25. juuli 2017

Laisa Liisu lapikleit.

Esiteks, ei saanud ma ju olla kehvem kui tütreke, seega tahtsin ma omale ka üht uut kodust varrukatega suvekleiti. Teiseks, ei tahtnud ma oma kleidiga eriti palju vaeva näha - niisiis, lisaks sellele, et ma õmblesin seelikuosa olemasolevale pluusile otsa, tegin ma talle hästi pikad lapid (nii pikad kui kangajupid võimaldasid või parajasti sobiv tundus). Kolmandaks, ma olen aru saanud, et igapäevarõivaste puhul on parem, kui seelik/kleit ei ole liiga pikk - põlvepikkus on paras, et tugitoolis jalad mõnusalt seeliku alla tõmmata. Niisamuti ei tolgenda lühem seelikusaba treppidel liikudes ees ega jalge vahel :))) - meil on kodus palju treppe. Pika seelikuga olen ikka vahel täitsa hädas, kui vaja mõlema käega kandikut vms õue viia...

Ega mul muud polnudki mõttes. Tuli lihtsalt leida pluus ja sellega sobivad kangad.


Sobiva pluusi võtsin oma kapist. See KappaAhl õhuke puuvillane pluus oli nii armsa roosilise mustriga, aga no ikka jube suur. Ega ma seda eriti kandnud ka. 
Ma ei saa vahest neist suurusnumbritest üldse aru... Suurusele S mõeldud pluusike oli minu (kes ma tavaliselt kannan M või L suurust) ikka üleliia avar. Siit seelikupostitusest on veidi näha ka... Seega alustasin sellest, et tegin särgi veidi kitsamaks ja lühemaks. 

Muuhulgas läks "kangastest" käiku abikaasa roosa triiksärk ja paar teiseringi-poest soetatud lillelist lina vms mõnusalt pehmeks pestud toodet. Vaid heleroosa broderiikangas oli uhiuus - selle soetasin kauplusest "Kangas ja Nööp" ühe teise projekti jaoks, kuhu ta lõpuks ikkagi ei sobinud. Allääres oleva broderiipitsi ning roosa lillepitsi ostsin kohalikust käsitöötarvete poest. Ja kuigi see lillepits tundub nüüd juba ilmne liialdus, ei viitsi ma seda enam vist eemaldada ka. Laisa Liisu värk...





Kodus on mõnus, kui kleit on avar ja midagi ei ahista. Välja minnes saab vöö peale tõmmata - jätab veidi vintage-mulje.



Eelnevad pildid tegime Anija Mõisa hoovis. Käisime seal kohvikutepäeval ja kojusõidul märkasime võrratut moonipõldu. Ei, me ei läinud põllule. Aga mul oli pea-aegu kahju, et mul punasekirju kleiti ei olnud (üks sobiv ootab pildistamist). 



Naudi suve!

10 kommentaari:

  1. Täitsa vinks-vonks Liisu :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. :) Tahtsin eelkõige katsetada, kas selline mõte üldse toimib. Tundub, et päris hästi toimib.

      Kustuta
  2. Mõnus suvine kleidike :)

    VastaKustuta
  3. No nii ilus! Minu, kui roosiarmastaja tõeline unistus. Väga väga kena on seljas!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Mõnus on heljuda ka sellises kleidis :)

      Kustuta
  4. Väga armas kleidike, nüüd võib öelda, et olen jälle armunud... Nii lihtne ja omanäoline, samas väga naiselik. Olen ka ammu juba mõelnud mõnest pluusist kleidi teha, nüüd sain julgust nii palju, et lähemal ajal võtangi selle ette. Aitäh seda võrratut ilu jagamast :):):)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Mul on hea meel, kui sain Sind julgustada ja inspireerida.

      Kustuta
  5. Väga nutikas kleit! Uskumatult ilus see moonipõld, pole kunagi minu teel vastu tulnud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sel aastal on meil siin väga palju ilusaid moonipõlde. Enamasti on need punased, aga mu kodukoha lähedal oli ka kollaseid ja oranže metsikuid moone.

      Kustuta