Väike valge kardigan

Olles katsetanud erinevate suviste lõngadega, sh nii täispuuvillaste kui ka kombineerituna muude kiududega (nt villa või viskoosiga), siis on mul välja kujunenud 3 lemmikut:

• Kergemate, õhemate, igapäevasemate kudumite jaoks võin soovitada Stenli Tiramisu (60% puuvilla, 30% meriinot, 10% akrüüli; 900m/450g), mis sobib eelkõige pitsiliste kudumite jaoks, aga olen sellest kudunud ka ühe mitmevärvilise ja isegi ühe triibulise sviitri. Kõigiga väga rahul! Tellida saab seda lõnga nt siit.
• Pisut toekamate kudumite jaoks (sobib kanda ka talvel) eelistaksin Rowan Softyak dk (76% puuvilla, 15% jakivilla ja 9% nailonit; 135m/50g), mis sobib nii palmikuks, lihtsamaks pitsimustriks, mitmevärviliseks mustriks kui ka triibutamiseks). Lõnga hind ei ole küll soodne (üle 11 euro toki eest), kuid oma hinda väärt. Osta saab seda nt Käsitööjaamast. Tegelikult on hea ka Rowani teine paksem lõng Cotton Cashmere (85% puuvilla, 15% kašmiiri; 125m/50g), aga selle pakkumine on hetkel kuidagi niruks jäänud...
• Soodsama klassi lõng, mida võin soovitada, on DROPS Cotton Merino (52% meriinovilla, 48% puuvilla; 120m/50g), millest olen samuti kudunud nii pitsilise sviitri kui ka palmikutega kardigani - mõlemad koed jäävad tõesti ilusad. Lõng on eelnimetatutest veidi raskem ning venib pärast pesu üsna palju. Seetõttu soovitan kasutada peenemaid vardaid kui toojainfol kirjas ning kudumi pikkuses arvestada venimisega. Hea on see, et lõnga saab soetada väga paljudest meie lõngapoodidest, nt Must ja Roosas on hea valik kohapeal olemas, kuid Käsitööjaamas on hetkel 10% soodukas. 

Kõigi nende lõngade puhul olen kasutanud enamasti vardaid 3,5 mm. Tiramisu puhul jääb kude õhulisem, kuid teiste puhul tihedam. Pean vist veel mainima, et koon üsna kesmiselt, st mitte üleliia tugevalt ega lõdvalt.

Üldse ei meeldi mulle kudumiseks (ja hiljem kanda) kasutada merseeritud puuvillast lõnga. Heegeldada on sellega küll mugav, aga pigem mitte rõivasteks. 

See väike valge suvine kudum on jälle kootud Bulgaaria lõngast Stenli Tiramisu (60% puuvilla, 30% meriinot, 10% akrüüli; 900m/450g; värvikood 0044),  mida kulus 270 grammi. 

Seekord võtsin veidi peenemad vardad numbriga 3 mm, sest koekirjas on üsna palju augukesi ja ma ei tahtnud, et need jääksid üleliia suured.

Kudusin alt üles, aga alumise sooniku tegin alles siis, kui kehaosa oli valmis, sest lõnga oli mul piiratud koguses ja pidin kõigi soonikute pikkuste kudumisel lõnganappusega arvestama.

Juhendit ei tasu küsida - seda pole, sest kudusin tunde järgi.

Mustriga mängisin ka nagu tahtsin. 

Aaugurea põhimõte on nii: OAO-OAO-, kus 

O on õhksilmus,

A on 3 silmust kokku, nii et keskmine silmus jääb peale,

- on pahempidine silmus.

Vaheridadel tuleb kokkuvõtva silmuse kohale kududa pahempidine silmus ning kõik ülejäänud on parempidised silmused. 

1. rida (töö parem pool - augurida):  * 1 õhksilmus, koo 3 silmust parempidi kokku, nii et keskmine silmus jääb pealmiseks, 1 õhksilmus, 1 pahempidi *. Koo rea lõpuni samas rütmis.

2. rida (töö pahem pool): koo kokkukootud silmuste kohale parempidine silmus ja kõigi teiste kohale pahempidised silmused.

3-6. rida: koo eelmise rea järgi, st paremalt poolt vaadatuna on vaheldumisi 3 parempidi, 1 pahempidi.

7. rida (töö parem pool - augurida): koo pahempidise silmuse kohale parempidine silmus ja 3 parempidist silmust koo kokku nagu esimesel real, st * 1 õhksilmus, koo 3 silmust parempidi kokku, nii et keskmine silmus jääb pealmiseks, 1 õhksilmus*. Koo rea lõpuni samas rütmis.

Jätka nagu 2-6. rida.

Mina tegin mõnikord vaheridasid vähem, et ikka endal oleks huvitavam :)

Pildid tegime juba kolm aastat tagasi Leedus, Palangas. Kui ülemised fotod on võetud merevaigumuuseumi juures (mul juba mitmes kord seal käia ja ikka on huvitav), siis viimane foto on Palanga kuurorti muuseumi ees (väike armas puitvilla, aga näitused ise ei olnud kahjuks seda aja- ega rahakulu väärt).

