31. august 2023

Väikesed Läti linnad.

Seni ei ole mul olnud põhjust sattuda teisele poole Liivi lahte, Loode-Lätisse, Kuramaale. Tänu eelmises postituses mainitud kindanäitusele viis suvine reis meid sedakorda just Kuramaal asuvatesse väikestesse Läti linnadesse. Käisime Kuldigas ja Talsis, kus mõlemas on alla 10 tuhande elaniku ning Sabiles (seal oligi kindanäitus), kus on kõigest 1500 elanikku. 

Talsi linnas asub kaks suuremat järve: Vilkmuiža järv ja Talsi järv. Neist viimane on väiksem ja üpris maaliline. Järv asub kohe vanalinna ääres ja selle ümber saab teha paarikümneminutilise jalutuskäigu: järve ühes ääres asuvad kohvikud, teist kallast ääristab muistne kurelaste linnamägi, kolmandas küljes on reas 100-aastased linnamajad ning kohvikust istudes näeb kaugusesse, linnast välja "metsapoole" ja marja- ja karjamaale. Imeline!

ES I TALSI - Olen Talsis. :) Nutikas!

Mida veel Talsi piirkonnas teha, loe siit. Näiteks võiks minna Šlītere tuletorni või Mazirbes kalapaatide kalmistule...


Kuldiga linn

Google ütleb, et Kuldiga suurimad vaatamisväärsused on ajalooline linnasüda, 1242. aastal ehitatud Kuldīga ordulinnuse jäänused, tellissild üle Venta jõe ning Venta juga. Me kõike seda vaadata ei jõudnudki, aga silla, jõe ja joa nägime ära. Lisaks eelnimetatule soovitan kindlasti teha pikem ring läbi Kuldiga linnapargi, külastada arvukaid vanalinna kohvikuid (arusaamatu, kuidas nii väikeses linnas saab olla nii palju kohvikuid, vinoteeke, restorane, koogipoode jne) ja jalutada mööda toredaid munakiviteid.

Ülemisel pildil seisan linnapargis, 1866. aastal asutatud Kuldīga Saksa Gümnaasiumi hoone eest. Kuigi 1899. aastal kool küll suleti, on seal hiljem asunud erinevad õppeasutused, näiteks mõne suure kooli filiaal vms. Igatahes on see punastest tellistest hoone tolle ajastu kooliarhitektuuri näide.

Linnapark on üsna suur, ulatudes jõe kõrge kaldani, kust saab vaadata alla joale.

Venta juga on Euroopa kõige laiem (240m), kuid vaid 1 meetri kõrgune juga.

Aprilli lõpus - mai alguses saab Venta joal näha, kuidas kalad lendavad (üleujutuste aegne kalade ränne). Sellega algab Kuldigas ka turismihooaeg.

Väidetavalt armastatakse suviti joa all ujuda (muide, tsaariajal sai seal supelda vaid raha eest), aga kohapeal tundus, et veelgi populaarsem tegevus on joa kohal kõndimine. 

Sabile on imeväikese vanalinna ja mõisapargiga vaikne linnake, kus ma pilte ei teinudki. 

Kui te seal piirkonnas ööbida soovite, siis vihjeks - meie ööbisime väikeses ja sõbralikus hotellis nimega Kuršu krogs. Hotell asub linnadest väljas, maanteede ristumispunktis, looduse lähedal. 

Instagrammis @annelikudugurmee 

Facebookis @kudugurmee

16. august 2023

Kindanäitus Lätis.

Ühes väikeses Läti linnas nimega Sabile on kuni 27. augustini üleval näitus pealkirjaga “Latviešu rakstainie cimdi” ehk "Läti mustrilised kindad". 

Sabile kunsti-, kultuuri- ja turismikeskuses avatud kindanäitusel on väljas 500 kinnast, mille on kudunud enam kui 260 osalejat kümnest riigist. 

Kui ma sain õigesti aru, ei ole kõigi kinnaste puhul tegemist koopiakinnastega, vaid Läti vanad kudumistraditsioonid on põimitud uute ideedega. Kahjuks ei ole näitusel iga kinda kohta taustainfo leitav (ka kuduja nime ei ole kinda juures märgitud), kuigi minu jaoks oleks olnud huvitav saada teada, milline on "vana" kinda järgi, milline kindaosa on omalooming ning millest lähtuti. Nimelt oli näitusel väga palju  põnevate tekstuursete mustritega ning väikese sakilise või mummulise randmega kindaid. Lisaks oli paar patentkoes kootud labakinnast, mille kohta tekkis huvi, millal ja kas üldse neid tehnikaid Läti kasutama hakati. Õnneks olid näitusel mõned stendid, kus räägiti Läti kinnaste ajaloost üldiselt ning sealt sain teada, et patentkoes kindaid kooti Kagu-Lätis juba 100 aastat tagasi.

