26. august 2014

Veinipunaste triipudega rätt.

Kudusin lihtsa mustriga kolmnurkse triibulise räti. Ja ega selles midagi erilist ei olekski, sest seesuguseid on ju kootud palju (juba ainuüksi Ravelry´s on märge 1 069 lõpetatud projekti kohta), kuid mulle väga meeldib tulemus. Olen rahul nii oma värvi- kui ka lõngavalikuga.


Lõngavalik oli tegelikult täiesti juhuslik. Nimelt olin ma kunagi aastate eest pimesi ostnud paar tokki eriti pehmet, peenikest ja luksuslikku (loe: kallist) täisvillast lõnga (lõnga iseloomustuses on kirjas, et sellest võib külmakartlikele kasvõi ihupesu kududa, sest see on nii pehme ja lisaks masinpestav!) – ühe veinipunase ja ühe valge.

No seesugust sooja villast pesu mul (veel) vaja ei ole... Ja kindaid-sokke nii pehmest ma kududa ei taha. Mõtlesingi siis, et katsetan, ehk jagub sellest kahest tokist ühe triibulise salli tarvis. Igaks juhuks, kuna äärepits neelab üsna palju punast lõnga, otsisin triipudesse ühe sarnase jämedusega pruuni lõnga veel lisaks – kartsin, et muidu jääb lõpuks punast puudu.



Tegin juhendis veidi muudatusi ka... 
+ Näiteks kudusin ettenähtust rohkem triipe – ikka selleks, et rätt veidi suurem tuleks.
+ Muutsin räti nurkade mustrit – originaalil olid külgmised nurgad hirmus pikad, väljaveninud moega.
+ Viimase pitsirea ning silmuste mahakudumise tegin ka teisiti, sest mulle tundus, et mitmete selle juhendi järgi valminud rättide lõpetus jääb pisut liiga pingule ning sakid ei tule neil ilusti välja. Mina tegin tippudesse täiendavaid õhksilmuseid ning mahakudumise tegin samuti mustrisse... (omad nipid).



NB! Esiti oli pisut harjumatu, et salli kasvatamine toimus nii edasi- kui ka tagasireal (pahempidisel real). Ma olen varem kudunud ainult selliseid kolmnurkseid, kus kasvatatakse ainult parempidisel real.

Ehk siis, kui keegi veel proovib seda salli – edasireal kasvatatakse (luuakse õhksilmused) salli keskel ja ka mõlemas ääres (paar silmust enne lõppu/pärast algust) ning tagasireal kasvatatakse vaid mõlemas ääres. Seega edasireal suureneb sall 4 silmuse võrra ja tagasireal 2 silmuse võrra.

Tavaliselt küll oma kudumite pahemat poolt ei näidata, aga selle salli pahem pool on minu meelest ka vahva.



Juhend: Cailliau Berangere, Dream Stripes. Leitav näiteks Ravelry´st. Minu triiburätt tuli täiesti teise iseloomuga kui originaal.

Lõng: Schachenmayr SMC Fine Wool (100% vill; 50g/310m). Nagu lubatud, on see lõng tõesti siidiselt pehme. Sellest hoolimata hoiab rätt väga hästi vormi.
Räti kaal kokku: 85 grammi, sh sisaldab punast 45, valget 30 ja pruuni 10 grammi.
Vardad: 3,5
Mõõdud: 62x180cm



Veel paar asja: Tahan veel ühe sarnase salli kududa – mingi teise, jämedama lõngaga, kuid sarnastes toonides. Täna lõngapoes uudistasin üht tviidi... Võib-olla katsetan ka teistsugust äärepitsi (lihtsalt vahelduse mõttes)... Aga äkki teen hoopis mingit triibulist omaloomingut, eks näis...

Igal juhul tahaksin selle salli ära müüa. Ja kuigi mu sall erineb üsna märgatavalt originaalist, mõtlesin juhendikirjutajalt müügiluba küsida. Seni pole ma temalt veel vastust saanud... – loodetavasti ei teki meil keelebarjääri.
Edit: 31. august sain loa salli müüa.


Kui soovid saada selle salli omanikuks, siis kirjuta mulle: anneli.tender@gmail.com

23. august 2014

Pisut Pariisi.

Puhkasin veidi käsitööst ja veetsin aega Pariisis. See oli mul esimene kord selles uhkes linnas. Olin lummatud, eriti esimestel päevadel. Nii palju kunsti ja kunstnikke, kauneid losse ja kirikuid, (lisaks pariisilikult musta riietuvale rahvamassile) hulk veidralt riietuvaid linnakodanikke ning suussulavaid macaroonisid. Lisaks mõnus laevasõit jõel. Tõeline paradiis!

Lõpuks tekkis siiski küllastumine - ilm oli sama, mis meil siin Eestis (lihtsalt ilma vihmata); väsitavalt palju tuterdas ringi Eiffeli tornikesi müüvaid või mille-iganes-tarbeks allkirju koguvaid tüüpe; tõeliselt head söögikohta oli Pariisi kesklinnas raske leida; õhtuse kesklinna vallutas fuihh!! kusehais!! Lisaks jäi mulle tunne, et Pariisi kaubandusele oli hiljuti tehtud RESTART, sest pooled kaubanduskeskused-butiigid-poekesed-restoranid olid kas kinni või ümberehitamisel. Seetõttu ei kohanud me ka eriti asjalikke käsitööpoode - lahti olid vaid paar mõnusat õmblustarvete ja - toodete, üks skandinaavialikke kudumite ning hulganisti paberivärgindusega seotud poodi.

Ma ei hakkagi rohkem reisimuljeid jagama ega ka arhitektuurilisi fotosid näitama. Parem riputan siia mõned vahvad (inspireerivad) kunstiteosed...

Louvre lossis ja ka hotellis, kus me ööbisime, oli seintel kangas(tapeet). Ma olen varem arvanud, et selline asi liimitakse seinale, aga need olid küll kinnitatud vaid äärtest...

Need lillekimbud koosnesid justkui imeväikestest ristpistetest.



Taldrik aastast 1480.
Mind lummas nii see figuur taldriku keskel, kui ka lillevanikud äärel. Ja andekalt valitud värvid - muidu nii klassikaliselt sinine taldrik on muudetud efektseks ühe türkiissinise sukaga.



Puidust neitsi (ei olnud väga vana, vast umbes 200 aastat - täpselt ei tea, sest kaua sa ikka suudad kõike seda ilu näha ja meeles pidada).



Niidigraafika ja muu niidi-lõngaga mässamise tulemusena tekkinud kunst Le Bon Marché kaubamajas. Suurus oli u 1x2 meetrit.



Lähemalt.

Kõik tundub nii lihtne - võta vaid õiged värvid, tee pusad ja aseta tikkimisraamile. Mõne pistega kinnita ja voila! Ilus!



Värvid, värvid!!


16. august 2014

Punane vardakott Ulvile.

Vahest on nii, et kui tuleb mõte teha konkreetsele inimesele mõni käsitööese, siis selle elluviimine on nii paganama raske... Üks asi, et ei teagi nagu, mida see inimene täpselt vajaks... Aga isegi kui idee on olemas, siis värvide või mustrite väljamõtlemine võib kujuneda sama ületamatuks takistuseks. Vot ei tea, kas ma siis ei tunne seda inimest piisavalt või hoopis pole tal nii väljakujunenud stiili, et mul tekiks see sisemine tunne, et "vot täpselt sellise asja ma talle teen". 

Ulvi puhul oli kõik täpselt vastupidi. Mul oli nii idee kui ka visuaalne pilt. Punane. Puhas leegitsevpunane Kihnu vardakott.
Õnneks oli mul ka piisavalt palju sobivaid kangaid: valge-punasekirjusid, punase-mustakirjusid ning punase-kollasekirjusid. Mõnus oli neid sobitada. Kotisuule leidsin isegi neerumustrilise ja voodriks romantilise roosade roosidega vanaaegse kangatüki.



Kihnu vardakoti õpetuse leidsin: siit (kahjuks ei ole see just parim juhend - tegijal oleks vaja mõningaid õmblemisalaseid eelteadmisi).


Mõned neist kangastest olid mul ka siis kasutuses, kui õmblesin palavate ilmade tulekul Annile uue suveseeliku.


NB! Kas te märkasite sõnumit Anni t-särgil - see oli määratud teile (ja muidugi Ulvile)!



Meil on sel aastal palju õunu!

12. august 2014

Kangastest ja nõelapadi kohvitassis.

Taaskasutus mulle meeldib, kuid vahest õmblen ma siiski uutest kangastest. Seega ostan ma aeg-ajalt kangast ikka kangapoest ka. Aga seekord tellisin katseks seda hoopis võõralt maalt: Hiinast, Aliexpressiga.

Tellisin kaks portsu puuvillaseid kangaid, mõlemad samast "poest" nimega TOTO SEWING.

Roosa komplekt, kus olid lille- ja täpimustrilised kangad (kokku 7 juppi mõõtmetega 50x50cm, hind kokku jäi alla 6 euro), koosnes lihtsatest õhematest sitsikangastest. Need on mul enamuses juba ka lahti lõigatud...



Pruunikas komplekt, kus olid neeru- ja lillemustrilised kangad (kokku 12 juppi mõõtmetega 45x50cm, hind kokku jäi alla 12 euro). Need olid väga head satiinkangad (mitte liiga libedad).



Selgus, et

x kangad tulid kohale vähem kui 1 kuuga.
x kõik kangad olid ilusad (korralikud, puhtad tükid), ilma praagita mustril või kangalõimel.
x kangad olid kohati kehvasti välja lõigatud - mitte mööda niiti, vaid viltuselt (seda mõnel juhul igast küljest). Viltuse lõike tõttu võis kaotsi minna koguni 5-6 cm.
x pärast pesu oli muster ja värv jätkuvalt ilus, pesu ei jätnud kangastele koledaid triipe jms,
x satiinkangast on mõnus triikida.

Kuigi hinnavõit ei ole just märkimisväärne (meie kaubandusest vast leiab ka 6 eurose meetrihinnaga kangast), meeldis mulle siiski, et keegi on näinud vaeva ning valinud välja portsu omavahel sobivaid kangaid. Neile, kellel on aega kangaid oodata ja kes ise end värvide ja mustrite sobitamises kindlalt ei tunne, sobiksid need komplektid eriti hästi. Lapitöö tegemiseks on need ju vägagi tänuväärsed, sest nii ei pea poest 1,4 meetri laiust kangast ostma.



Minu nõelapadi:

10. august 2014

Neli poekotti.

Nagu viimastel aastatel tavaks, õmblen ma igal suvel mõned poekotid. Ega´s saagi ju kuidagi teisiti, sest mu garderoobis asuvatesse kangavirnadesse lisandub aeg-ajalt just sellised vahvaid, poekottideks sobivaid tugevamaid puuvillaseid kangaid. 

Need kangad on muidugi nö taaskasutus, st ostetud teise ringi poodidest. Tundub, et tegemist on olnud valdavalt kasutamata kardinate vm sisustuselementidega. Nendest on üsna huvitav kotikesi kombineerida - ei ole nii, et võtad suure kangatüki, lõikad sobivad tükid välja ning õmbled kokku. Ei, paratamatult tuleb kombineerida ja nuputada, harutada õmblusi lahti ning sättida mustreid. Sest kangatükid kipuvad olema kas liiga kitsad või lühikesed... või on neil üleliigsed õmblused, kardinapaelad, pitsid või satsid...

Aga mulle meeldib mõte kahekordsest keskkonnasäästust:
1. jääb ports kilekotte ostmata,
2. jääb ports uut kangast ostmata, sest see "vana" kangas sobib imehästi poekotiks.

Selle suve esimesel kotil õmblesin marja- ja lillemustrilise kanga kokku ruudulisega.



Siiru-viiruline punane poekott sai aga endale poest ostetud spets sangad, sest seda kangast oli mul napilt käes.


Tahtsin teha ka ühe tagasihoidlikuma koti.


Ja üks sügisene poekott.
See retrokangas on minu lemmik - oleks seda rohkem, õmbleksin endale kasvõi kleidi...



Need kotid läksid müüki: vt Disainimaja

6. august 2014

Vintage-stiilis teksapross.

Kui ma alles alustasin oma blogi kirjutamisega, mõtlesin tõsimeeli, et iga postitusega peab kaasnema ka muster, juhend, õpetus või muu mistahes viide sellele, kuidas ma midagi teinud olen. Mulle tundus, et ilma selleta on blogipidaamine sisutu „edevuse laat“... 

Valus tõdeda, aga enamikel mu isetegemistel siiski õpetus puudub. Jah, alati kui ma kasutan kellegi teise ideed või juhendit, siis ma muidugi viitan sellele. Aga endatehtud üllitiste tegevusjuhised jäävad üldjuhul kirja panemata. Sest muidu jääksid ka paljud pildid postitamata...

Miks ma siis ikkagi neid juhendeid ei kirjuta... Sest mulle tundub, et mul pole selleks aega. Ja mulle tundub, et on nii palju meistreid, kes minust paremini teevad ja ka kirja panevad. Ja ma pole kindel, et neid juhendeid üldse vaja on (ma ise olen suuteline paljud asjad ilma igasuguse juhendita tegema).

Aga täna on erand. Sest kui seda prossi tegin, oli fotoaparaat just käepärast ning palju ei pea ju kirjutama ka. Ehk on see juhend mõnele isetegijale siiski abiks....