Facebook @kudugurmee

Instagram @annelikudugurmee 

Veel ühed Muhu mustris põlvikud

Juba õunapuude õitsemise aegu valmisid mul veel ühed Muhu mustritest inspireeritud põlvikud. Need kudusin tellimuse peale ja sääred on neil veidi pikemad kui eelmistel, ulatudes üle põlve.

Põlvikud on kootud jämedamast täisvillasest lõngast (nr 6/2 ja 8/3). Valgete päkkade jaoks võtsin kaks lõnga kõrvuti jooksma: ühe peenikese sokilõnga ja teise peenikese villase lõnga. Loodan, et nii peavad põlvikud kauem vastu.

Lõnga kulus kokku umbes 230 grammi.

Vardad olid numbriga 2 ja 2,25 mm.

Mitmed pisikesekirjalised mustrid olen võtnud vanadelt sukkadelt üle üks-ühele, aga suurem osa tuli siiski kohandada, et motiivid oleksid paraja suurusega ja mahuksid ilusti säärele ära.

Neid põlvikud ei saa kuidagi pidada Muhu sukkadega võrdväärseteks, sest vardal oli siin vaid 20 silmust. Võrdluseks, ehtsatel Muhu sukkadel on vardal 30-40 silmust ning kootud on need hulga peenemast lõngast. Kui ajakulust rääkida, siis minu kootud kirjud põlvikud valmivad 20-30 tunniga (sõltub pikkusest ja mustritest), samal ajal kui Muhu sukkade kudumiseks läheb vähemalt 100 tundi.

Käisin paar nädalat tagasi ERMi Heimtali muuseumis vaatamas UKU näitust, kus on väljas ka ühed ilusad Muhu ainetel kootud põlvikud (foto all). Lugesin hiljem fotolt üle, et nendel on olnud vardal 25 silmust. 

Aga mulle meeldivad kõik need kasutatud mustrid. Ajavad isu peale! Pean vist veel ühed värvilised põlvikud või sukad kuduma... 

Instagram @annelikudugurmee 

Facebook @kudugurmee

Ei tea mitmendad triibusokid ja üks mehine kampsun.

Mu sahtlisse oli jäänud veel veidike jämedamaid taimede ja seentega värvitud lõngasid. Kudusin nendest jälle triibusokke, mis läksid pojale kingituseks. Tema kannab villaseid sokke aasta ringi ja eks need niimoodi kuluvad ka kiiresti. 

Rääkides sokkidest, siis triibikute kudumine on mu lemmik. Ma tean küll, et maailm on täis väga ägedaid sokimustreid - palmikulisi, vikeldatud, kirjatud ja pitsilisi, aga mind tõmbab ikka triipude poole. Lisaks on triibusokkidesse hea lõngajääke paigutada.

Vardad olid suurusega 2,25 mm. 

Endale jätan meelde, et silmuseid oli 2+2 soonikus 16x4 (lõngaks kolmekordne 8/3) ja 1+1 soonikus 15x2 (siin ond veidi jämedamad 6/2 lõngad). Hiljem sääreosas kahandasin igal vardal ühe silmuse vähemaks ning pärast veel sujuvalt siseküljelt kuni enne kanda jäi vardale 13-14 silmust. 

Sokipaarile läks u 110 grammi lõnga.

Juba mitu kuud tagasi kudusin ühe villase tumepruuni meestekampsuni. Kampsun ise on keerdsilmustega, aga õlgadele, kätele ja külgedele panin jooksma palmikupatsid, mille kudusin vana Saaremaa kampsuni mustri järgi. Kampsun oli tellimustöö ja läks ühele ägedale pillimehele.

 

Lõngaks Saara Hea kolmekordne lõng 6,5/3 (100% lambavill; 50g/108m), mida kulus vist 14 tokki.

Vardad olid numbriga 2 ja 2,5 mm.

Taimedega pildid ikka oma aiast :)

Kaunist suve!

Instagram @annelikudugurmee 

Facebook @kudugurmee

Puuvilla ja meriinoga pikem kardigan

Kardigan, mida täna näitan, on samuti valminud vähemalt 3 aastat tagasi. Kudusin selle üsna kohe pärast oma tumesinise alpalõngast kootud kardigani valmimise järel (vt siit). Nii nagu tumesinine, meeldib ka see uuem mulle väga, aga tagantjärgi võin öelda, et villane saab rohkem kasutust (talved on meil ju pikad ja jahedad ning tumesinist kardigani sobib tööl alati kanda).

    

Lõng: Stenli Tiramisu (60% puuvilla, 30% meriinot, 10% akrüüli; 900m / 450g; värvikoodiga 812004), mida kulus 1 pütt ehk 450 grammi. Lisaks kulus veidike sama lõnga valget versiooni (u 110 grammi, värvikood 0044), millega tegin kardigani kõik soonikud. Neile võtsin kõrvale jooksma kreemikat tooni peenvillase lõnga, nn Haapsalu salli lõnga. Kokku kaalub kardigan 620 grammi.

Vardad olid numbriga 3,5mm.

Muster on sama, mis tumesinisel kardiganil ja selle leiab samast postitusest (link).

Kuigi see kardigan on palju lühem kui tumesinine, siis kaalub ta tänu puuvillasisaldusele üle 100 grammi rohkem. 

Sellele kardiganile lisasin küljelõikud. Pika raske kudumi puhul tundub see õige otsus.

Instagram @annelikudugurmee 

Facebook @kudugurmee

Softyak sviiter.

Tunnistan ausalt - kui olen kasutanud kvaliteetset lõnga (ja enemasti nii ka on), harutan vana kasutu kudumi üles ning kasutan saadud lõnga uueks kudumiks. Seekord harutasin üles aastate eest tütrele kootud tuunika, mis oli talle ammu väikeseks jäänud (neiu on tänaseks juba 16-aastane). Harutatud lõngast kudusin endale sviitri, mida on lihtne teksadega sobitada. 

Mu uus kudum on alustatud kuskilt vahepealt, värviliste kaarekeste kohalt. Sealt kudusin kaared suunaga alla ning seejärel sai tehtud rohekas kehaosa ja varrukad. Vahepeal kudusin halli ülemise osa ja kaeluse ning alles nüüd sättisin kudumi alumisse äärde ja varrukaotstesse kõik järelejäänud värvid nii, et mingeid jääke ei tekiks. Eks see paras klapitamine ja nikerdamine lõpuks oli.

Lõng Rowan Softyak dk (50g/135m; 76% puuvilla, 15% jakivilla ja 9% nailonit), mida kulus kokku umbes 320 grammi.

Vardad olid numbriga 3,5 mm.

Tänavusel talvel kujuneski nii, et sellest sviitrist sai mu lemmik, sest erinevalt tavalisest puuvillasest lõngast on Softyak mõnusalt pehme ja mõjub soojalt, aga mitte palavalt. Talve lõppedes võin kinnitada, et hoolimata sagedasest kandmisest ei ole kudumile tekkinud toppe - ei teagi, kas mõjus "ümberkudumine" hästi või ongi see lõng mittetopiline...

Instagram @annelikudugurmee 

Facebook @kudugurmee

Kaunist kevadet!

Triibikud Kirbla moodi.

"Lisa veidike kiperoosat ja nad säravad!" - nii võiks nende põlvikute kohta sissejuhatuseks öelda. 

Põlvikute inspiratsiooniallikaks on toredad tumedapõhjalised Kirbla sukad (ERM A 590:14/ab) aastast 1915, mille legendis on huvitav lause "Valmistamise ajal selliseid sukki enam palju ei kantud". No jah, küllap need sukad seetõttu peaaegu kandmata jäidki ja kogujale anti. Igatahes nüüd võib julgelt kanda nende sukkade põhjal kootud lõbusaid põlvikuid.

Mina kasutasin kudumiseks üsna jämedaid lõngasid (nt kolmekordseid 8/3 ja kahekordseid 6/2 villaseid lõngasid). Paraku mahtus põlvikutele seetõttu hulga vähem mustrit: kui originaalidel on säärel 9 mustritriipu, siis minu omadel vaid 5. 

Põlvikute põhjavärviks on kergelt roheka tooniga tumehall; varbad ja kannad on tumepruunid. 

Vardad 2,5 mm

Soonikut alustatud 18x4 silmusega.

Kaal u 195 grammi

Sääre pikkus u 40 cm

Sobivad jalale numbriga 38,5

Instagram @annelikudugurmee 

Facebook @kudugurmee

Värviküllased põlvikud Muhu mustrites.

Need põlvikud kudusin paar aastat tagasi, kui sorteerides oma lõngakogu avastasin, et mul on mitu jämedamat erksavärvilist lõngakera. Eraldivõetuna oli neid üsna vähe, aga kokku pannes saaks teha ühed vahvad kirjud põlvikud... Sättisin mustreid ja klapitasin värve ning sain sellised veidi muhuhõngulised jalasoojendajad. 

Põlvikud on kootud täisvillasest lõngast (nr 6/2 ja 8/3). Muhuroosa lõnga olen kunagi ammu ise rodamiiniga värvinud. Teised värvid olen aastate eest poest soetanud või õe käest saanud. Lõnga kulus kokku umbes 190 grammi.

Vardad olid numbriga 2 ja 2,25 mm.

Põlvikud sobivad jalale nr 38 (ka 38,5 kui on kitsam jalg). Põlviku sääre kõrgus (maast) on 41cm ja sääre ümbermõõt võiks kandjal olla umbes 35 cm.

Need põlvikud on mu blogist tegelikult ka varem läbi käinud. Nimelt, 2024.aasta veebruaris näitasin, mille poolest erineb tihe ja peen Muhu sukk paksema lõnga ja jämeda vardaga kootud jalasoojendajast. Võib vaadata/võrrelda siit.

Instagram @annelikudugurmee 

Facebook @kudugurmee