Kleidil vaid mandalad.

Ma olen seda kleiti teinud üsna kaua. Ümmargused mandalad heegeldasin valmis juba eelmisel aastal: telefonist leidsin augustis tehtud foto, kus oli üle 20 värvilise mandala. Kleidiks said need kevade alguses ja pildid tegime juunikuus Bulgaarias. 

Mina soetasin kleidi jaoks imeõhukese siidist aluskleidi (vt Sternum), aga Bulgaaria kuurortides oleks võinud vabalt ka ilma voodrita kleidis ringi käia (pitsilised ja võrgulised läbipaistvad kleidid-tuunikad olid seal väga populaarsed).

Kleidi heegeldasin erinevatest pärllõngadest. Kokku kulus 340 grammi lõnga. 

Heegelnõel oli numbriga 2 mm.

Kleidi jaoks oli vaja 37 mandalat. 

Väikesed pudelkõrvitsad kaunistavad Bulgaaria talu.

Instagrammis @annelikudugurmee 

Facebookis @kudugurmee

Lapiline talvekleit.

Selle kleidi ajalugu ulatub ligi 15 aasta taha. Nimelt hakkasin juba siis koguma vanu villaseid kampsuneid. Ostsin neid peamiselt taaskasutuspoodidest, mõned oma pere "jäägidki" hoidsin alles. Viltisin (tegelikult pesin pesumasinas 40-60 kraadiga) kõik kergelt üle ning jätsin ootele. Soetamise ajal plaanisin neist teha ühe lustaka koduseeliku või pika kleidi, mille lapikesed tahtsin omakorda täita tikanditega vms.

Kampsuneid muudkui kogunes ja kogunes. Kaks riiulivahet oli neid juba täis, aga no ei tulnud neist kleiti ega seelikut. Kusjuures, ma ei unustanud oma ideed ära. Ikka aeg-ajalt mõtlesin oma tuleviku-soojale-kleidile, sorteerisin ja isegi sobitasin kampsuneid nii värvi kui paksuse järgi. Paar taaskasutuspoe kampsunit võtsin aga hoopis kasutusse just sellisena nagu nad olid.

Ja siis tuli hakata kuduma Saaremaa kampsunit. Selle jaoks oli vaja teha lõige ning õmmelda proovikampsun. Viimase jaoks vajasin portsu VANU KAMPSUNEID, mida lõhki lõigata. No ja see andiski põhjust oma kampsunivaru jälle läbi sorteerida, teha proovikampsun ning hiljem, et proovikampsuni tükid ei läheks raisku, nendest midagi toredat teha. 

Kleidis kasutasin viite kampsunit. Tükid ühendasin õmblusmasinaga õmmeldes. Kasutasin tavalist õmbluspistet (mitte sikksakki ega overlokki). Õmblusvarusid mingil moel üle ei teinudki, sest nagu eelnevalt mainisin, olid kõik kampsunid kergelt vilditud ega hargne. Kuna kleidi tegemiseks valisin keskmise paksusega kampsunid, siis ei jäänud õmblused paksud. 

Alumiseks ääreks sättisin erinevate kampsunite soonikuga tükid, nii et seda ei pidanud kuidagi rohkem viimistlema.

Head uut aastat!

Naudime talve!

Instagrammis @annelikudugurmee 

Facebookis @kudugurmee

Heegeldatud beež kleit.

Soovisin endale suvist heegeldatud kleiti, mis ei vajaks voodrit. Seega pidi kleit olema nii tihe, et läbi kleidi pesu paistma ei jääks. Nii ei saanudki kleidi sisse planeerida rohkeid pitsilisi mustreid ega auguridu.

Üks lõngadest oli mul juba ammu olemas. Tookord, aastate eest ostsingi selle kirju (kivipesu efektiga) puuvillase lõnga just heegeldatava kleidi tarbeks. Kui aga hakkasin kleiti päriselt tegema, sain juba tööproovi tehes aru, et kümnest lõngatokist jääb hea pikkusega kleidi jaoks siiski väheks. Seda enam, et ma ju tahtsin heegeldada tihedat kleiti...

Siis hakkasingi otsima lõnga, mis oleks umbes sama jämedusega ja võimalikult sarnast värvitooni. Õnneks mul vedas - Dropsi puuvillaste lõngade valikus on samuti hea peenike lõng nimega Safran, kus leidub mitu erinevat beežikat. 

Sobiva mustri "leiutasin" ise ja minu meelest tuli kahe erineva lõngast nii mõnus pind. Kaugelt ei saa muidugi arugi, et üks lõng on kirju ja teine ühevärviline. 

Lõngad: 

Scheepjes Sunkissed (100% puuvilla; 50 g/170 m; värv 02), mida kulus kokku ligi 7 tokki.

Drops Safran (100% puuvilla; 50 g/160 m; värv 21), mida kulus kokku 4 tokki. 

Kui neid kahte lõnga võrrelda, siis Sunkissed oli lihtsam heegeldada, kuna selle keerd oli tugevam ja lõng ise ka siledam. Safranil tahtis heegelnõel üsna sageli minna niitide vahele.

Heegelnõel oli numbriga 3.

Heegeldamist alustasin keskelt, taljest. Keskkohast liikusin algul natuke ülespoole ja siis allapoole, seejärel jälle ülespoole ja pärast allapoole :) :) Nii ta tasapisi valmiski. Selg sai samasuguse kolmnurkse kaeluse nagu esimene pool. 

Mõned read veidi pitsilisemat mustrit sättisin seelikuosasse. 

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

Lilleline kleit.

Suve kõige palavamad päevad olen veetnud jälle õmmeldes. Paljuski möödusid need mingeid esemeid parandades-kohendades või näiteks uusi köögirätikuid palistades, aga mõne kleidi ja püksi-topikomplekti olen ka kokku vuristanud. 

Selle ümmarguse kaelaauguga raglaanlõikega kleidi konstrueerisin ise. Teadsin, milline kleidi ülemine osa tulema peab, aga ma ei leidnud sobivat lõiget kuskilt. Proovitööks traageldasin enne kokku ühe viskooskangast pluusikese - see seisab nüüd ja ootab, millal ta õmblusmasina alla pääseb (soojad ilmad said ju otsa ning september on mul tavaliselt nii kiire, et õmblemiseks küll aega ei jätku). 

Uus kleit sai aga peaaegu selline nagu ette kujutasin. Ainult küljeõmblustesse paigutatud taskud oleksid pidanud mõne sentimeetri võrra kõrgemal paiknema. Aga pole hullu - käsi ulatub õnneks ikka tasku põhjani :)

Rinna alla õmblesin 4 rida kumminiiti, aga tundub, et seda jääb ikka väheks. Õigem on ikka õmmelda tihedamalt 10 rida, nii nagu kuskil õpetuses märkasin. Kumminiidiga õmblemine polnudki väga keeruline, aga kas keegi oskab öelda, kuidas sellise õmbluse algus ja lõpp niimoodi ära kinnitada, et niidid ilusti püsima jääksid? Pean vist otsima, äkki on selle kohta mõni video...

Kust selline ilus lilleline kangas mu kappi tuli, ma enam ei mäletagi. Mõnusalt pehme ja kerge läikega (mitte kõva ja hirmus kortsuv nagu 80ndatel siinmail toodeti) puuvillane kangas oli vaid 80 cm lai, mis annab arvata, et kangas on toodetud vähemalt 45 aastat tagasi. 

Igal juhul on mul seda ühe kleidi jagu veel. Või äkki tuleks hoopis lillelised püksid õmmelda? Ma vist ikka lasen sellel kangajupil nii kaua seista, kuni tütar sellest midagi tahab...  

Seekord tahtsin kleidile mõnusaid lehvivaid varrukaid. Aga järgmine kord võib sama lõike puhul kasutada traditsioonilisemat lahendust, st teha puhvvarrukad ehk panna varrukaotstesse kumm või krookida ja lisada kant. 

Pildid tegime augusti keskel Klooga rannas. Õhtuse päikeseloojangu ajal oli merevesi väga soe. Õhk tundus jahedam.

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

Kirkad triibud.

Mul oli paar meetrit ilusate kirgaste triipudega puuvillast kangast. Tundus selline satiini moodi, tihe ja läikiv. Kuna sel on ka üsna hea langemine ja väga hullult ei kortsu, julgesin kangajupist õmmelda ühe lihtsalõikelise suvekleidi. 

Põhilõige sama, mida kasutasin ruudulise kleidi puhul (lõike leiab ajakirjast "Käsitöö" 2019.a veebruar-märts). Seekord seelikuosa krookisin ja vöökohta lisasin kummi. Ja kaeluse muutsin kolmnurkseks, minu lemmik variant.

Ära muretse, me ei käinud võõrast vilja tallamas :)

Samast kangast õmblesin ka peenikese vöö, aga ma ei ole veel kindel, et see kasutust leiab. 

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee