30. november 2012

Kolm venda.

Midagi sarnast, kuid siiski erinevad. Need on mütsid mu kolmele pojale...


Sinise-rohelise värviüleminekuga müts:
Lõng on väga mõnus: pehme ja üldsegi mitte kare - Puro, Novita (100% villa). Värvikood 821.
Kulus 2,5 tokki ehk veidi alla 150 grammi. Ilma tutita piisab ka 100 grammist.
Ringvarras nr 4.
Silmi algul 76, hiljem 110.



Hall spiraalkoega müts:
Lõng Jet, Patons (30% alpakat, 70% villa) - soliidse olemisega lõng, mida oli hea kududa.
Kulus 3 tokki ehk veidi alla 150 grammi.
Tuti tegin sarnast tooni jämedamast sokilõngast (Ragsokgarn, HP Garn - 30% sünteetikat), mis tundus käe all hoopis ebameeldivam.
Ringvarras nr 4.
Silmi pärlsoonikus 76, hiljem 99.

Rohelise ja beeži-valgekirju müts:
Lõng Volare, Schoeller Stahl (51% meriinovilla, 49% akrüüli). Sellest lõngast kudusin endale kunagi sooniksalli, mis on üks mu lemmikuid.
Kulus 125 grammi.
Ringvarras nr 6.
Silmi algul 52, hiljem 63.



Päevasel ajal, kui pildistamine oleks võimalik, ei ole poisse kodus. Aga aialipid on ju igal ajal olemas...


14. november 2012

Erkpunane lilleke.

Tegelikult lihtsalt üks kaelus tütrekesele. Inspiratsiooniks Islandi kampsunid. 
Tavaliselt on Ann uute riiete suhtes väga võõrastav, kuid sellise ergu kaeluse peale läks ta silm kohe särama. Lõng on ka muidugi fantastiliselt pehme.



Lõng Emmebi, Himalaya (90% meriinot, 10% kašmiiri).
Kulus kokku veidi üle 50 grammi.
Ringvarras nr 3.
Silmi soonikus 92.


8. november 2012

1. november 2012

Pruun palmikutega kampsun, kuhu saab ka nina peita.

Pruun on minu must. Olen pruuni värvi armastanud vähemalt viimased 15 aastat. Mulle meeldib kanda kõrvuti pruuni erinevaid toone, aga ka kombineerida neid roosa, lilla või oranžiga. Pruun võib olla rahustav või vürtsine, taust või aktsent. Üks igati väärikas värv.

Minu uus kardigan (või vest või poolpikkade varrukatega kampsun) on tumepruun – täpselt kohvioa pruun.



Kui alustasin kudumist, siis teadsin juba üsna palju ette, milline see kudum peab tulema:
1. Pikem kui tavaliselt (st tagumik peab olema kaetud).
2. Lühikeste varrukatega (tegelikkuses läksid mu varrukad isegi pikemaks, kui algul oli plaaninud, aga olen selle muudatusega väga rahul).
3. Eest nööpidega.
4. Suure kraega, millesse vajadusel kasvõi ninaotsani peitu pugeda. Sest mu kallis mees riidleb minuga alati, kui "kõri liiga paljas on".
5. Palmikutega.
6. Kootav ilma õmblusteta. Minu jaoks tähendas see, et tuleb kududa raglaanis ülevalt alla.
7. Taljes, kuid ilma kahandusteta. Mulle meeldib, kui kampsunimuster on kombineeritud nii, et koekirjast tingituna tekivad “pinged” just sinna, kuhu vaja (ehk siin siis vöökohale).



Otsisin, mis ma otsisin, kuid ikka ei leidnud ühtegi sobivat õpetust, mis mu tingimusi täidaks. Tegelikult ei suutnud ma leida isegi sellist juhendit, mis aitaks kududa ülevalt alla kraega raglaani. Nii nuputasin jällegi ise.

