10. jaanuar 2019

Poja kindad.


Pisut enne jõule said mul valmis poja kindad. Ta oli mulle juba mullu talvel peale käinud, et vajab uusi, aga olin eelmised sõrmikud kudunud talle alles aasta eest ning tahtsin, et ta ikka ühe talve veel "vanadega" hakkama saaks. No need on ju ikka väga ilusad ka - nüüd käingi tema vanadega ise, sest ega neil midagi muud viga polnudki, kui et mu lapse käsi kasvab väga-väga kiiresti. Tookord kudusin need punased sõrmikud enam-vähem enda käe järgi, sest meie sõrmed olidki üsna sama suured. Aga kasvav teismeline, kes muuhulgas tegeleb ujumise ja kitarrimänguga, kasvatab oma kämblaid ikka hämmastava kiirusega :) Seega, eelmised sõrmikud olid talle (jälle) väikeseks jäänud.

Poiss valis mu rikkalikust kogust ise mustri, mina paigutasin selle sõrmikule ja kudusin. Valituks osutunud originaal-kindad (ERM A 896:21/abon käpikud, aga mina pidin tegema ikka sõrmikud





Ja just siis, kui mina olin jõudnud esimese kindaga umbes pöidla kanti, juhtus poisiga jalgpalliväljakul väike õnnetus ja ta murdis ära oma väikse näpu luu. Näpp koos kõrvalolevaga pandi kipsi ja mina kudusin esiti valmis kipsist vaba käe sõrmiku. Kahjuks ei kasvanud luu plaanipäraselt kokku, seda tuli opereerida ja traatidega õigeks sättida, nii et laps sai veel mitu nädalat kipsis käega veeta ning mina pidin teise käe kinda ilma proovimata valmis tegema ja lootma, et selle näpud on enam-vähem sama pikad :) No ega ikka ei ole, aga eks seda sain siis hiljem korrigeerida. Igal juhul olid jõuluks valmis nii kindad kui ka käed ning lapsel silmad jälle särasid.



Pildid tegime pärast jõule Saaremaal, Panga pangal. Suure juurikaga puu taga, kaare sees, on need tammed, mis istutati pangale Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks.


Algul olime planeerinud nii, et kõik sõrmed tulevad roheliste täppidega, aga kui kudumisjärjekord jõudis sõrmedeni, valisin automaatselt punase lõnga. Ja õige oli, sest hiljem kudusin pöialde sisse rohelisi täpikesi, aga nagu ka piltidelt näha, ei ole need hoopiski nii silmatorkavad ja toredad, kui näppude punased...



Kuskilt mäletan, et selle kirja nimi on ristikulehekiri. Kas keegi teab, on see nii?


NB! Sellised randmed on küll väga ilusad, aga mitte eriti venivad.

4. jaanuar 2019

Kindaperekond.



Head uut aastat!
Eelmise aasta lõpus jäi näitamata üks käpikupaar, mis oli komplektis maasikalehekirjaliste randmesoojendajatega. 


Nii nagu need ja need randmesoojendajad, kudusin ka käpikud varrastega number 1,75 mm ning kasutasin Dropsi alpakasisaldusega lõngasid. Seekord sobitasin kokku Drops Flora (65% vill, 35% alpaka; 50g/210m) kaks halli tooni ja musta lõnga. Tulemuseks on soojad ja pehmed kindad, mis ei ole häirivalt paksud ega puised.



Siin siis kogu viisik ehk viis paari maasikalehekirjalisi :)





Sõltuvalt paikkonnast on seda kirja nimetatud erinevalt, näiteks ubaiva (ka ubalehe) kiri, oa õie kiri, maasikalehe (ka maasiklehe) kiri, pajulehe kiri, kiviristi kiri, katsaharualine kiri.

Eelmisel aastal "töötlesin" läbi rohkem kui kümme sarnase mustriga kinnast, mis hoiul meie muuseumites. Üks ports erinevatest kombinatsioonidest sai ka läbi kootud, aga paar varianti kripeldab ikka edasi. Varasemalt märgitud Rapla roosa-oranžikirjule lisaks meeldib mulle üks roosade täppidega hallikirju kinnas (ERM19478) ...