Vajalik materjal:
- teksakangas (võivad olla erineva tooniga jupid),
- puuvillane vm kangas, mis ei oleks väga narmendav või pits/tüll,
- vildileht (jämedusega 3-4 mm),
- prossitoorik (mina kasutasin 2,5 cm läbimõõduga toorikut),
- nööp (sobib nii kannaga kui ka aukudega nööp),
- tõhusat liimi (Loctite Super Attak),
- nööpnõelu, niiti ja nõela.

1. Lõika teksakangast välja 2-3 ringi (nt 9; 6 ja 3 cm läbimõõduga). NB! Kõige suurem ring määrab prossi lõpliku läbimõõdu.
Lõika puuvillasest kangast 2 ringi, millest üks oleks suurem kui suurim teksaring ning teine suurem kui kõige väiksem teksaring (nt 10,5 ja 5 cm läbimõõduga).



2. Voldi suur puuvillasest kangast ring keskelt kokku, keeruta niit ümber otsa (u 2 cm kauguselt keskkohast) ning kinnita mõne pistega, et „rosett“ lahti ei tuleks. Mina otsa ära ei lõika, sest see lisab prossile mõnusalt mahtu.



3. Tee „rosett“ lamedamaks ning aseta see suurima teksaringi peale. Kinnita 2 kangast keskelt mõne pistega üksteise külge, samal ajal „rosetti“ veidi sättides-kohendades.


4. Aseta ülejäänud tükid prossile ning kinnita need esialgu nööpnõeltega.


5. Nüüd aseta ka nööp prossi keskele ning nõelu see sinna nii, et kõik tükid saaksid omavahel ühendatud. Eemalda nööpnõelad.


6. Ja tulebki lisada veel prossitoorik. Selleks lõika vilditükist umbes 4,5 cm läbimõõduga ring ning kinnita selle külge prossitoorik. Nüüd liimi vilditükk teksaprossi tagapoolele, lase liimil korralikult kuivada. Kui kahtled, et ühendus ei jäänud piisavalt tugev, kinnita ka vilditüki ääred peitepistega.

(Prossitooriku võib ka otse prossi külge panna, aga seda on üsna tülikas teha ning tulemus ei pruugi jääda ilus.)



Valmis!


1. august 2014

Marjadega komplekt suvekööki.

Minu riiulis on raamat - „Kirkad ja õhulised lapitööd“ ja ma pean ennast kordama – see on inspireeriv.

Ikka ja jälle, kui ma avan selle raamatu, olen lummatud. On uskumatu, kuidas nad (Hilde Aanerud Krohg ja Rie Norum) on võtnud täiesti mittemidagiütlevad kangad, sobitanud need kokku ning saanud võrratult efektsed tekid. Lisaks on neil väga sümpaatne värvivalik – erinevad pruunikad toonid, sekka erepunast, terrakotat või helget sinist, efektset rohurohelist või romantilist roosat. Ja need tepingud, tepingud... Nii sünnivadki ajatud esemed.

Eelmisel suvel õmblesin oma suveterassile ühe lihtsama lauakatte. Idee oli pärit just sellest raamatust. Seekord võtsin suuremalt ette ning tegin terve komplekti – lauakattele lisaks ka pajakindad, pajalapid ja põlle.



Õhukesele esemele on lausa lust teha tepinguid. Seekord õmblesin diagonaalsed tepingud. Neid on hea teha, kui kasutada isekustuvat tindipliiatsit (geniaalne leiutis!!). Pika joonlaua ja selle pliiatsi abil joonistasin kõik diagonaalid kangale ning teppisin ruttu üle (rohelise kanga pealt tahtsid jooned üsna kiiresti kustuda). Mulle need väikesed rombid meeldivad... Arvatavasti kasutan sellist tepingut veel.




Küll oleks tahtnud ka pajakinnastele tepinguid teha, aga valitud lõike puhul on see praktiliselt võimatu. Kaalusin varianti, et teha tepingud enne kinda lõplikku kokkuõmblemist, aga siis jääksid õmblusvarud kinda sees näha, mitte ei kaoks voodri alla... Ja kuna mul ei ole overlok-masinat, siis ei jääks selline lahendus just eriti korrektne.




Pajalappideks võtsin lihtsalt neli erinevat kangast kõrvuti ja teppisin samuti diagonaalidena.





Kõik kangad olid jälle taaskasutusest: ostetud Humanast või mõnest muust sarnasest poest kangajääkidena või kasutamata kardinatena.

Põllepildi tegi üks mu poistest...



See komplekt läheb kingituseks...