28. märts 2017

Lihtsalt kevad ja tuul, mis õues ei lakka...

Üle nädala on kalendri järgi olnud KEVAD. Isegi päikest on sel nädalal veidi antud. Siiski on need päevad olnud pigem külmad ja tuulised. Ja maapind on ikka veel külmunud. Nii ma ei tahagi kaua õues olla. Pigem meeldib olla päikest täis toas - saab rahulikult kududa ja tikkida. 

Silmale nähtavaid kevade märke on ju ka - hommikused rändlinnud ja lõputu linnulaul, sarapuude suured tolmlevad urvad, üksikud märtsikellukesed mu aias ja inetud lehehunnikud õunapuude all (mis jäid lume ootamatu tuleku tõttu sügisel kokku riisumata). Ka mõni üksik nurmenukuleht on julgenud juba piiluma hakata. 






Need fotod tegin kevade esimesel päeval, 20. märtsil - imekaunil päeval. Hommikul kell 9 (siis oli veel talv) läksin kodust välja ning veidi enne keskpäeva jõudsin tagasi. Seepärast ongi varasemad pildid lumehärmas ja hilisemad niisked, kevadpisarates...





Ühe käega koon ja teisega tikin :) 
Kohe-kohe saab valmis üks tumehall kampsun. Veidi on veel varrukat kududa ja siis tuleb tükid ära pesta, need omavahel kokku õmmelda, lõngaotsad peita, nööbid ette panna, viimistleda... 



2 kommentaari:

  1. Sul on väga ilusad pildid aga ole pai ja reeda, kust sa sellise võrratu vaasi/kannu said? No on alles pilgupüüdja :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh, Mari! Selle sinise kannu leidsin teise-ringi-poest - arvan, et Keila Sõbralt-Sõbrale oli see. Kann on tõesti mõnus - ühtaegu lihtne ja robustne, ei midagi liigset; teisalt nii ilusa tooniga, kuidagi kodune, hea kujuga ja seisab hästi püsti.

      Kustuta