Puuvilla ja meriinoga pikem kardigan

Kardigan, mida täna näitan, on samuti valminud vähemalt 3 aastat tagasi. Kudusin selle üsna kohe pärast oma tumesinise alpalõngast kootud kardigani valmimise järel (vt siit). Nii nagu tumesinine, meeldib ka see uuem mulle väga, aga tagantjärgi võin öelda, et villane saab rohkem kasutust (talved on meil ju pikad ja jahedad ning tumesinist kardigani sobib tööl alati kanda).

    

Lõng: Stenli Tiramisu (60% puuvilla, 30% meriinot, 10% akrüüli; 900m / 450g; värvikoodiga 812004), mida kulus 1 pütt ehk 450 grammi. Lisaks kulus veidike sama lõnga valget versiooni (u 110 grammi, värvikood 0044), millega tegin kardigani kõik soonikud. Neile võtsin kõrvale jooksma kreemikat tooni peenvillase lõnga, nn Haapsalu salli lõnga. Kokku kaalub kardigan 620 grammi.

Vardad olid numbriga 3,5mm.

Muster on sama, mis tumesinisel kardiganil ja selle leiab samast postitusest (link).

Kuigi see kardigan on palju lühem kui tumesinine, siis kaalub ta tänu puuvillasisaldusele üle 100 grammi rohkem. 

Sellele kardiganile lisasin küljelõikud. Pika raske kudumi puhul tundub see õige otsus.

Instagram @annelikudugurmee 

Facebook @kudugurmee

Softyak sviiter.

Tunnistan ausalt - kui olen kasutanud kvaliteetset lõnga (ja enemasti nii ka on), harutan vana kasutu kudumi üles ning kasutan saadud lõnga uueks kudumiks. Seekord harutasin üles aastate eest tütrele kootud tuunika, mis oli talle ammu väikeseks jäänud (neiu on tänaseks juba 16-aastane). Harutatud lõngast kudusin endale sviitri, mida on lihtne teksadega sobitada. 

Mu uus kudum on alustatud kuskilt vahepealt, värviliste kaarekeste kohalt. Sealt kudusin kaared suunaga alla ning seejärel sai tehtud rohekas kehaosa ja varrukad. Vahepeal kudusin halli ülemise osa ja kaeluse ning alles nüüd sättisin kudumi alumisse äärde ja varrukaotstesse kõik järelejäänud värvid nii, et mingeid jääke ei tekiks. Eks see paras klapitamine ja nikerdamine lõpuks oli.

Lõng Rowan Softyak dk (50g/135m; 76% puuvilla, 15% jakivilla ja 9% nailonit), mida kulus kokku umbes 320 grammi.

Vardad olid numbriga 3,5 mm.

Tänavusel talvel kujuneski nii, et sellest sviitrist sai mu lemmik, sest erinevalt tavalisest puuvillasest lõngast on Softyak mõnusalt pehme ja mõjub soojalt, aga mitte palavalt. Talve lõppedes võin kinnitada, et hoolimata sagedasest kandmisest ei ole kudumile tekkinud toppe - ei teagi, kas mõjus "ümberkudumine" hästi või ongi see lõng mittetopiline...

Instagram @annelikudugurmee 

Facebook @kudugurmee

Kaunist kevadet!

Triibikud Kirbla moodi.

"Lisa veidike kiperoosat ja nad säravad!" - nii võiks nende põlvikute kohta sissejuhatuseks öelda. 

Põlvikute inspiratsiooniallikaks on toredad tumedapõhjalised Kirbla sukad (ERM A 590:14/ab) aastast 1915, mille legendis on huvitav lause "Valmistamise ajal selliseid sukki enam palju ei kantud". No jah, küllap need sukad seetõttu peaaegu kandmata jäidki ja kogujale anti. Igatahes nüüd võib julgelt kanda nende sukkade põhjal kootud lõbusaid põlvikuid.

Mina kasutasin kudumiseks üsna jämedaid lõngasid (nt kolmekordseid 8/3 ja kahekordseid 6/2 villaseid lõngasid). Paraku mahtus põlvikutele seetõttu hulga vähem mustrit: kui originaalidel on säärel 9 mustritriipu, siis minu omadel vaid 5. 

Põlvikute põhjavärviks on kergelt roheka tooniga tumehall; varbad ja kannad on tumepruunid. 

Vardad 2,5 mm

Soonikut alustatud 18x4 silmusega.

Kaal u 195 grammi

Sääre pikkus u 40 cm

Sobivad jalale numbriga 38,5

Instagram @annelikudugurmee 

Facebook @kudugurmee

Värviküllased põlvikud Muhu mustrites.

Need põlvikud kudusin paar aastat tagasi, kui sorteerides oma lõngakogu avastasin, et mul on mitu jämedamat erksavärvilist lõngakera. Eraldivõetuna oli neid üsna vähe, aga kokku pannes saaks teha ühed vahvad kirjud põlvikud... Sättisin mustreid ja klapitasin värve ning sain sellised veidi muhuhõngulised jalasoojendajad. 

Põlvikud on kootud täisvillasest lõngast (nr 6/2 ja 8/3). Muhuroosa lõnga olen kunagi ammu ise rodamiiniga värvinud. Teised värvid olen aastate eest poest soetanud või õe käest saanud. Lõnga kulus kokku umbes 190 grammi.

Vardad olid numbriga 2 ja 2,25 mm.

Põlvikud sobivad jalale nr 38 (ka 38,5 kui on kitsam jalg). Põlviku sääre kõrgus (maast) on 41cm ja sääre ümbermõõt võiks kandjal olla umbes 35 cm.

Need põlvikud on mu blogist tegelikult ka varem läbi käinud. Nimelt, 2024.aasta veebruaris näitasin, mille poolest erineb tihe ja peen Muhu sukk paksema lõnga ja jämeda vardaga kootud jalasoojendajast. Võib vaadata/võrrelda siit.

Instagram @annelikudugurmee 

Facebook @kudugurmee

Hippie säärised

 

Kudusin erinevatest lõngajääkidest vahvad kirjud säärised. Soonikus kude teeb need säärised kohevamaks ning eriti soojaks ja mõnusaks. Lisaks on neid lihtsam jalga tõmmata kui nende parempidises koes või mustrilisi vendi :) Sättima ka eriti ei pea, sest mida segasemalt need jalas on, seda toredam. 

Säärised on 50 cm pikad ning nende jaoks kulus 250 grammi erinevat villakoostisega lõnga. Vahest võtsin kaks peenemat lõnga korraga jooksma, et saavutada just paraja jämedusega kude. Nii mõnigi kord olen kasutanud "kaaslasena" mohäärlõnga ja nii on ka säärised veidike karvased.

Kudumiseks kasutasin vardaid nr 3. Silmuseid oli ringil 80-84. 

Kuna lõngajääke jäi mul muidugi veel järgi, siis mõtlesin, et järgmised säärised koon nii, et komplektis ei olegi täpselt ühesugused isendid...

Instagrammis @annelikudugurmee 

Facebookis @kudugurmee