



Instagrammis @annelikudugurmee
Facebookis @kudugurmee

Instagrammis @annelikudugurmee
Facebookis @kudugurmee
Mai lõpupoole avatakse Tartus, ERMis maailma suurim Ruhnu kudumite näitus, mille tarbeks kudusin ühed valged vikeldatud sõrmikud. Valisin kudumiseks nö laisa kuduja kindad ehk sellised, mis valmiksid üsna kiiresti.
Nende kinnaste originaalid kudus Lovisa Österman, kes enne 2. maailmasõda elas Ruhnus, aga hiljem asus elama Rootsi. Tema kootud kindad asuvad SOV (Eesti Rootsi Kultuuriselts) kogus Rootsis ja on tõenäoline, et need ongi kootud juba Rootsis.
Seltsi kodulehel on mahukas fotoarhiiv ja fotoarhiiv2, kus on ruhnlastest palju toredaid (ka 100 aastat vanu) fotosid. Sealt leiab ka 1950.aastal tehtud foto Ruhnu rõivastes Lovisa Östermanist, kes elas sel ajal juba Rootsis, Singö saarel.
Oma kindapaari oleksin tõesti päris kiiresti valmis saanud, aga õige jämedusega lõnga otsimine võttis omajagu aega. Esimese variandi kudusin kuni sõrmedeni hoopis peenikesest 10/2 lõngast, aga need jäid vanade kinnaste poolt etteantud silmuste arvuga ikkagi üsna kitsad. Suurema silmuste arvu puhul (mida ka katsetasin) ei oleks muster sõrmedele edasi jooksnud aga nii, nagu vaja.
Õige jämedusega lõngaga sai aga kõik ilusti jooksma. Lisaks on kindad parajalt pehmed. Tundub, et see mudel oleks algajale Ruhnu fännile alustamiseks hea valik (vikeldamine sujub jämedama lõngaga ka lihtsamini).
Lõng Filcolana Pernilla (100% vill; toon 101; 175m/50g), mida kulus umbes 60 grammi.
Sõrmikuid alustasin number 2 varraste ja 80 silmusega, sest nii jäi ranne piisavalt veniv. Pärast randmeosa vahetasin vardad peenemate vastu (1,75 mm).
Kui enamasti on Ruhnu kinnaste ja poolkinnaste jaoks käeselja mustriteks vaja üle 50 silmuse (vahest ligi 70 silmust), siis minu kaheksakanna kiri vajas mustri jaoks vaid 30 silmust (käeseljal on kokku 34 silmus).
Mustri kirjutasin kinnastelt maha foto põhjal ja ega päris kindel saagi olla, kas see sai täpne. Aga nagunii tahtsin anda oma kinnastele natuke parema kuju, et need oleksid mugavamad, nii et kasvatasin peopessa mõned silmused juurde, nagu on tehtud nii mõnegi teise Ruhnu kinda puhul.
Enam-vähem sarnane muster on poolkinnastel, mis raamatus "Ruhnu. Kirjad kudujate saarelt" on leheküljel 97 (Nordiska Museet, NM 990606A-B).
Kudujate Koopiaklubi näitus "Ruhnu roosid – Runö rosor" avatakse ERMi osalussaalis 25. mail kell 11. See on väga suur näitus - oma panuse andsid ligi 70 kudujat! Eksponeeritud on nii kindaid, poolkindaid, sukki kui ka kampsuneid. Kõik need on kootud vanade Ruhnu esemete järgi.
Näitus on avatud 25.05.2025–31.08.2025.
Lisaks valgetele sõrmikutele on näitusel eksponeeritud ka minu aastaid tagasi kootud roositud sukad.
Instagrammis @annelikudugurmee
Facebookis @kudugurmee
Homme algab kevad!
Tänasel pidupäeval tervitan teid vanade Hageri kinnaste eeskujul kootud labakinnastega.
Need erkpunase ja kahe erineva sinisega kindad läksid Kudujate Koopiaklubi poolt kingituseks Vähiravifondi Kingitud Elu loojale Toivo Tänavsuule. Nimelt kingib Kudujate Koopiaklubi igal aastal enne Eesti Vabariigi aastapäeva kellelegi ehtsad Eesti kindad. Mullu sai kindad kindral Martin Herem, tunamullu presidendipaar Alar ja Sirje Karis.
Sel aastal otsustas Kudujate Koopiaklubi kinkida kindad Toivo Tänavsuule, kes juhtus üleandmise päevil olema tööl Hiiumaa Haigla EMOs ning sinna rändasid ka minu kootud kindad 🙂 . Mul oli suur au neid kindad talle kududa.
Kinnaste mudel sai välja valitud kingisaaja esiemade elupaigast lähtuvalt. Kusjuures, muuseumi andmetel on vanad Hageri kihelkonna kindad kootud juba 1905. aastal (ERM A 509:3028/ab).
Kinnastel on kahevärviline loodus (kusjuures värve vahetatakse kahe silmuse kaupa) ja kolmetahiline otsakahandus. NB! Vastavad õpetused leiad raamatust "Eesti Silmuskudumine 3. Labakindad" (otsi nt Saara Kirjastusest).
Mustri lugesin muusemifotodelt välja.
Nendeks labakinnasteks sobivad hästi lambavillased 7/2 ja 8/2 lõngad. Punaseks tooniks on ideaalne Saara Kirjastuse poes olev rannarootsipunane vanamoeline lõng, mida tuleks varuda umbes 70 grammi. See toon paneb kindad igal juhul särama!
Vardad olid numbriga 1,5 mm.
Kinnaste kinkimise projekt on osake suuremast üritusest, millega Kudujate Koopiaklubi kutsub 24. veebruaril kõiki kandma ehtsaid Eesti kindaid. Vaata ka vastavat FB üleskutset #kannaneestikindaid ning allolevat videot.
Ma loodan, et Sa kandsid täna Eesti mustriga kindaid!
Kohtumisteni!
Selle kardigani sain valmis 1,5 aastat tagasi ning olen sellega enne pildile püüdmist juba päris palju käinud ning imestanud, kui praktiline see on. Võmalik, et see tuleb (tumesinisest) värvist, aga miks mitte ka sellest, et tänu augumustrile on kudum mõnusalt kerge ja õhuke, samal ajal siiski parajalt toekas ja (alpakavillale omaselt) soe.
Mulle meeldib seda kardigani kanda peamiselt pükstega, nii kitsaste teksade kui ka laiade viskoospükstega, nii suvel kui ka talvel.
Kardigani kudusin lõngast nimega Alpakka, Sandnes Garn (100% alpaka, 50g/110m), mida kulus täpselt 10 tokki ehk 500 grammi. Ma ei ole väga suur alpakalõngade fänn, aga see ei olnud nii libe ja karvane nagu mõned alpakalõngad. Lõng oli ka üsna tugeva keeruga.
Vardad olid numbriga 3,5 mm.
Sakilise pitsimustri "leiutasin" katsetades. Skeem:
| parempidine silmus/ kaks silmust parempidi kokku\ kaks silmust parempidi ületõstmisega kokkuo õhksilmus