29. juuli 2022

Tagasihoidlik kübar.

Selle sinakashalli kübara heegeldasin küll vist juba 10 aastat tagasi, aga ma ei saanud seda kuidagi nii ilusti vormi nagu oleksin soovinud. Proovisin küll tärklisega ja PVA liimiga, aga isegi kui pead kattev osa oli enam-vähem vastuvõetava olemisega (ma seda väga kõvaks teha ei tahtnud), siis kübara äär ikka oli väga lainetav ja vajus näo ette. Allpool on sellest lodust üks pilt, aga veel parema pildi annab hoopis see vana postitus.
Selline oli kübar enne traadile tõmbamist.

Niisiis, panin kübara äärde peenikese traadi, mis on parajalt jäik ja hoiab kogu ääre korrektselt. Vaskne traat on tegelikult ääres näha ka, aga mind see ei häiri. Aga kes teab, äkki kunagi leian midagi veel paremat sinna äärde...


Kasutasin peenemat heegelniiti (mu vanades märketes on kirjas, et seda kulus umbes 75 grammi) ja heegelnõel oli numbriga 1,5.

Mustri leidsin pinterestist.


Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

24. juuli 2022

Jooksublogi. 1 kuu.

Ongi üks kuu joostud. Maikuu kestab.

Põlvede turse andis õnneks paari päevaga järgi. Jätkasin jooksudega, aga koormust esialgu ei tõstnud, st kolmel korral jooksin ikka vaid 15 minutit. Hiljem pikendasin oma teekonda ja jooksin umbes 20 minutit.

Kui algul oli plaanis, et nädala alguses panen oma (20-minutise) teekonna paika ning siis saan rahulikult paar nädalat sama teed läbida, siis nädala lõpus avastan, et jooksen jälle kiiremini kui esialgu arvestasin. Otsisin välja oma vana sammulugeja (sellel on stopper), nii saan jälgida aega ja vähem sõltuda kindla teekonna läbimisest. 

Pärast kuuajalist jooksmist võin rõõmustada, sest suudan peatumata läbida 3 kilomeetrit. OJEE!! See on uskumatu! Saaksin minna tütarlaste jooksule :) No jooksus ma olengi nagu algaja tütarlaps. Tegelikult on tõeliselt hea tunne, sest nii pikka maad joostes läbida ei ole ma kunagi varem suutnud. Seda, et võhma on rohkem, oli tunda ka reisil. Varem pidin pikkadel kiriku-, vaatetorni või majakatreppidel tegema mitu puhkepausi, aga nüüd astun neist hoopis reipamalt üles.
Lugesin kuskilt, et jooksu ajal peaks hingama järgmiselt: nelja jooksusammuga nina kaudu sisse ja nelja sammuga suu kaudu välja. Kui sellele väga aktiivselt mõelda, siis saan hakkama ja jooksmine on hulga kergem ka. Kui aga jätta mõte mujale jooksma, siis hingan vist veidi kiiremini ja pigem kas ainult nina kaudu või siis hoopis ainult suu kaudu. Pidevalt suu-nina-suu-nina vahetada on üsna tüütu ja vajaks pidevat keskendumist. Õnneks hingeldama ma nii või teisiti ei hakka. 
Kuidas teil? Kas jälgite pidevalt oma hingamist. 

On olemas ka teistsugune lähenemine ehk uued tuuled hingamisest, aktikkel 3+2. Ei tea, kas peaks proovima?
Teine oluline küsimus on, kas joosta asfalttee peal või teepervel? Minu kodu lähedal on asfalteeritud kergliiklustee, kus seni olengi kõik oma jooksud teinud. Mulle tundub, et jooksmise eelis (nt jõusaali või saalitreeningu ees) ongi see, et mul on võimalus seda teha kuskile eraldi sõitmata, st saan alustada kohe kui koduukse kinni olen pannud. 

Esimestel jooksunädalatel jooksin täielikult asfaldil (sest kartsin kohtuda teepervele või murusse jäänud koerakakajunnidega). Aga muidugi olen ka mina teadlik, et pehmem pinnas on jalgadele parem, sest põrutamist on vähem. Asfalt seevastu tundub kuidagi kindlam ja stabiilsem. Tee ääres peab ikka jube tähelepanelik olema, et mõni oks silma ei torka vms. Nüüd jooksen vahest nii ja teinekord naa ehk vastavalt võimalusele. 

1. kuu järel ei ole kaal muutunud.
Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

Ahjaa, tänased fotod tegin 2020. aasta 11.mail. Meil tuli siis ootamatult lumi maha. 

Tänavu aga üllatas juulikuu meid hullu rahega, mis tekitas sarnased lumehunnikud. Suured rahepallid püsisid hunnikutena maas järgmise päeva lõunani. Rahe hävitas kõik meie maasikad, tilli, koreanderi, salati, sibulapealsed, rabarberilehed ja paljud suvelilled. Õunad (need, mis puule jäid) pommitati puu peal kõik auguliseks ja pooled kirsid raputati alla. Pöörane!

22. juuli 2022

Kirkad triibud.

Mul oli paar meetrit ilusate kirgaste triipudega puuvillast kangast. Tundus selline satiini moodi, tihe ja läikiv. Kuna sel on ka üsna hea langemine ja väga hullult ei kortsu, julgesin kangajupist õmmelda ühe lihtsalõikelise suvekleidi. 
Põhilõige sama, mida kasutasin ruudulise kleidi puhul (lõike leiab ajakirjast "Käsitöö" 2019.a veebruar-märts). Seekord seelikuosa krookisin ja vöökohta lisasin kummi. Ja kaeluse muutsin kolmnurkseks, minu lemmik variant.
Ära muretse, me ei käinud võõrast vilja tallamas :)
Samast kangast õmblesin ka peenikese vöö, aga ma ei ole veel kindel, et see kasutust leiab. 
Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

14. juuli 2022

Jooksublogi. 3.nädal. On külm ja on igav.


On minu jooksu 3. nädal. Mai algus. On külm ja on igav.

Jooksin sel nädalal ikka oma 15 minuti pikkust ringi. Tavaliselt jooksen kella 11 ajal, sest siis on veidi soojem ning hommikusöögist on selleks ajaks möödunud vähemalt 2 tundi. Sellest hoolimata on mõnel päeval olnud sooja vaid 5-6 kraadi ja puhub vastik külm tuul. Seda on imelik kirjutada, aga kannan jooksu ajal poolvillaseid randmesoojendajaid, sest muidu sõrmenukid külmetaksid. Aga jooksu lõpetades olen ikka higine ning ões külmaga võimelda ei julge. Venitan end toas.

Kui eelmine nädal hõiskasin, et keha peab hästi vastu, siis nüüd hakkasid ikkagi liigesed valutama: põlved ja päkad tulitavad ning on kanged. Põlved läksid üks päev isegi tursesse, nagu vesi oleks põlves. Ei tea, kas mõjusid liiga külmad ilmad? Või milles veel võiks põhjus olla?

Tegelikult liikumist liigesevalu ei segagi, isegi jooksmise ajal pole midagi häirivat. Aga muidugi pidasin paar päeva vahet. Mudisin põlvesid ja tegin vaid lühemaid kõnniringe.

Mulle tundub, et joosta on igav. See ongi üks oluline põhjus, miks ma varem jooksmisega alustanud pole. Ok, on kevad ja see on tore, sest jooksu ajal saan ringi vaadata. Näen, kuidas loodus tärkab, lilled üksteise järel õitsema hakkavad ja linnud laulavad. See kõik on tõeliselt nauditav. Aga mu aju tahab tööd (kodus olen ma selline rööprähkleja, kes teeb sageli 2-3 asja korraga; näiteks koon, vaatan telekat ja joon teed).

Ma tean küll, et paljud kuulavad jooksmise ajal podcaste või muusikat, aga ma ei ole mingi eriline muusikafänn ja tegelikult ma veel ei suuda mõelda sellest, et peaksin kuskile riputama telefoni, et siis sealt jutusaateid kuulata. Äkki kunagi sügise poole... Ma vist ikka esialgu piirdun linnulaulu ja iseenda tarkade mõtetega. Teen jooksu ajal päevaplaane või mõtlen välja uusi kampsunimudeleid jne...

