Juba õunapuude õitsemise aegu valmisid mul veel ühed Muhu mustritest inspireeritud põlvikud. Need kudusin tellimuse peale ja sääred on neil veidi pikemad kui eelmistel, ulatudes üle põlve.


Instagram @annelikudugurmee
Facebook @kudugurmee
Juba õunapuude õitsemise aegu valmisid mul veel ühed Muhu mustritest inspireeritud põlvikud. Need kudusin tellimuse peale ja sääred on neil veidi pikemad kui eelmistel, ulatudes üle põlve.


Instagram @annelikudugurmee
Facebook @kudugurmee
Mu sahtlisse oli jäänud veel veidike jämedamaid taimede ja seentega värvitud lõngasid. Kudusin nendest jälle triibusokke, mis läksid pojale kingituseks. Tema kannab villaseid sokke aasta ringi ja eks need niimoodi kuluvad ka kiiresti.
Rääkides sokkidest, siis triibikute kudumine on mu lemmik. Ma tean küll, et maailm on täis väga ägedaid sokimustreid - palmikulisi, vikeldatud, kirjatud ja pitsilisi, aga mind tõmbab ikka triipude poole. Lisaks on triibusokkidesse hea lõngajääke paigutada.


Vardad olid suurusega 2,25 mm.
Endale jätan meelde, et silmuseid oli 2+2 soonikus 16x4 (lõngaks kolmekordne 8/3) ja 1+1 soonikus 15x2 (siin ond veidi jämedamad 6/2 lõngad). Hiljem sääreosas kahandasin igal vardal ühe silmuse vähemaks ning pärast veel sujuvalt siseküljelt kuni enne kanda jäi vardale 13-14 silmust.
Sokipaarile läks u 110 grammi lõnga.



Sellele kardiganile lisasin küljelõikud. Pika raske kudumi puhul tundub see õige otsus.Instagram @annelikudugurmee
Facebook @kudugurmee
Tunnistan ausalt - kui olen kasutanud kvaliteetset lõnga (ja enemasti nii ka on), harutan vana kasutu kudumi üles ning kasutan saadud lõnga uueks kudumiks. Seekord harutasin üles aastate eest tütrele kootud tuunika, mis oli talle ammu väikeseks jäänud (neiu on tänaseks juba 16-aastane). Harutatud lõngast kudusin endale sviitri, mida on lihtne teksadega sobitada.
Mu uus kudum on alustatud kuskilt vahepealt, värviliste kaarekeste kohalt. Sealt kudusin kaared suunaga alla ning seejärel sai tehtud rohekas kehaosa ja varrukad. Vahepeal kudusin halli ülemise osa ja kaeluse ning alles nüüd sättisin kudumi alumisse äärde ja varrukaotstesse kõik järelejäänud värvid nii, et mingeid jääke ei tekiks. Eks see paras klapitamine ja nikerdamine lõpuks oli.
Lõng Rowan Softyak dk (50g/135m; 76% puuvilla, 15% jakivilla ja 9% nailonit), mida kulus kokku umbes 320 grammi.
Vardad olid numbriga 3,5 mm.
Tänavusel talvel kujuneski nii, et sellest sviitrist sai mu lemmik, sest erinevalt tavalisest puuvillasest lõngast on Softyak mõnusalt pehme ja mõjub soojalt, aga mitte palavalt. Talve lõppedes võin kinnitada, et hoolimata sagedasest kandmisest ei ole kudumile tekkinud toppe - ei teagi, kas mõjus "ümberkudumine" hästi või ongi see lõng mittetopiline...
Instagram @annelikudugurmee
Facebook @kudugurmee

Need põlvikud kudusin paar aastat tagasi, kui sorteerides oma lõngakogu avastasin, et mul on mitu jämedamat erksavärvilist lõngakera. Eraldivõetuna oli neid üsna vähe, aga kokku pannes saaks teha ühed vahvad kirjud põlvikud... Sättisin mustreid ja klapitasin värve ning sain sellised veidi muhuhõngulised jalasoojendajad.

Põlvikud on kootud täisvillasest lõngast (nr 6/2 ja 8/3). Muhuroosa lõnga olen kunagi ammu ise rodamiiniga värvinud. Teised värvid olen aastate eest poest soetanud või õe käest saanud. Lõnga kulus kokku umbes 190 grammi.
Vardad olid numbriga 2 ja 2,25 mm.
Põlvikud sobivad jalale nr 38 (ka 38,5 kui on kitsam jalg). Põlviku sääre kõrgus (maast) on 41cm ja sääre ümbermõõt võiks kandjal olla umbes 35 cm.

Instagram @annelikudugurmee
Facebook @kudugurmee