Samas on arusaadav, et 500 kinda puhul oleks sellise info välja kirjutamine olnud mega suur töö.

Kinnaste piirkondliku paiknemise kohta on Lätis ka kaart, vaata http://latvijascimdukarte.lv/. Ma nii loodan, et nad seda lehte ka legendidega täiendavad.

Alljärgnevalt paarkümmend fotot. Esimene ports on huvitavatest randmetest...

Edasi püüdsin koondada erinevaid tekstuurseid mustreid...

Näituse stendil olid fotod mitmest tekstuursest kindapaarist, mis oli kootud 1971. aastal Riias. Kas sarnaseid ka varem kooti, mina ei tea, aga kui keegi oskab midagi lisada, täiendage mind kommentaarides.
Ja lõpetuseks paar "maasikat" ehk kirkaid värve. Huvitav, kas esimesel on roosat ja sinist lõnga veetud? Mulle tundub, et ongi veetud, sest paaris kohas on sinisega vead sees...
Selliseid värvilisi kindaid kooti 19.sajandi lõpus/20.sajandi alguses Edela-Lätis.

Instagrammis @annelikudugurmee 

Facebookis @kudugurmee

7. august 2023

Valge võrk.


Ka seekord näitan midagi, mis valmis kellegi teise soovil. 
Nimelt palus tütar juba varakevadel, et heegeldaksin talle võrksärgi. Sellise väga pikkade varrukate ja puusani ulatuva sirgelõikelise sviitri moodi asjandusega tahtis ta käia suvel rannas (tagantjärgi võin mainida, et randa me polegi sel suvel jõudnud). Siiski hakkas ta oma uue võrksärgiga käima juba kevadel, nii et praeguseks hetkeks on sellega läbitud tuhandeid kilomeetreid ja mitmeid seiklusi :) Tuli välja, et seda sobib tõmmata nii kleidi kui ka pükste peale ning kanda nii teatris kui ka suvelaagris. Moevärk, pole midagi imestada.
Lõng Schachenmayr Portolino (50g/215m; 53% puuvilla, 33% viskoosi, 14% lina), mida kulus veidi üle 5 toki ehk 260 grammi.
Heegelnõel oli numbriga 2,5 mm.

Instagrammis @annelikudugurmee 

Facebookis @kudugurmee

2. august 2023

Lips läbi!

Kui abikaasa mulle kevadel mainis, et tahab oma uude autosse pisikest patja, siis algul arvasin, et ta teeb nalja - lapipadjad tundusid ikka täiega retroteema. Aga tuli välja, et päris nali see polnudki ja nii tuligi "üllatusele" mingi lahendus leida. Pole ju eriti minu moodi, teha tavaline padi lihtsast neljakandilisest kangatükist. Ikka tuleb õmmelda midagi erilist. Nii meenusidki mulle pikad lipsud, mis juba aastaid sahtlis kasutult vedelevad. Tundus hea mõte neist sobivad toonid kokku panna, et neist siidine padjake õmmelda. 

Et lipsudest tekiks rohkem materjali, harutasin pikad lipsud tagumisest õmblusest lahti (see oli õnneks üsna lihtne tegevus, sest kallimatel siidilipsudel on see pikk õmblus tehtud lausa käsitsi), triikisin, sättisin üksteise peale ja teppisin üle. Ülejäänud kitsamatest juppidest õmblesin padja tagumise poole. 

Tagantjärgi võiksin mainida, et järgmine kord prooviksin sama teha lahtiharutamata lipsudest, sest harutatuna käitusid lipsud väga erinevalt. Mõni muutus liikuvaks-ebastabiilseks, teine hargnes kergesti, kolmas oli hirmus õhuke, neljas püsis 5+ vormis. Nii oli neid üsna keeruline lõigata-sättida. Teine võimalus on harutatud lipsud stabiliseerida liimikangaga.

Padja mõõdud 35x35 cm

Instagrammis @annelikudugurmee 

Facebookis @kudugurmee
Kaunist augustikuud! 🌻🌻