Hea on see, et enam ei ajagi peale jooksu köhima.

3 nädalase jooksu järel ei ole kaal muutunud.


Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

13. juuli 2022

Mesimummud

 

Vahest juhtub nii, et ostan mõne ühevärvilise rõivatüki ja mõne aja pärast otsustan, et see on ikkagi liiga igav. Sellel linasel triiksärgil on ka palju tühja vaba pinda, kuhu mahub ju natuke tikandit, eks.

Nii lendasidki mesilased triiksärgi turjale ning veidi ka varrukatele ja rinnatasku juurde. Tikkisin mulineedega.
Triiksärk on tegelikult minu oma, aga pildistamiseks sai see tütre selga. Nii on ta kohe topelt ülesuuruses :) 
Lühikestele pükstele lendas ka üks mesilane.


Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee
Summ-summ-summ!!!

8. juuli 2022

Jooksublogi. 2.nädal.

On minu jooksu 2. nädal. Aprilli lõpp. Mul on üks hea ja üks halb uudis.

Sikutasin teisipäeval oma jooksupükse jalga ja need rebenesid värvlist. Mul on üsna vanad, kuigi vähekasutatud trenniriided. Need sai ostetud, kui 10 aastat tagasi abikaasaga rulluisutamas käisime. Põlve alla ulatuvad sportretuusid, pikkade varrukatega särk ja vest on sellest ajast saati pea-aegu kasutuna kapis seisnud. Arvatavasti on mu praegune puusamõõt pükste värvli jaoks liiast, sest olen viimase 10 aastaga kaalus umbes 10 kg juurde võtnud*. 

Aga muidu on vana spordiriiete komplekt igati asjalik ja ma tahaks neid edasi kasutada, seega õmblesin värvli uuesti paika (see võttis pea-aegu kaks tundi aega, sest õmbluse purunemine oli kapitaalne). Ehk peab mõne nädala vastu! 

Muide, tossud, millega jooksmas käin, on veelgi vanemad - need soetasin koguni 20 aastat tagasi squashi jaoks. Seisma jäid tossud aga seetõttu, et need hakkasid hõõruma. See on imelik, sest nüüd joostes pole nad mulle mingit viga teinud. Äkki oli vanasti soki viga? Mida iganes! Tossud on kerged ja mugavad, uusi esialgu ei osta.

..................................................................................................................................................................

Nüüd jooksust endast. 
Sellega läheb õnneks hästi. Sel nädalal olen teinud juba veidi suuremaid ringe. Jooksen umbes 15 minutit. Eesmärk on iga nädal teha 3-4 jooksu. Lisaks teen õhtuti väiksemaid või suuremaid kõnniringe. 

Lugesin, et algajale piisab ka kahest päevast nädalas ja 30 minutist, aga olen mitu aastat teinud pikki õhtuseid kõnde (3-6 korda nädalas), nii et äkki ma nii algaja ei olegi... Loodetavast ei pinguta ma üle? 
Lisan siia ühe algajale sobiva artikli: liigume.ee.

Huvitav, et keha on nii hästi vastu pidanud. Pole lihasvalusid ega muud sellist häda. Ainult jaksu on ikka vähe! Olen tähele pannud, et jooksu esimese kolmandiku peal tekib nö mõõn, kus tundub, et rohkem täna ei jaksa. Õnneks see läheb mingi hetk mööda ja sealt edasi on juba kergem. 

Kui varem tundus, et mul ei ole jooksmise jaoks aega (no käsitöö ja töö ja perele söögi tegemine jne), siis tegelikult on ikka küll. Ei pea ju nii palju diivanis lösutama ja tegelikult veel olulisem - ma tunnen, et keha vajab intensiivset liigutamist...

*Minu kaal kõigub 66-67 kg vahel. 
2 nädalase jooksu järel ei ole kaal muutunud.


Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

6. juuli 2022

Valge pitsjakike.


