20. jaanuar 2021

Roosad muhuhõngulised.

Muhuhõngulisi sõrmikuid olen teinud mitmeid, aga roosapõhjalised olid mu varrastel esmakordselt. Randmed kopeerisin vanadelt ERMis asuvatelt kinnastelt (vt A 509:3100/ab), no natuke kohandasin enda lõngale sobivaks. Ka muus osas sättisin kinnastele erinevate Muhu sõrmikute mustreid. Muidugi olid ennekõike valikus just roosad sõrmikud.

Seekord oli kindel soov kududa mustrikirjad ka sõrmedele. Kartsin, et nende tegemine on aeganõudev ja tüütu, aga tegelikult läks kiiresti. Mis siin salata - eks mul oli varrastel veidi jämedam lõng kui vanadel muhulastel. Tulemuseks on aga head soojad sõrmed.

Pöidlal on kärbes. Tegelikult isegi kaks kärbest (peopesa pool ju ka). Muuseumikindaid sirvides, märkasin, et päris mitmel vanal roosal Muhu sõrmikul on pöidlal valge kärbes. Ma ei tahtnud valget teha, valisin tumepunase...
Roosa lõnga olen kunagi varem ise värvinud. See konkreetne on pisut intensiivsem kui klassikaline Muhu roosa. Kollane, oranž ja punane on leitud lõngapoest.

Kõik lõngad olid jämedusega 8/2. 
Randmes ja käelabas oli silmuseid 80. 
Vardad olid numbriga 1,5 mm.

Pakaseliste ilmadega on hea oma vanu tekke õues pisut lehvitada ja lume sees "pesta". 
Ristpistes tikitud tekist saab lugeda siit. Teki korrastasin juba paari aasta eest. 


Nautige ikka kaunist talveilma ka!

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

15. jaanuar 2021

Flanellist püksid.

Kui vähegi õnnestub, siis õmblen edaspidi kõik oma (ja võib-olla ka abikaasa) pidžaamapüksid flanellist. See on nii õmblemiseks kui ka kandmiseks mugav ning nahale meeldiv materjal. Ma muidugi ei tea, kas tänapäeval poodides üldse  on mingit arvestatavat flanellivalikikut, aga kui muud üle ei jää, eks siis võtan mõne beebimustriga kanga :) Neid olen märganud küll.

Igal juhul on siin mu uued retromustrilised pidžaamapüksid. Kanga tõi mulle ligi 10 aastat tagasi õde - mul sündis kunagi sel ajal tütar ja õde arvas, et ehk ma tahan tüdrukule kunagi retro-kleidi õmmelda. Kangas oli lustakas selle poolest, et ühes ääres jooksis muster, kus lapsed omavahel käest kinni hoidsid - see oleks olnud tore seelikuosa alläär. 

No muidugi oleksin ma tahtnud tütrele kleiti õmmelda... Aga kuidagi juhtus nii, et kui plika veel väike oli, siis kasutas ta peamiselt trikotaažist kleite, mida oli lihtne selga tõmmata. Hiljem, algkooli ajal, käis ta koolivormiseelikuga või mõne muu sobiva seelikukesega. Ja no nüüd... juba 2 või 3 aastat tagasi otsustas piiga, et tema ei kanna kleite ega seelikuid. Mul pole üldse mõtet üritadagi midagi sellist talle õmmelda ega kududa ega heegeldada. Ja tuleviku jaoks ei jäta ma seda kangast ka, sest teatavasti need vanad nõuka-aegsed kangad olid hirmkitsad (see oli vist 70 cm lai), nii et kui tütar on juba piisavalt suur, siis kleidi jaoks sellest tükist ei jagugi. 

Nagu näha, siis tulid sellest kangajupist päris toredad pidžaamapüksid. 

Veidike lastega mustriosa kasutasin taskul.

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

8. jaanuar 2021

Hagakirjaga Haapsalu sall

Kui ma vastvalminud Haapsalu salli venitusse tõmban, õhkan absoluutselt iga kord, et no küll on ilus! Silitan mõttes salli ja nuppe ning tajun, et värske õrn pits oli JÄLLE igat kudumisminutit väärt.

Seekord kudusin veidi peenemate varrastega kui tavaliselt ning üsna tugevalt, nii et tekiks pisut tihedam ja toekam pits. Seega vaeva ja aega kulus rohkem, aga tulemus on tõesti imekaunis.  

Muster: Hagakiri 3, S.Reimanni ja A.Edasi raamatust "Haapsalu sall".
Lõng: Haapsalu salli lõng 28/2 (100% vill; 1400m/100g). Sallile kulus alla 100 grammi. 
Vardad olid põhiosas numbriga 2,5 mm, äärepitsil numbriga 3 mm. 

Salli suurus on 70 x 170 cm.

Ma ei ole veel otsustanud, kas järgmine pits tuleb punane ja liblikakirjaga või hoopis mingit muud värvi ning mustri valin näiteks Meeli või  Liina valikust. Igal juhul löön vardaid ka sel aastal mõne peene villasega kokku :)

Selle vana puidust kohvri korrastas mu jaoks abikaasa. 
Nuppudega hagakiri kujutab lumiseid hargnevaid puuoksi.

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

28. detsember 2020

Hea soe müts.

Aasta lõpuni on mõned päevad veel jäänud ning see on just paras aeg, et kududa endale või lapsele üks soe ärakeeratava soonikäärega müts. Mütsi on kindlasti vaja - seda enam, et suurem osa talve on ju ees. 

Selle lilla mütsi juhendi kirjutasin ajakirja Käsitöö detsembrinumbrisse (telli ajakiri näiteks siit). Mütsi kudumiseks vajad kokku 3 tokki Drops Nepal lõnga ja vardaid nr 4. 

Kaeluse kudusin jämedast lõngast Super Chunky, Rico (60% vill, 40% akrüül; 100g = 90m). Ripskoes kaelusele kulus 300 grammi lõnga.

Selline ilus, pakaselise ilmaga lumine päev oli käesoleva aasta alguses. Aga mõnikord läheb pildistamisel kõik nässu... või tuulde...

Ja hetk hiljem, kui astusin teisele poole võreseina, et mütsile jääks tore punane taust...

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 
ja Facebookis @kudugurmee

Head vana-aasta lõppu!

15. detsember 2020

Kaks paari loodusvärvilisi sokke.


Enamus jämedamat sorti taimede ja seentega värvitud villast lõnga on nüüd sokkideks kootud. Kaunid naturaalsetes loodustoonides sokid ootavad kandjaid. 

Need triipude ja täpikestega sokid sobivad jalale number 38.
Triibusokkide kudumisel kasutasin ära mitmeid väiksemaid lõngapallikesi. Nii ongi juhtunud, et mõned triibud on paremal ja vasemal sokid erinevat tooni - nii nagu moodsatel sokkidel olema peabki. Triibusokid  sobivad jalale nr 43. 

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 
ja Facebookis @kudugurmee

7. detsember 2020

Väike teksakott.

Mu teksakleiti kulus küll suur hulk teksapükse, aga väikeseid jupikesi, taskuid ja isegi pikki sääri jäi ikka veel järele. Kui tütrel oli juba mitmes kord mure, et kodust välja minnes pole paraja suurusega õlakotti, kuhu mahuksid rahakott, telefon ja mask, siis otsustasingi need jäägid üle vaadata. 
Ühest püksisääre alumisest osast lõikasin välja koti esi- ja tagaosa tükid. Esiküljele sättisin üksteise peale kaks taskut - alumine tuli tumedamate teksade püksisääre alt ja teine heledamate Levise teksade tagataskust. Kotile annab mahtu lai õlarihm, mis ulatub ka koti külgede vahele. 


Tundub, et selline kotike on väga praktiline, sobides nii igapäevase retuusid-T-särk-kampsun stiiliga kui ka pisut korralikuma rõivaga, näiteks kleidikesega.

Piltide tegemiseks tõmbas tütar selga suure venna täisvillase kampsuni.



Koti sulgeb toekas valge lukk (hea suure kelguga).
    

Eelmisel nädalavahetusel, st vahetult enne 1.adventi käisime abikaasaga metsas seenel. Saime paari pannitäie jagu lehterkukeseeni ja mõne suure hariliku kukeseene. Muid toredaid seeni oli ka palju... Eriti ämmatossu. Kuuldavasti leiti Läänemaalt söögiseeni ka möödunud nädalavahetusel :) 
Aga aiast korjasin eile värskeid roose. Ilusat advendiaega!


Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 
ja Facebookis @kudugurmee