Idee jälle sama, mis mu suvistel tütrele kootud kudumitel – üleval on peenikesed palmikud, mis allpool suuremaks lähevad ning keskkohas pisut käänulisemalt seiklevad.




Selle lõngaga oli väga mõnus kududa. Ka mõõdud läksid kehaga nagu iseenesest klappima ning tulemusega jäin väga rahule.

Tegelikult ei ole ma juba aastaid endale ühtegi suuremat kampsunit kudunud, sest ma pole varasemaid kudumeid kandma kippunud – vist ei osanud ma arvestada, milline tegumood mu kehaga sobiks. Ning mõõtudelt ei kippunud need ka hästi istuma.

Aga seda kampsunit hakkan kindlasti kandma (tegelikult olengi juba paar korda kandnud), sest see tundub mulle nii omane - soe, pehme ja mugav.




Lõng Katia Miski (100% Baby Lama; 50 g = 75m). Kulus kokku 14 tokki ehk 700 grammi. Sarnase pikkade varrukatega kapsuni puhul soovitaksin varuda kokku 800 grammi lõnga.
Vardad nr 4 (krae puhul nr 3,5).

Mõned märkmed enda jaoks veel:
Krae 3+3 soonikut alustasin 159 silmaga. Krae pikkus on 18 cm. Kui kraest oli kootud 7 cm, siis alustasin kahandusi. Kahandasin 12 silma üle rea. Lõpuks olid järel vaid 2+1 soonikud.


Pildid on teinud mu kallis kaasa.

Kõik-kõik on pruun oktoobrikuus... Küll mitte enam oktoobris, aga nüüd tuleks teha endale pruun müts ja sall... Ja oktoobris ei jõudnud ma teha ühtki sokipaari ...

30. oktoober 2012

Aasaliste narmastega.

Päev enne seda, kui lumehanged katsid kogu kollase lehevaiba...
...peitsin oma uute kätiste lõngaotsad ja...
...läksime mehega metsa, fotoaparaat kaasas.


Ma olen sageli probleemi ees - kaubanduses müüakse üha enam kolmveerand või poolpikkade varrukatega tuunikaid, pullovere, pluuse, kardigane jne. Aga mina ei raatsi meie kliimas mantlit või jopet panna paljaste käsivarte peale. Ikka tahaks, et midagi sooja oleks käe vastas. Nii tuli alati miskit veel alla või peale otsida. 

Seetõttu mõtlesingi kududa ühed neutraalsemat tooni soojad ja pikad kätised. Sobivad hästi mu uue kampsuniga, millel ka poolpikad varrukad (ja millest tehtud pildid loodetavasti homme blogisse jõuavad).




Narmaste tegemine on mulle uus teema. Need aasalised narmad on tehtud Audru kinnaste tehnikat kasutades (piilu ka mu eelmist postitust).




Lõngad: Katia Miski, 100% baby lama (kulus kokku alla 150 grammi).
Vardad: nr 3,5.


28. oktoober 2012

Varajane talv.

Kui vaadata magamistoa aknast, siis hommikud on meil nüüd sellised...



Päeval aga klõbistasin 1,25-vardaid. Küll oleks tahtnud hoopis õues kududa



Sekka veel peedisuppi, õunakooki, kelgusõitu, laste tehtud lumememme (mis eile õhtul kahjuks kummuli vajus) ning kitarri- ja akordionimängu. Poisid ehitasin veel õele lumest voodi ja endale muidugi kindluse. Meie väike hoov on nüüd lumest pea-aegu puhas.

Oli väga ilus nädalavahetus! Aga ka kohutavalt väsitav...

27. oktoober 2012

Tikitud lilledega kaelaehe.

Sain inspiratsiooni SIK-SAKi ehetelt ning tegin endalegi ühe lihtsamat sorti kaelakee. Põhjaks kasutasin nõelvilditud "latakat"- vildile on ikka tõeliselt mõnus tikkida, kindlasti proovin veel.