29. märts 2016

Minu kirkad sõrmikud.

Need mustjaslillale põhjale reastatud Muhu motiivid ei ole kootud imepeenikeste varrastega ega lõngaga. Kasutasin tavapäraseid nr 1,5 vardaid ja lihtsat lambavillast nr 8/2 lõnga. Ma ei tahtnud koju uusi peeneid lõngasid varuda, sest sobivas toonis lõngad olid ju nagunii mul olemas (mis sest, et veidi jämedamad kui üks Muhu kinnas eeldaks) ning lõngakastid täituvad siin niigi märkamatult...


Just tavaliste vahendite kasutamine tingis selle, et sobivaks tuli vähendada kõiki inspiratsiooniallikaks olnud kinnastelt võetud motiive

Kinda randme värvi- ja triibukombinatsiooni aluseks võtsin Eesti Vabaõhumuusemi kogus olevad sinised Muhu sõrmikud (EVM E 99:66). Kogus olevate sõrmikute ranne on tegelikult küll heegeldatud, kuid mulle meeldis neid ikkagi kududa - pärast on sõrmikuid ka mugavam kätte sikutada. 

Labaosas kasutasin aga ERMis olevate tumepunaste sõrmikute mustreid (ERM 7828). 
Seda, et kindasse peaksid tulema just eredad roosad ja oranžid motiivid, otsustasin muidugi oma erkroosa mantli pärast. Ja üldse tundub roosa ja oranži värvi kombinatsioon nii võimas, et seda lihtsalt peab rohkem kasutama...





25. märts 2016

Tibu-mütsike.


Selle munasoojendaja heegeldasin juba mitu aastat tagasi. Nüüd kirjutasin vaid juhendi, mis on saadaval siin. Muidugi leiab selle munamütsikese õpetuse ka mu teiste juhendite nimekirjast, siit.

Mina panin täna pasha külmkappi tahenema (kasutasin Tuuli pakutud retsepti). Kui jõuan, siis teen homme ka lihavõttesaia (see retsept on juba ammu välja valitud). 

Ann ütles, et mune tuleb alles pühapäeval värvida. Või oli see ikka laupäeval? Igal juhul jõuab neid mütsikesi heegeldada veel küll... No tegelikult sobib neid niisama lauakaunistusena ka kasutada.


Ilusaid värvilisi pühi teile!

21. märts 2016

Mul on taskutega kampsun.


Päris mitu aastat tagasi leidsin ma kohalikust kaltsukast (nime ei maini, sest enam seda ei eksisteeri) ühe laheda oversized-kampsuni. Eriti meeldisid mulle selle hiiglase naturaalsed toonid, veidi robustne suuresilmuseline kude ja tumedad ristpisteread. Häirisid aga 2 tegurit: 1. kampsun on veidi kare ja torkiv, mistõttu ei saa seda tõmmata õhukese T-särgi peale; 2. kampsunil polnud taskuid.

Esimese puuduse vastu mõtlesin välja 2 lahendust: tuleb paigaldada vooder (seda ma ei viitsinud) või kanda seda kevad-sügisesel hooajal ehk siis, kui kampsuni alla tuleks panna midagi toekamat kui lihtsalt särk. Teise vea likvideerimine oli aga lihtsam - kampsun sai endale sisetaskud.



Pilte käisime tegemas Rummu karjääris. Soovitan sinna just praegu uudistama minna, sest veel ei ole seal segamas kohalikud suvitajad-ujujad ega lehtedes puud-põõsad ning ka kruusasegu ei tolma...




Allpool on ülevaade sellest, kuidas teha kampsunile sisetaskut.

1. Tee kampsunisse ava (muidugi sinna, kuhu peaks tulema taskuava). Selleks haruta soovitud pikkuses lõik (minul oli see näiteks 15 cm ehk 26 silmust) ettevaatlikult silmus-silmuse haaval üles. Harutamist alusta taskuava keskkohast lõigates seal ühe silmuse katki - nii jäävad harutatud lõigust mõlemalt poole piisavalt pikad lõngajupid, mida hiljem on lihtsam kudumisse peita.
2. Harutatud silmused (nii ülemised kui ka alumised) korja sukavarrastele või ringvardale. Kui lõng on libe ja silmused kipuvad kergesti hargnema, tuleks silmused varrastele korjata jooksvalt koos harutamisega.
3. Võta sobiv lõng ning koo viie vardaga ringselt (nagu kindale pöialt). Vajadusel tee esimesel ringil mõlemale poole taskut üks lisasilmus, st koo need silmused keerdsilmusena välja eelmise rea (kudumi) silmustest - nii ei jää nurkadesse augukesi. Koo ringselt seni, kuni saavutad taskule vajaliku sügavuse - minul on see 18 cm.
4. Lõpeta tasku alumine äär. Seda saab teha kahel viisil: a) kood silmused maha ja seejärel õmbled tasku alt kokku või b) silmad viimase rea silmuseid omavahel kokku. Mina kasutasin silmamist, st silmasin omavahel kokku tasku esi- ja tagaosa silmused.
5. Peida lõngaotsad ja lükka tasku sisse. 
See kõik võib ka nii  jääda, aga mina tahtsin taskule väikest liistu. 
6. Liistu jaoks korjasin tasku ülemise ääre silmused vardale. Lisaks korjasin mõlemalt poolt taskut veel ühe lisasilmuse.
Siin on näha, et külgmine silmus tuleb kudumist, mitte taskust.
7.  Kudusin soonikkoes liistu. Liistu küljed nõelusin hiljem kudumi külge.
Tasku näeb kudumi pahemal poolel välja selline.

Mul on täitsa äge kampsun, eks :) Justkui enda kootud :) Patt oleks olnud seda seisma jätta...


15. märts 2016

Klappidega müts.

Ann sai endale veel ühe mütsi. On vist aimatav, et see on inspireeritud Salamütsikesest


Olen siin juba paar korda maininud, et Ann ei taha oma mütsidele tutte. Talle ei sobi ei ümmargused pallikesed ega ka pikad rippuvad tutid. Seekord nuputasime koos, mida klappide otsa panna. Tulemus on piltidelt näha... 

Käisime Kalamajas kolamas. Ilm oli väga tuuline.
Tikitud lilled on vaid mütsi ees (nii ei pea nuputama, kumba pidi müts pähe käib).


Lõng oli tundmatu paksem (meriino)villane, mille ostsin umbes 12 aastat tagasi. Jämeduselt on see sarnane Drops Big Merinole, kuid minu lõng oli tugevam, tihedam, jäigem ning mitte nii pehme kui kaasaegne meriino.

Vardad olid numbritega 3,5 ja 4.

Mütsile panin sisse pehme siidi-angoora-puuvillasegu voodri, mille ostsin hoopiski topina teiseringipoest. 



Loodetavasti saan uueks hooajaks kirja ka klapimütsi juhendi (nõudke seda hiljemalt oktoobriks). Esimene versioon on juba üles tähendatud, aga tahan selle mütsi mingi teise lõngaga veel läbi kududa ning seejärel ehk saan kirja lõpliku variandi.

6. märts 2016

Ema rätt.

Eelmisel suvel, paar nädalat enne jaanipäeva valmis üks kolmnurkne pitsiline rätt. See pisut toekam alpakalõngast rätt läks kingituseks mu emale (ta sai siis 64).


Nagu näha, said ka fotod juba suvel tehtud, aga blogipostitust ei tulnud ega tulnud. Sest ma ei suutnud ära otsustada, kas räti muster tuleks avaldada või teha sellest hoopis üks salakudumine või kooskudumine vms. Muster oli mul juba üles märgitud (tõsi küll, see on ikka veel korralikult vormistamata). 

Vahepeal tekkisid uued mõtted. Ikka selles suunas, et rätt veelgi täiuslikum oleks...

Ja nii need suvised fotod ootasid... 

Fotodel poosetan ma ise: 21.juuni 2015.a.

Tahtsin teha just sellist mõnusat soojemat rätti, mille ema saaks jahedal talvel või sumedal suveõhtul endale mugavalt ümber õlgade tõmmata. Nii valisin kudumiseks üsna jämeda, kuid imepehme loodusvalge lõnga Novita, Alpaca Luxus (100% alpaka, 50g/163m), mida kulus 5 tokki ehk 250 grammi.
Vardad nr 3,5.



    






See rätt jäi viimaseks kingituseks mu kallile emale... Igatsen sind, ema!