25. september 2013

Atsi sügisene müts.

Atsile meeldib roheline. Tema eelmine sügisjope oli ererohelise ja musta kombinatsioon. Tahtsin juba siis sarnaste värvidega mütsi teha, lõng oli ka olemas, aga mütsi ma ei jõudnudki valmis. Enne jäi jope väikeseks, ostsime uue. Selles jopes on ka muid värve, aga must/roheline müts tundus ikkagi sobivat. 


Lõngad 100% puuvillased (Camilla ja Capri).
Vardad soonikus nr 2, hiljem nr 2,5.
Silmuseid kokku 148.



Ühel varahommikul käis Ats issiga rabas. Oli ilus udune päikesetõus. 

Siin mõned Atsi tehtud fotod:









23. september 2013

Uuskasutus sõrmitud.

Need tegin vanast poolvillasest tuunikast. Tuunika vanutasin enne lõikamist muidugi pesumasinas ära. 


Näpupoolsetesse otstesse heegeldasin väikesed sakid ja käeseljale panin klaashelmed ritta.


Vanutamisest on hea lühike õpetus Hobipunkti ideepangas.

Ise panin hiljuti pesumasinasse (40-kraadi) neli kudumit - 2 hõredakoelist ja 2 tihedakoelist. Sealhulgas oli 2 täisvillast ja teised vähemalt 70% villasisaldusega.

Tulemus: hoolimata suurest villasisaldusest ei vähenenud tihedakoeliste esemete (sokid ja kindad) mõõdud, kuid nad muutusid tihedamaks ja mõnusalt pehmeks.
Täisvillane jämedakoeline kudum kahanes märgatavalt - 36 suurusnumbrist sai 4-aastase lapse mõõt - ja muutus kõvaks-puiseks.
Poolvillane jämedakoeline muutus pehmemaks, kahanes veidike, kuid minu meelehärmiks ajas meeletus koguses villa (või villalaadset massi) välja. Muutus küll ka tihedamaks, aga ma ei ole kindel, kas julgeksin seda lõigata. Huvitav, mis juhtuks, kui seda kuumema temperatuuriga vanutada...

Aga need sõrmitud tegin tihedamakoelisest kudumist, kus villa oli vaid 50%. Sellise kudumi mõõdud kahanesid umbes ühe suurusnumbri võrra, kuid kude muutus piisavalt tihedaks.


17. september 2013

Kaks mantlit õmblusmasinale.

Viimasel kevad-suvel olen ma oma (ligi 20-aastast) õmblusmasinat päris tihedalt kasutanud. On arvata, et sügis-talvine periood tuleb talle rahulikum. Et tolm siis masinale ligi ei läheks, õmblesin talle paar katet. Ühest oleks muidugi ka piisanud, aga tahtsin erinevaid ideid katsetada.

Esimene on sügisene - rahulik ja tagasihoidlik, mu diivanipatjadega samast kangast.



Siin kasutasin taskutel poekante, mille teppisin üle "dekoratiivpistetega".


Teine tuli kerglaselt suvine - lilleline ning litrite, pitside ja teksapükstelt lõigatud taskutega.



Teksataskutele teppisin vabakäelise tikandi, mille kaunistasin helesiniste litritega.


Mõlemad kangad on pärit taaskasutuspoest.

12. september 2013

Tumeroosad vesiroosid mu linasel rätil.



"Haapsalu salli" raamatust võlus mind Vesiroosi muster, mille tahtsin kangesti kolmnurkseks rätiks kududa. Leidsin internetist küll ühe mustri, kuid selles rippusid vesiroosid tagurpidi allapoole. Kuna mulle seesugune lahendus vastumeelsena tundus, kombineerisin oma lahenduse ise. Alustasin altnurgast ja kasvatasin külgedel (nii nagu Rätiraamatus on kirjeldatud Kobrulehe-kirjaga räti puhul) ning ehkki ma ei ole varem ühtegi salli altpoolt alustanud, sain paberi, pliiatsi ja väikese harutamisega endale sobiva räti valmis kootud.



Lõng Midara Linas (100% lina), mida kulus 100 grammi.
Vardad nr 2,75.

Mõõdud: 160x80 cm



Linast peenikest lõnga oli väga hea kududa - lõng ei ole ju karvane ega veniv. Samuti on sellist rätti lihtne vormida - piltidelt on ka näha, et ehkki ma äärepitsi ei teinud, õnnestus ümberringi venitada väikese sakid.


Sall ei ole küll eriti pehme (linase jäikus ei ole siiski ebameeldiv), kuid ka mitte kare. On sile ja kerge. Mulle meeldib veel selle räti jahedus, mistõttu peaks see imehästi (järgmiseks) suveks sobima.





Praktilise (või tehnilise) poole pealt veel niipalju, et mulle tundub, et ülevalt keskelt alustatud kolmnurk-rätt hoiab paremini õlgade ümber, kui altnurgast alustatu. Põhjus on vist selles, et esimene venib pikemalt - moodustuv diagonaal on pikk ja koekiri venib ka õlgadel. Altnurga-rätt ei veni diagonaali, vaid ainult laiusesse ning seetõttu tuleb see kududa suurem, eriti kui on soov, et õlad-käsivarred mõnusalt kaetud saaks. Tuleb veel katsetada!



10. september 2013

Kodune lapiseelik.

Õmblesin sellise lühemat sorti seeliku, mida oleks hea just kodus kanda.


Ühe sarnase plaanin veel teha. Seepärast panen lappide mõõdud endale kirja:
ülevalt 1. rida - 16x12cm
2.rida - 16x14cm
3.rida - 16x17,5cm
4.rida - 16x19cm

Kõiki suurusi on 10 tükki reas.



Ilusat hilissuve!

8. september 2013

Pulmatutt.

Ma sain kevadel teada, et ilusad sitsikanga ribad tuleb alles hoida ka siis, kui nad on vaid paari sentimeetri laiused. Sest nendest saab teha vahvaid pulmatutte. 

Sellise või mõne teistsuguse tuti soovitan siduda reisikohvri külge - nii hea kotti lennujaamas kindla peale ära tunda.


Meil oli paari päeva eest viies pulma-aastapäev!


3. september 2013

Paar padjakatet.

Ega nende diivanipatjade tegemises midagi erilist polegi. Ilusa ruudulise, meie elutoa värvides kanga leidsin jälle ühest taaskasutuspoest. Kangas tegelikult täitsa uus, st kasutamata.


Enda jaoks ületasin vaid ühe tõrke - lukuga mässamine. Nimelt õmblesin nendele padjakatetele taha peidulukud. Tegelikult ju lihtne, aga kui ei oska, siis tundub kõik keeruline, eks...


Elutoas on meil nii ebamäärane valgus, et seal ei saanud pilti teha. Ning diivan on vana ja kulunud... Seetõttu on pilt hoopis magamistoast.