22. november 2017

Vaarikapunane


Eks see (juba eelmises postituses näidatud) vaarikapunane maikakleit jäi mul tookord poes teatud põhjusega silma. Sest mul on just selle tooniga oma lugu.

Mõni aasta tagasi kevadel käisin oma toona 13-aastase pojaga spordipoes, et talle riideid-tosse osta. Ma üldse ei armasta seesugust ostlemist, eriti kui riideid tuleb leida ülikriitilisele teismelisele poisile. Seega oli mu enesetunne üsna kehv - teate küll neid hetki, kus tunned, et oled vana, paks, väsinud, igav ja saamatu... Kui olime lõpuks pojale vajalikud asjad leidnudproovisin möödaminnes (st riiulite vahel, mitte proovikabiinis) endale selga ühte eredat roosakaspunast (ehk vaarikapunast) tuulepluusi. Küsisin veel pojalt, et kas see võiks mulle sobida... et ega ei ole mu jaoks liiga roosa. Ja kuigi ma eeldasin, et ta ütleb midagi sellist, et "ma-ei-tea" või "normaalne" või laidab isegi maha, siis tema võttis hoopis minult täiesti ootamatult ümbert kinni, kallistas ja ütles, et "sa oled kena". Poes, kujutate ette! Sellised asjad jäävad vist elu lõpuni meelde...

Aga siin siis mõned pildid, kus kleit on mul seljas.



See viimane foto on tehtud ka Barcelonas, Gaudi maja Casa Milà (La Pedrera) ees.


Tikandist mõned fotod veel...





2 kommentaari:

  1. Poe hetk oli nii armas !!! Tähendusega asjad loevad :)

    VastaKustuta
  2. Haruldane meeldejääv hetk! Imetlen su tikandeid,nõelavõlur!

    VastaKustuta