Kui vähegi õnnestub, siis õmblen edaspidi kõik oma (ja võib-olla ka abikaasa) pidžaamapüksid flanellist. See on nii õmblemiseks kui ka kandmiseks mugav ning nahale meeldiv materjal. Ma muidugi ei tea, kas tänapäeval poodides üldse on mingit arvestatavat flanellivalikikut, aga kui muud üle ei jää, eks siis võtan mõne beebimustriga kanga :) Neid olen märganud küll.
Igal juhul on siin mu uued retromustrilised pidžaamapüksid. Kanga tõi mulle ligi 10 aastat tagasi õde - mul sündis kunagi sel ajal tütar ja õde arvas, et ehk ma tahan tüdrukule kunagi retro-kleidi õmmelda. Kangas oli lustakas selle poolest, et ühes ääres jooksis muster, kus lapsed omavahel käest kinni hoidsid - see oleks olnud tore seelikuosa alläär.
No muidugi oleksin ma tahtnud tütrele kleiti õmmelda... Aga kuidagi juhtus nii, et kui plika veel väike oli, siis kasutas ta peamiselt trikotaažist kleite, mida oli lihtne selga tõmmata. Hiljem, algkooli ajal, käis ta koolivormiseelikuga või mõne muu sobiva seelikukesega. Ja no nüüd... juba 2 või 3 aastat tagasi otsustas piiga, et tema ei kanna kleite ega seelikuid. Mul pole üldse mõtet üritadagi midagi sellist talle õmmelda ega kududa ega heegeldada. Ja tuleviku jaoks ei jäta ma seda kangast ka, sest teatavasti need vanad nõuka-aegsed kangad olid hirmkitsad (see oli vist 70 cm lai), nii et kui tütar on juba piisavalt suur, siis kleidi jaoks sellest tükist ei jagugi.
Nagu näha, siis tulid sellest kangajupist päris toredad pidžaamapüksid.
Veidike lastega mustriosa kasutasin taskul.
Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee
