9. oktoober 2014

Kõik huvitav on selja taga....


Ma olin meeldivalt üllatunud, et sain eelmisele postitusele nii palju vastukaja. Arvamusi oli erinevaid ning mõtteid tekkis mitmes suunas, hõlmates lisaks rahale ja materjalidele ka inimeste oskusi ja võimalusi, ostu juhuslikkust või eseme kiiret vajadust. Ma tahan seda teemat kindlasti edaspidigi puudutada, sest mõtteainet on piisavalt...

Täna näitan, mis sai sellest linase-puuvillase segulõngast kootud pluusist, mille ma suvel üles harutasin. Vana versioon on selles postituses. Ja uus sai selline:


Ehk siis kogu ilu ja lõbusama osa kudumisest tegin seekord hoopis pluusi seljale.

Kuna pluus pidi tulema pikem ja laiem kui eelmine kord, siis ostsin juurde 2 tokki lõnga. Uuel lõngapartiil oli pisut erinev värvitoon, mistõttu kudusin osa topist kahe lõngaga - üks rida vana (harutatud) ja teine rida uue lõngaga. Nii ei jäänud toonierinevust näha. Samas on fotolt hästi näha, et topi allosa on üsna ebaühtlase koega - see on see osa, mis on kootud vaid harutatud lõngast. Fotosilm armu ei anna, aga tegelikkuses pole erinevust õnneks märgata.

Mulle meeldib seda pluusi vööga kanda.


Pluus on kootud ülevalt alla, ilma õmblusteta. Avatud seljaosa ääristasin ripskoega.
Käeaugu kasvatused tegin seekord mitte äärtele, vaid käeavast üsna kaugele - õlajoone keskele. Nii jäi äär korrektsem.


Ette kudusin ainult ühe lühikese pitsijupi, ei muud.


Tegelikult ikkagi ühed õmblused sellele pluusil on. Nimelt tegin ma kudumile esimest korda rinnaõmblused ehk siis just nii nagu õmmeldud pluusidel, voltisin ka selle pluusi rinnale kolmnurgad. Edasipidi tuleks välja mõelda, kuidas selline rinnakumerus kohe pluusile sisse kududa... Äkki lühendatud ridadega?


Lõng Katia Linen (53% puuvilla, 47% lina; 112m/50g), mida kulus 6,5 tokki.

Vardad nr 3,5 (allääre soonikuks nr 3).


Avatud seljaosaga topid jäävad nüüd küll järgmist suve ootama....

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar