Nagu varem öeldud, siis õmblesin eriolukorra ajal üsna palju. Lisaks kohendasin hulga riideid, mis olid juba ammu ühes pesukastis "paremate aegade" ootel. Kast sai päris tühjaks, aga kasti põhjast ilmusid välja 2 puuvillast kudumit - poiste vestid, mis olin neile kudunud siis, kui nad olid veel lasteaia-ealised. Klassikalised eest viklitega v-kaelusega vestid - üks tumesinine ja teine helesinine, mõlemal soonikutes valged triibud. Nüüd on mu pojad juba toredad sihvakad noormehed ning vestid on neile ammu väikeseks jäänud. Kuna nad olid vestidega piisavalt palju käinud, olid need üsna ära trööbatud (vestid on korduvalt pesus käinud, topiliseks muutunud ja vormist välja läinud). Ma olin kunagi otsustanud, et harutan need üles ja teen lõngast midagi "tühist".
Kuna eriolukorra ajal oligi tore vaheluseks kätega mõnda muud liigutust teha (lisaks kudumisele, õmblemisele ja arvutitööle), siis hakkasingi harutamisega pihta. Kui juba lõngad ilusti keradesse said, siis tahtsin muidugi kohe katsetada, milline jääb kudumi pind pärast pesu juhul, kui kasutada veidi jämedamaid vardaid. Ja pärast seda lõingi märkamatult ühe triibulise topi jagu silmused vardale.
Sarnase jämedusega roosa lõnga leidsin oma lõngajääkide karbist.
Toppi alustasin ülevalt ja kudusin ringselt ühes tükis (ilma õmblusteta). Taha tegin mõned lühendatud read.
Mustri osas mul esialgu ideed polnudki. Mõtlesin, et teen ette ühe mustrikorra jagu laineid, et hiljem oleks lihtsam aru sada, kumb poole ette - kumb seljale läheb. Aga kui olin kudumisega jõudnud nii kaugele, et tuli eraldada varrukate ja kehaosa silmused, siis tahtsin jätkata hoopis üleüldiste lainetega...
Lained tulid ka varrukatele.
Selliste lainete kudumiseks on mitmeid võimalusi. Allpool on koekirja skeem, mida kasutasin oma topi puhul. Kui esialgu (rinna kohal) on mustrit vaja kududa üle rea, st kudusin skeemilt vaid 1. ja 2. rida, siis rinnast allpool kudusin ühe mustrirea ja kolm parempidist rida (st read 1-4). Viimasel juhul ei jää koepind nii auguline.
Puuvillane lõng jämedusega u 50 g/100 m. Kokku kulus 300 grammi lõnga.
Vardad olid numbriga 4 mm.
Käisime eelmisel nädalavahetusel lastega Pirital jäätist söömas ning Maarjamäel Kommunismiohvrite Memoriaalil ja Ajaloomuuseumis. Palusin tütrel muuseumi territooriumil endast mõned fotod teha.
"Emme, sa oled udune", hüüdis tütar, kui mind läbi kaamera sihtis. "Ah, vajuta nuppu, kui näed, et keskel on punane täheke!", ütlesin mida. Nii saigi - kõik muu on ilus terav, aga mina jäin uduseks, sest ma polnud ju KESKEL.
Need pildid tegi ka tütar :)
Muuhulgas on ajaloomuuseumi välialal nõukogudeaegsete monumentaalskulptuuride kogu. Seal eksponeeritakse ka Kuressaare kesklinnas seisnud Viktor Kingissepa kuju (pildile siiski ei jäänud, sest tegelikult tahtsin ma pildistada kujude taha jäänud puud ja selle tüvel kasvavaid seeni).