Heegeldasin endale romantilise pitsjakikese. Esimene versiooni valmis tegelikult juba eelmine aastanumbri sees, sügisel ning sellel olid motiivid vaid hõlmadel ja varrukatel. Tookord heegeldasin seljale lihtsama pitsilise mustri. Aga kuidagi jäi see selg mind häirima, sest motiivid tundusid hoopis mõnusamad, aga selg üsna igav. Ikka painas ja painas kuniks suve alguses proovisin jakki kleidi peal ning sain aru, et lisaks seljale tuleb muuta ka jaki pikkust. Võtsingi alt ühe motiivirea ära ja harutasin üles kogu selja.
Puuvillane tugev heegelniit tuli pooli pealt. Seda kulus 270 grammi. 
Heegelnõel oli 2,0 mm.
Meeldiva ja õige suurusega motiivi kujundasin ise, aga inspiratsiooni sai kindlasti ammutatud ka Pinterestist. Panen siis lingi ühele sarnasele mustrile.
Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee
Jätkuvalt kaunist suve! 

2. juuli 2022

Jooksublogi. 2. start.


On 1. jooksunädala 2. päev. 2. start.

Jah, ma olen elus! Ei, lihased ei valuta. Jah, ma lähengi täna jälle jooksma. 

Äkki ongi hea, kui esimestel päevadel jooksuvabu päevasid ei jääks? 

Igal juhul teen sama marsruudi - selle, mille esimesel korral läbisin 9 minutiga. Kuna abikaasa on kodus, ütlen talle, et kui mind poole tunni pärast tagasi pole, tuleb tal mind otsima hakata... 
Olen toas tagasi 10 minuti pärast. Kõik läks nii, nagu esimeselgi korral, st jooksin, jalutasin, jooksin, tilkusin higist. Kokkuvõttes läks hästi, jaksaksin vast rohkemgi. Pärast jooksu võimlesin õues, tänu sellele läkski veidi kauem. 

Otsustasin, et järgmine kord üritan ilma jalutamiseta. Aga ikkagi ei saa ma aru, kuidas jaksata joosta tervelt üks tund järjest. Tundub ogar ja võimatu!

3. start. 

Paar jooksuvaba päeva jäi vahele. Lihased veidi valutasid, aga ei midagi hullu. Täna jooksin ilma jalutuspeatuseta. Päris hea tunne oli! Tundub, et jõudu jäi ülegi, aga see võib olla petlik? Järgmine kord julgen siiski teha veidi suurema ringi.

Plussid: Jätkuvalt on ülejäänud päev nii mõnus ja energiat täis.

Miinused: Miskipärast ajab jooksu järel mind alati köhima. Teen pärast dušši sooja teed, sellest on veidi abi. 

Miks just jooksma? 

Paar aastat tagasi avastasin, et isegi rongile joosta oli raske (50 meetri jooks võttis selja märjaks ja ajas nii hingeldama nagu oleks hing paelaga kaelas). Otsustasin minna trenni. Meil toimus siin tantsuline trenn (Nia), mis oli üsna intensiivne (vähemalt algajale) ja mu tervis hakkas streikima. Pilt läks keset trenni eest, jalad ja varbad tõmbusid krampi ning jaksu ei olnud. Kui sama lugu kordus ka pärast 6-7.ndat trenni, loobusin. 
Arsti juures selgus, et mu rauavarud on väga napid (hemoglobiin jäi isegi alla 80, ferritiin oli pea olematu), lisaks muud ebakõlad. Aasta möödus erinevate uuringutega (õnneks midagi hirmsamat ei avastatud), regulaarsete analüüsidega ning erinevate toidulisandite-vitamiinide katsetamisega. 
Käesoleva aasta märtsiks tundsin end lõpuks tegusama inimesena, vere näidud olid normaliseerunud (sain 2 korda rauda otse veeni, sest tablettidest polnud kasu). Otsustasin, et parem leian endale rahuliku joogatrenni ja lisaks hakkan omas tempos jooksma. Joogatrenni ma pole veel leidnud, sest koroona-aeg on nad vist kõik hingusele saatnud või treenerid internetti istutanud. Aga jooksmist pole veel ära keelatud. Ja targad räägivad, et jooksmise eest ei pea maksma. Haha!


Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee