27. november 2015

Noor Disainer.

Alates hetkest kui ma tellisin koju mannekeeni, on Ann (mu 6-aastane tütar) üritanud mind veenda, et me peame kohe koju RIIDEPOE tegema. Ja mannekeeni paneme aknale, et väljast ikka oleks näha, et meil on pood (meil on üsna vaikne tupiktänav - seega möödujaid on tegelikult vähe). Ann unistab, et tema disainib kleite ja mina teen need valmis. Ann on resoluutne: olgu juba nädala pärast kõik olemas!! 

Ja ta tõepoolest joonistab juba kavandeid :) Tänapäeval on see ju nii lihtne - ostad lapsele poest "Stiilsete Printsesside" või "Top Modellide" vihiku, kus on lehekülgede viisi paljaid neidusid. Nendele saab laps joonistada riideid selga või lõigata kleite hoopis ilusast mustrilisest paberist. Mõne vihikuga on kaasas ka lõiked (šabloonid). No ja muidugi on paljudes vihikutes kirevaid kleebitavaid riideid või aksessuaare.


Üritan talle selgitada, et ma ei oska tegelikult üldse riideid õmmelda (olgugi, et olen talle mõned seelikud-kleidid õmmelnud). Aga tema arvab, et ma võin ju siis ka kududa või tikkida... Tema jaoks on kõik lihtne ja loogiline...

Et ta saaks aru, kui kaua võtab aega ühe riideeseme valmimine, õpetasin talle heegeldamist. Armas oli vaadata, kuidas väikesed tujukad käekesed pusivad ühe väikese keti kallal. Ühelt poolt tunneb väike laps ennast nii saamatult, teisalt on tahtmine tal nii suur. Ja kui valmis on heegeldatud esimesed 10 cm ketti (mille me seame talle käevõruks), fantaseerib ta juba, kuidas hakkavad valmima sallid-mütsid... endale ja nukule ja issile ja...
_____________________________________

Kudusin Annile ühe pisut soojema mütsi. Ann (seesama noor disainer) välistas paelad (millega müts lõua alt kinni siduda) ja tuti (viimased talle lihtsalt EI MEELDI). Tuti osas üritasin teda küll korduvalt ümber veenda, sest minu meelest on see müts justkui tutimütsiks loodud, kuid isegi imeline lumivalge karusnahast pallike ei mõjutanud tema arvamust. Nii sai mütsi küljele hoopis keerupaelast lipsuke ja punane nööp.


Muidu pidi müts sobima juba olemasoleva kaelusega (lõng on neil ka sama - kaeluse kudusin ammu, vt siia), kuid musta ei tohtinud palju olla. Ja kuna punast oli mul üsna väike nutsakas, siis mütsi põhivärviks jäi hoopis valge. Tuli selline retro...


Need reljeefsed varjuga täpid on kootud lihtsalt: esimesel mustrireal tuleb kõik silmused (nii punased kui valged) kududa parempidi ning teisel real kootakse vaid valge lõngaga, kuid eelmise rea punased silmused tuleb pahempidiselt läbi kududa. Allpool on selgitav joonis (püstised on parempidised, pikali aga pahempidised silmused; punane värv tähistab mustri lõnga ning must värv taustalõnga).

III-I-III
IIIIIIIII
IIII-IIII
IIIIIIIII
III-I-III
IIIIIIIII

Miks just varjuga täpid? Selliselt kududes jääb iga täpi alla väike värviline sabake. Sellel mütsil jääb vari üsna vähe näha. Kui aga lõng on jämedam, siis on ka vari nähtavam. Edaspidi kirjutan, kuidas teha ilma varjuta reljeefset täppi.
  



Lõng Emmebi, Himalaya (90% meriinot, 10% kašmiiri). 
Vardad nr 2,75 ja 2,5. Silmuseid 104.
Lõnga kulus umbes 50 grammi.


Aga Ann mitte ainult ei joonista-lõika, vaid voolib kleite ka plastiliinist. 

24. november 2015

Muhu roosad käpikud.

Need kindaid said alguse sellest, et ma käisin eelmisel talvel Anniga koos vaatamas Kristi Jõeste võrratult ilusat kindanäitust "Külma vastu", kus tütrele jäid silma just erkroosad Muhu sõrmikud. Arvan, et need olid umbes sellised... Ja ma lubasin tookord, et koon talle järgmiseks talveks sarnased labakindad. 

Muhu roosad lõngad olin ma juba eelmisel suvel värvinud, kuid sobiva mustri leidmine tegi mind korraks veidi murelikuks. Nimelt on tütre käsi ju veel päris pisike - kuidas küll sinna mahutada peent Muhu kindakirja? Lahenduse leidsin muidugi raamatust "Meite Muhu mustrid", kus on mitu paari toredaid labakindaid. Ühed olid just sellise mustriga, mida sai kohandada ka väikesele lapsekäele. Nimelt tegin ma kindaseljale nelja asemel vaid kolm mustriveergu...


Värvilised (rohelised ja valged) täpid on pärast kudumist peale silmatud.

Vardad nr 1,25.
Lõngad 100% lambavillased. Roosa on tavaline 8/2 mõõdus lõng, must aga jäme tugeva keeruga ühekordne lõng.

Silmuseid oli nii soonikus kui põhiosas 60.

  



Lõpetuseks näitan, millised kõverikud olid mu vardad selle kudumise tulemusena :).

22. november 2015

Ajakirja "Noorus" võrratu aastakäik.

Minu valduses on 1989.aasta Nooruse ajakirjad. Ilusti tugevate kaante vahele köidetud. Äkki keegi on huvitatud? Igal juhul annan ära. Kes tuleb Sauele järgi, saab tasuta (kokkuleppel on see võimalik ka Tallinnas, Telliskivi loomelinnakus). Posti panen väikese tasu eest...














Lisaks otsivad uut kodu raamatud:
110 mõtlemisülesannet P. Kees 1978
Hesperiidide kuldsed õunad V. Tublin 1981
Kas ema südant tunned sa? R. Kaugver 1988
Klakk Klakk Klakk M. Konstantinovski 1981
Kohutav Tarzan E. R. Burroughs 1993
Krahv Monte-Cristo I ja II A. Dumas 1987
Kui isa kinkis raamatuid J. Parijõgi 1973
Kättesaamatu Tarzan E. R. Burroughs 1993
Laev keset rägastikku R. Kaugver 1990
Laevad kaotavad tüüri R. Kaugver 1993
Meie pole süüdi R. Kaugver 1984
Mõõgapoiss V. Krapivin 1978
Peidus pool S. Truu 1981
Postuumselt rehabiliteeritud R. Kaugver 1990
Roger Ackroydi mõrvamine A. Christie 1991
Saladuslik reisija A. Christie 1991
Suurte arvude seadus R. Kaugver 1978
Suurtükiväelane Peeter Poligon pajatab R. Vaidlo 1958
Targasti tehtud V. Sõelsepp 1970
Tarzan (1) E. R. Burroughs 1991
Tarzan (2 ja 3) E. R. Burroughs 1992
Tarzan ja Opari kalliskivid E. R. Burroughs 1992
Tarzani poeg E. R. Burroughs 1992
Tee isa juurde R. Kaugver 1987
Tuhkur hobune kellad A. Christie 1982
Usin õpilane Ottokar O. Domma 1985
Uusi pildikesi kevadest O. Luts 1995
Vana mees tahab koju R. Kaugver 1983
Viimane Lõunaosariikide iludus C. Hughes 2000

Ateljee-etüüde Martti Soosaar 1983
Fotoraamat: Meri, mu meri 1988
Lahemaa rahvuspark. Aarne Kaasik, Edgar Kask 1983
Juhan Lasmani 150 fotot 1996

Kadriorg. Loss ja park. Heiki Tamm 1988

Huvi korral kirjuta mulle anneli.tender@gmail.com

NB! Varsti olen pakkumas ka vanu Nõukogude Naisi, samuti köidetuna.

16. november 2015

Mu mantlile ühevärviline tikand.

Valmis üks hästi lihtne ja kiire tikand. 


Selle poolmantli ostsin ligi 10 aastat tagasi Stockmanni kaubamajast. Mäletan, et mul oli vaja uut villast mantlit. Otsisin paarist suuremast kohast, aga midagi sobivat muidugi ei olnud (toona olid popid hoopis kilematerjalist mantlid ja hästi lühikesed kunstkarusnahast jakid-joped - oh seda moodi). Aga Stockmannis jäid mulle silma valged kašmiirvillased poolmantlid. Kallis materjal ei pannud mind küll kohe ostma, kuid paaripäevase mõtlemise järel otsustasin siiski mantlile järele minna. Ja siis selgus, et minule sobivat suurusnumbrit enam ei ole. Nii ostsingi hoopis sama tegumoe ja materjaliga erkroosa poolmantli. Ütlemine, "mida vanem eit, seda roosam kleit", ei häirinud 30+ vanuse alguses.

Kandsin mantlit mitu aastat. Aga kui tikkisin endale selle pruuni, jäi roosa mõneks aastaks kappi seisma.


Nojah, sel aastal on popid hoopis pastelsed toonid - villane heleroosa või beež oleksid kindlad valikud. Aga mis minul sellest... Mina otsustasin oma erkroosale mantlile hoopis mõned väädid tikkida ning mantli jälle kasutusse võtta. Seda enam, et mantel on väga soe ja kerge.



Tikkisin kõige tavalisema lambavillase 8/2 lõngaga. Ja kuigi esialgu tundub, et olen teinud musta tikandi, siis tegelikult on tegu hästi tumeda lillakassinisega - must oleks jäänud liiga kontrastseks.  



Ahjaa! Nagu fotolt näha, siis soetasin endale siiski mannekeeni. Tellisin siit ja toodi ilusti koju kätte :)

6. november 2015

Vaikus siin.

Blogis on vaikus, sest ma ei taha kirjutada. Ei suuda. Mul on vist mingi blogi-allergia.


Tavaliselt on nii, et kui mul on blogimisse jäänud pikem paus (no nii üle viie päeva), siis see paus häirib mind - olen närvilisem ja mõtlen pidevalt, et peaksin kohe-kohe kirjutama. Sageli on mul ootel mitmed fotod ja neid kõike tahan ma ju siin näidata.

Seekord on kõik vastupidi - ma ei tunne mingit vajadust ei blogimiseks ega oma tegemiste jagamiseks. Fotodki on tegemata... Ühelt poolt on elu ise nii kiire ja põnev, teisalt jälle... on tunne, et mul ei olegi midagi erilist näidata.

Eks vaatame, kaua see kestab...

Aga käsitööd teen ma ikkagi. Koon ja tikin. Vaheldumisi :).

Muide, täna on mu 400. postitus!