31. märts 2012

Lillad angoorad. Sall ja randmesoojendajad.

Kolmnurkseid salle ei ole ma veel kudunud. Seega ei tea, kas neid mulle kududa ja kanda meediks. Aga seda, et ovaalse äärega sallid mulle meeldivad, sain aru, kui Monica nimelise salli valmis sain. Seetõttu võtsin käsile ka oma esimese Annis-salli. Mustrit järgisin täpselt, kuid lõppu lisasin mõned ripsiread.


Vardad nr 6 ja 4.
Lõng Super Angora (Madame Tricote) - 80% akrüüli, 10% angoorat, 10% mohhääri.
Salli suurus 145x32 cm - see lõng ei veninud palju. Sall kaalub 60 grammi.

Parema tulemuse tagamiseks tuli sall pärast venitust kergelt (läbi õhukese kanga) triikrauaga üle aurutada ning sakilised otsad ka tugevamalt üle triikida. NB! Nuppude ligi ei tohiks triikrauda lasta.



Veel kudusin ühed salliga sobivad randmekatted. Muster raamatust "Pitsilised koekirjad" (1986.a trükis on nr 14). Selle mustriga sobis teha nii, et muster jookseb ühtemoodi nii randmel, peos kui ka käe seljal. Ja muster tekitab mõnusad lainelised otsad.

Vardad nr 2, silmi ringil kokku 55. 
Lõngakulu 27 grammi.

28. märts 2012

Poiste kevadised mütsid.

Kudusin oma poistele veidi õhemad mütsid. Pealtnäha lihtne ülesanne ju, aga ka poistel on omad nõudmised - ei tohi olla liiga ümber, samas ei või olla liiga sügav (kael peab paljaks jääma), peab kasutama musta värvi, aga ise ma ei tahaks liiga sünget teha. No ja õhuke peab olema, mistõttu ei saa eriti mustrit teha. Sellised siis said...

Esimese mütsi tegin laiema 4+2 soonikuga. 
Lõng Merino Superfine, Cervinia. 
Vardad nr 2-2,5. 
Silmi kokku 132. 
Mütsi sügavus 19 cm.

Teise mütsi tegin väikese diagonaalmustriga. Tumehall lõng on Lana Gatto VIP (80% vill, 20% kašmiir), teised Merino Superfine. 
Vardad nr 2,5. 
Silmi kokku soonikus 144, hiljem 156. 
Mütsi sügavus 21 cm.


Ja mõlemad poisid said randmesoojendajad ka...

15. märts 2012

Bargello tikandiga kotike.

Uurisin internetist minu eelmise postituse tikandi võimalusi. Selgus, et Bargello tikand (või firenze tikand) on tüüpiline Itaalia ühe piirkona, Toscana käsitöö. Bargello tikandi juured ulatuvad 15. sajandi Itaaliasse ja see arvatakse pärinevat hoopis Ungarist. Ungaris kasutati sarnast tikandit koguni 13.sajandil.

Nimi "Bargello" tuleneb väidetavalt Firenzes asuvast Bargello nimelisest tornidega paleest (kus vanasti asus vangla ja kohtumaja - selgusetuks jääb, kas vangisolevad naised pandi käsitööd tegema). Samuti on väidetud, et see mõiste tähendab hoopis "kirjamine ja värvimine".


Ajalooliselt on Firenze naised tikkinud selles tehnikas seinakatteid (tapeete), patju, pehmet mööblit ja meeste rahakotte. Mustreid on perekonnas antud edasi põlvest-põlve. Praeguseni on mitmetes Inglismaal asuvates lossides (muuseumides) säilinud Itaalias tehtud Bargello tikandiga esemed ja seinad.
Kaasajal tehakse peamiselt patju, kotte, vöösid, rahakotte ning seinapilte.

Traditsiooniline Bargello tikand koosneb geomeetrilistest mustritest, kus sageli on kujundid sik-sakilised (leegikujulised või kaarjad) aga ka teemante, nelke või granaatõunu meenutavad.

Mõned näited (ei ole minu tehtud) ja veel näiteid siin ja piste tutvustust siin ja muu vajalik siin:



Bargello pistet (Firenze piste, padjapiste, leekpiste, Iiri piste, Ungari piste) kasutatakse kanvaal.
Tavaliselt on tikand tehtud villase lõngaga. Kuid ajalooliselt kasutati ka lina-, villa- või siidniiti või nende segu. Tikitakse kas ühe värvi erinevates toonides ja/või erinevate (kontrast)värvidega, nii et toonid lähevad heledast tumedamaks luues varje või sügavust.
Traditsiooniliselt on Bargello tikandis kõik pisted kogu töö ulatuses sama pikad (nt sarnases Ungari tikandis võivad pistete pikkused olla erinevad).
Seega on värvide valik ja pistete pikkus väga oluline ning mõjutab suuresti lõpptulemust.



Minu kotike on 20x20cm suur. Pealt lukuga. Sees linane vooder. Pika põimitud õlarihmaga.
Tikkisin peamiselt puuvillaste lõngadega (Camilla) ja tundmatute segulõngadega, mis parajasti kodus olid ja tooni poolest tundusid sobivat.



Kurb on see, et üldiselt on Bargello tikand hääbuv renessansi-aegne tehnika. Siiski oli 1970.ndatel see tehnika laiemalt jälle moes. Võiks ju jälle moodi tulla...

Inglise keeles on 70.ndatel ilmunud ka mitmeid temaatilisi raamatud, mida praegu vaid kalli hinna eest on võimalik osta.

Tänapäeval ei ole Bargello aga ainult tikkimises kasutatav - samu mustrikombinatsioone kasutatakse ka masinkudumises, lapitehnikas ja ka pärlitega heegeldamises jms. Proovige järgi!

13. märts 2012

Retromobiilitasku.

Firenze piste ehk harjutan teisi tikkimispisteid, vol2.

Suvel vedasin vanaema juurest koju mõned meetrid kanvaad. Tasapisi otsin neile rakendust, kuid ikka ei taha veel ristpistes tikkida. Leidsin raamatust "Tikkimispisted" (M. Webb) sellise põneva piste nagu Firenze piste (ehk bargello piste, padjapiste, leekpiste, Iiri piste ja Ungari piste), mis kuulu järgi oli 70.ndatel eriti moodne.

Esimesel proovitööl olid kanvaa koelõngad liiga hästi näha. Olin liiga peenikese (tundmatu) lõnga valinud.




Kuna aga lõnga värvid mulle meeldisid, võtsin selle nüüd kolmekordsena ja tikkisin mobiilitasku - sellise suurema, kuhu ka vajadusel pangakaart vms sisse mahub.





Selline piste on mõnusalt lihtne ja tikkimine läheb väga kiiresti.

9. märts 2012

Harjutan teisi tikkimispisteid.

Kui Muhu tikand välja jätta, siis olen oma tikkimistöödes kasutanud peamiselt sämppistet, varspistet ja linnusilmapistet. Need on sellised lihtsad pisted, mida eesti arhailises tikandis võib sageli kohata. Kuid tahaks ju midagi uut ka. No ristpistet ma oskan ka, aga seda sai lapsepõlves tüdimuseni teha. Pealegi ei tahaks ma eriti kanga koelõngu lugeda. 

TAST (ehk Take a stitch Tuesday) õpetas 1. nädalal avatud ahelpistet. Muide, raamatus "Tikkimispisted" (autor Mary Webb) kutsutakse seda pistet armsalt "kärbespisteks". Päris huvitav ja võimalusterohke piste tundub, eriti kui vaadata teiste tikkijate töid.
Katsetasin pistet ühe vana hõlmikkampsuni peal.



TAST ise on juba 10. nädala peal ehk siis võiks olla läbi katsetatud veel mitmeid uusi pisteid, kuid miskipärast ei tule mul sellist õiget "vaimu peale". Mul on vist ajast kahju, kui peaks niisama proovilappe tegema. Samas ei tule ühtegi kasulikku mõtet, milleks proovitöid kasutada. Ja pealegi on teiste töödest näha, et hea materjalivalik (nt sobivad lõngatoonid) ning originaalne muster on väga oluline. Seega - eeltööd tuleb ikka ka teha. Mina aga tahaks kohe pihta hakata.



Näiteks eelmainitud raamatus on kärbespistest mitmeid eri versioone. Proovisin neist enamuse läbi ja enne tilkade tikkimist tegin kampsuni teisele hõlmale vabakäelised jooned. Mõni versioon meeldis rohkem, mõni üldse mitte. Eks neid meeldivamaid pärast tilkade tegemisel kasutasingi.

Ja eks ma nüüd ootan inspiratsiooni. Seniks vaatan teiste kauneid töid, nt
Marianne ja Luiz Vaz .

1. märts 2012

Sall nimega Monica.

See sall valmis pea-aegu märkamatult. Iga nädala esmaspäev ja teisipäev möödusid kududes ning nii ta kuue nädalaga valmiski. Kui nii arvutada, siis vaid 12 päevaga. Tegelikult veel kiiremini, sest salli algus läks väga kiiresti.


Salli kudumisel olid abiks Meka mustrivihjed ja innustused. Suur suur tänu talle nende eest! Nii hea, et meistrid oma mustreid kirja panevad ja ka teistega jagavad.


Muster Ravelry´s.


Salli kudusin Midara Roma lõngast (100gr/750m) - 100% villa. 
Vardad nr 3. 

Lõnga kulus veidi vähem kui 90 grammi. Kuna kartsin, et mul jääb lõnga puudu, kudusin veidi vähem nuppe, kui mustrilooja poolt oli maksimaalselt pakutud. 4. vihjes tegin lillenuppe üle ühe rombi.


Sall tuli mõnusate mõõtudega - mitte liiga suur, vaid paras õlasall. Katab täpselt selja ära. Mõõdud 148x54 cm.

Minu sall lumes...