmis!

28cm laiale ja 155cm pikale sallile kulus 3 tokki ehk 300 grammi lõnga. Alustuseks lõin kõigest 26 silmust.
Vardad nr 8. Samas, tugeva käega inimesele soovitaks isegi nr 9-10 vardaid.




Kuna mul endal juba on üks keerusall ja lisaks on mul üks lõng veel ootel, siis ... kui keegi tahab endale sellist sooja ja pehmet keerusalli, siis võtke minuga ühendust... 

Vaata ka siia: FB

17. jaanuar 2014

Keeruga ringsall.

Katsetasin erinevaid võimalusi, kuidas kududa ringsalli. Tahtsin teha salli, millel on vint peal, st kui ringsall on täies pikkuses, siis on tal 360-kraadine keerd sees. Kui aga sall panna kahekordsena ümber kaela, siis ei jää kuskile pusa ega paksu kohta.



Proovisin erinevaid mustreid, tehnikaid ja lõngasid.
Tehnilise poole pealt on võimalik 2 varianti:
1. kududa pikk sall ning hiljem salli algus lõpp omavahel ühendada.
2. kududa ringselt.

See on üks mu lemmikuid. Kootud ringselt. See sall on pehme, üsna lai ning venib parasjagu nii pikkusesse kui laiusesse. Lisaks on seda väga mõnus ka täies pikkuses ehk ühekordsena kanda.




Lõng: Greenland, Coats HP (50% vill, 35% akrüül, 15% alpaka; 50g/50m). Kulus tervelt 8 tokki ehk 400 grammi.
Tegin eelmisel aastal samas lõngast endale ühe palmikute-nuppudega mütsi, millega olen väga rahul - mu enimkantud talvemüts.

Vardad nr 6.
Mõõdud: 32 x 150 cm




Siit peaks näha olema, kuidas üks ring jääb teise sisse. Sellega on muidugi omamoodi sättimist, sest ilusti üksteise sisse lähevad need vaid juhul, kui salli õigetpidi keerata.




Kirjutasin väikese juhendi ka:

Luua ringvardale 190 silmust. Ühendada silmused ringiks nii, et vardale jääks silmustest üks keerd. Koo üks ring parempidi ja kontrolli, et vardal oleks ikka vaid üks keerd. Edasi koo mustri järgi, kuni saavutad soovitud laiuse. Lõpuks koo silmused maha.
Ripsiread alguses ja lõpus ei ole vajalikud - jääb ilma nendetagi väga hästi hoidma.






Samast lõngast proovisin ka teisel viisil salli teha - kudusin pika palmikutega salli, mille otsad kokku silmasin, kuid tulemus ei rahuldanud mind üldse. See sall jäi kitsaks soolikaks, ei hoidnud hästi ja venis liiga vähe. Ei hakka näitamagi. Parem näitan pilte oma ilusast, laiast sallist.



10. jaanuar 2014

Lumekuninganna kindad...

...on valged ja jäälilledega.



Lõng: Emmebi Nazca loodusvalge (50% villa, 30% alpakat, 20% mohhääri, 50g=75m), mida kulus veidi alla 100 grammi.
Vardad: nr 3,5
Silmuseid ripsilises randmes 28, hiljem 36 - küll oli tore vahelduseks kinnast nii jämeda vardaga kududa .



7. jaanuar 2014

Veel ühed triibulised.

Alustan oma aastat eelmisel aastal lõpetatud sokkidega. Kuna need on üpris sarnased Märdile tehtud sokkidega, siis polnud mul esialgu plaanis neid siia üles riputada, aga need värvid on ikka nii säravad (isegi halli lõnga taustal), et tahtsin ikka jagada.

Mõned triibud on seekord värvitud seentega (punane - verkja vöödikuga, roheline - põdramokaga), teised taimedega. Pean tunnistama, et oma varasemate taimedega värvitud lõngade kohta ei ole ma kirja pannud, millega need värvitud said. Tavaliselt oli sellega nii, et kui lõngad värvitud, tundus ikka, et toon on liiga lahja. Samuti mõtlen ma iga kord pärast seda taimede või seentega mökerdamist, et "jääb viimaseks korraks" - no tegevus on küll huvitav ja tulemus ettearvamatu, kuid tegelikult üpris aega- ja energiatnõudev (ühesõnaga - kulukas).


Olen siin kalkuleerinud, et kui tahta sarnaseid sokke müüa, siis hind kujuneks hm! soliidseks. Ja isegi kui värvida korraga suurem kogus lõnga ja sellega veidi ajas kokku hoida, siis iga seen või taim tuleb ju ikkagi käsitsi ükshaaval korjata. Vahva oleks muidugi ka valmis heinapall potti lükata ja vaadata, mis värv tuleb




Mõne seenega on veidi lihtsam, sest näiteks nii verkja vöödiku kui põdramokaga on mul tavaliselt nii, et kui juba ühe leiad, siis varsti on kott täis ka - kipuvad hulgakesi koos kasvama. Samas verev vöödik on nii pisike, et otsi või luubiga ning mina ei ole neid veel hulgi koos kasvamas ka leidnud.




Triibusokid kudusin kolmekordsetest lõngadest, Raasiku Aade 8/3. Sinise sooniku lõng on veidi peenem, värvitud Laumetsa villavärviga.
Vardad soonikus nr 1,75 (22 silmust vardal) ja hiljem nr 2 (17 silmust).
Seekord tegin spiraalse otsakahanduse.