Ühe hooaja kleit. Kiire kudumine.

Aastaid tagasi soetasin hulga sellised lõngasid, millega nüüd enam midagi väga asjalikku nagu polegi peale hakata. Need on odavad, suure akrüülisisaldusega ning lendleva koostisega lõngad. Kudumisega taasalustades tundusid need mulle justkui sobilikud olevat, aga nüüd võtavad kastides lihtsalt ruumi.

Mõtlesin mõnest seesugusest kududa ühe talvise kleidi. No algul oli mul plaanis kududa tuunika, sest neid ma armastan ja kannan alati (ja üleüldse arvan ma, et endale tasub kududa seda, mida ma kohe kindlasti kannan). Et ma aga tahtsin vabaneda vähemalt ühest 100-grammisest mustast lõngatokist, jätkus seda pikemalt...

Ja kuna kehva lõnga peale ei tasu liiga palju aega raisata, siis kudumiseks kasutasin nii jämedaid vardaid, et kleit just päris läbi ei paistaks, aga tihe ta kindlasti ei ole. Sellest hoolimata hakkab vähegi soojema ilmaga selles palav. Ja ma ei suuda selles väga pikalt olla - seega on see kleit pigem selline "korraks selgaviskamiseks kui lapsele lasteaeda järgi lähen"-hõlst.

Kudusin raglaanis ülevalt alla. Ilma õmblusteta.

Lõngad:
must Madame Tricote, Super Angora (80% akrüüli, 10% villa, 10% mohääri; 100g/550m), mida kulus veidi üle 1 toki.
ühevärviline lilla, samuti Super Angora.
halli-lillakirju Red Heart, Soft Mohair Color (65% akrüüli, 35% mohääri; 50g/280m).

Vardad: nr 6 (soonikutes nr 4 ja 3,5).

No loodan, et ühe talve jagu trööpamist ta välja kannatab. Ja siis läheb äraviskamisele, just nagu see pliit... (no ma siiski metsa alla oma prahti ei vii).

Oliivroheline müts.

Kaidi sai endale mütsi, mis osaliselt on romantiline-lilleline ning osaliselt rangelt vaoshoitud.

Lõng: Drops Big Merino (100% meriinovilla; 50g/75m), mida kulus veidi alla 2 toki.

Vardad: soonikus nr 3,5, hiljem nr 4. Silmuseid ringil 90.

Muster on omalooming. Mulle meeldib Big Merino puhul kasutada parempidi-pahempidi koekirja, sest selle lõngaga jääb pahempidine kude ilusasti paistma. Pitsmuster ei tundu aga sellele lõngale eriti sobivat - augukesed jäävad liiga suured.

Siin veel üks vahva müts, mille tasuta juhendi leidsin Ravelry´st. Ka see on tehtud Drops Big Merino lõngale.

Oliviale.

Väikese Olivia vanaema, kes on ühtlasi minu Kärla-tädi, soovis oma tütre-tütrele talvist komplekti - mütsi, kampsunit ja pükse.

Minu inspiratsioon tuli Olivia nimest. „Olivia” tähendab õlipuu ehk oliivipuu oksa. Nii kudusingi selle komplekti sisse just oliivipuu.

Mulle meeldis mõte, et ühe väikese tüdruku jakikese seljal on nii elujõuline puu... Sest õlipuu on igihaljas ning pikaealine puu.

Muide, õlipuuoksad sümboliseerivad rahu, sportlikust, rõõmu ja elu.

Tegelikult oli see mul esimene kord, et ühele väikesele beebitüdrukule sellise komplekti kudusin. Olen oma poistele küll mitmeid püksikuid-kampsikuid kudunud, kuid see oli juba üle 10 aasta tagasi. Ja kuna poiste ajast olid need kõik ilusti säilinud, siis tütrele ma ühtegi uut roosamannat kuduma ei pidanud. Sobisid need rohelised-sinised sinna kombeka alla küll...

Aga mul oli hea meel, et nüüd selline võimalus tekkis. Otsisin need vanad poistekomplektid välja, pidasin endaga aru, kaevusin internetis beebiriiete maailma, meenutasin oma laste beebiaega...

Eriti meeldis mulle üks jakike, mille nimi on samuti Olivia (sellel lehel on palju armsaid beebriideid). Jakikese seljal on tore oksamotiiv. Mina ei tahtnud teha lehtedega oksa, vaid just uhket puud. Ning ette kavandasin ka lihtsama, üherealise kinnise.

Olivia komplekt pidi tulema pastelsetes toonides ja mitte väga õhuke. Dropsi valikust leidsin õiget tooni roosa, kuid kuna see lõng tundus üksinda üsna peenike, siis panin talle kõrvale jooksma valge peenvillase lõnga.

Ja et ma ei tahtnud teha üleni roosat komplekti, kudusin äärtesse kergelt roheka varjundiga halli.

Lõngad: 

Drops, Baby Merino (100% villa; 175m/50g), mida kulus kogu komplektile 5 tokki (4 roosat ja 1 hall) ehk 250 grammi.
Schachenmayr SMC Fine Wool (100% vill; 50g/310m), mida kulus 2,5 tokki ehk 125 grammi.

Vardad nr 3,5. Soonikutes nr 3.

Ka Olivia ema saatis mulle mõned fotod. Nagu näha, on püksid veel üsna suured...

Rõõmsat kasvamist, Olivia!

Täpilised sõrmitud emale.

On sügis. See tähendab, et tuleb kududa mõned uued randmesoojendajad.

Need punase-helehalli kirjud tegin emale. Suvel ta mainis, et need sõrmitud, mis ma talle mitu aastat tagasi viisin, on juba üsna kulunud. Seega on uusi vaja.

Lõngaks lihtne jäme sokilõng Novita Nalle (75% villa, 25% polüamiidi; 260m/100g), mida kulus veidi üle 50 grammi.

Vardad nr 3 (silmuseid soonikus 42, käelabas 48).

Üleminekuga mustri idee sain sellelt kampsunilt. Võimalik, et keegi on varem ka sarnaseid randmesoojendajaid teinud, aga ma ei viitsinud otsida. Tegin oma aruga...

Kõik huvitav on selja taga....

Ma olin meeldivalt üllatunud, et sain eelmisele postitusele nii palju vastukaja. Arvamusi oli erinevaid ning mõtteid tekkis mitmes suunas, hõlmates lisaks rahale ja materjalidele ka inimeste oskusi ja võimalusi, ostu juhuslikkust või eseme kiiret vajadust. Ma tahan seda teemat kindlasti edaspidigi puudutada, sest mõtteainet on piisavalt...

Täna näitan, mis sai sellest linase-puuvillase segulõngast kootud pluusist, mille ma suvel üles harutasin. Vana versioon on selles postituses. Ja uus sai selline:

Ehk siis kogu ilu ja lõbusama osa kudumisest tegin seekord hoopis pluusi seljale.

Kuna pluus pidi tulema pikem ja laiem kui eelmine kord, siis ostsin juurde 2 tokki lõnga. Uuel lõngapartiil oli pisut erinev värvitoon, mistõttu kudusin osa topist kahe lõngaga - üks rida vana (harutatud) ja teine rida uue lõngaga. Nii ei jäänud toonierinevust näha. Samas on fotolt hästi näha, et topi allosa on üsna ebaühtlase koega - see on see osa, mis on kootud vaid harutatud lõngast. Fotosilm armu ei anna, aga tegelikkuses pole erinevust õnneks märgata.

Mulle meeldib seda pluusi vööga kanda.

Pluus on kootud ülevalt alla, ilma õmblusteta. Avatud seljaosa ääristasin ripskoega.
Käeaugu kasvatused tegin seekord mitte äärtele, vaid käeavast üsna kaugele - õlajoone keskele. Nii jäi äär korrektsem.

Ette kudusin ainult ühe lühikese pitsijupi, ei muud.

Tegelikult ikkagi ühed õmblused sellele pluusil on. Nimelt tegin ma kudumile esimest korda rinnaõmblused ehk siis just nii nagu õmmeldud pluusidel, voltisin ka selle pluusi rinnale kolmnurgad. Edasipidi tuleks välja mõelda, kuidas selline rinnakumerus kohe pluusile sisse kududa... Äkki lühendatud ridadega?

Lõng Katia Linen (53% puuvilla, 47% lina; 112m/50g), mida kulus 6,5 tokki.

Vardad nr 3,5 (allääre soonikuks nr 3).

Avatud seljaosaga topid jäävad nüüd küll järgmist suve ootama....

Rahast, materjalidest ning lõpetuseks üks vallatu müts.

Tavaliselt küll rahast ei räägita, aga kui ma oma postkastist Kaubamaja osturalli kataloogi leidsin, siis jäi silm peatuma just mütsihindadel. Aga veel rohkem hakkas mind huvitama, mis on nende mütside koostis. Viimaste väljaselgitamiseks uurisin erinevaid e-poode.

Kas teadsite, et kaubamajast võib leida nii 5 euroseid (ilusate värvidega ja võimsate palmikutega naistemütse, mille koostis on 100 % akrüül; tootja kohta info puudub), 7 euroseid (U&D; koostis 26% vill, 21% akrüül, 48% polüamiid, 5% viskoos; välimuse järgi tunduvad pigem üheks hooajaks „säilivad” naistekad) kui ka 16-18 euroseid (Bugatti, koostis 70% akrüül, 30% vill; üsna soliidsed meestekad) mütse. NB! Tegemist on osturalli hindadega.

Kas panite tähele, et ühegi mütsi koostises pole naturaalseid materjale üle 30%...

Huvi pärast otsisin üles aasta taguse Stockmanni sügiskataloogi. Seal olid Globali akrüülist naistemütsid hinnas 20-28 eurot (no need kallimad on karusnahast tutiga). Üks palmikutega müts oli 12 eurot.

Edit 02.10.2014: Nagu tellitud, tuli täna uus Stockmanni Hullude Päevade kataloog. Seal oli palju erinevaid mütse (kahjuks ei märgi nad täpset koostist): Guess 29.90 (täiesti ilmetu müts), Global accessories villasegu müts karusnahast tutiga 19.90 (palmikutega), Balmuir kašmiirvillane (midagi pibo-taolist) 44.90, tavalised meestekad 7.90, Etcetera tuttmüts 16.90, Hilfigeri sportlik müts 32.90, Moschino pibo lipsuga 49.90. Enamus mütse on hästi tagasihoidliku olemisega - küllap see on moes...?

Mitmekesise valikuga SurfHouse e-poes on mütse hinnaskaalas 12-25 eurot, kõik puha 100% akrüül.
Vaatasin veel kolme e-poodi – kõikjal olid vaid 100% akrüüllõngast mütsid.

Nojah, mida lõpetuseks öelda. Vaadake, kas see müts, mille te poest 2 aastat tagasi ostsite, näeb ikka veel ilus välja... usun, et see on üsna topiline, äkki isegi välja veninud ning äkki te ei ole julgenud seda kordagi pesta, sest te ei tea, mis sellest pärast pesu järgi jääb... Jah, ärge seda jumala eest pesumasinasse pange. Ikka käsitsi!!

Või siis... kui teil pea tihti valutab, siis vaadake, millest koosneb teie müts? Usun, et on akrüül.

Muide, tänapäeval on müügil palju mõnusaid naturaalkoostisega lõngasid, mis EI OLE KAREDAD. Mis ma siin ikka räägin, kudujad teavad. See info on pigem teistele...

Mul on ka veel mõni vana akrüülmüts kapis. Lähen uurin neid...

Lõpetuseks näitan pilte enda kootud mütsist.

Leidsin poest nii vahva, ebaühtlase struktuuriga kirju segulõnga. Kohe kutsus kuduma.
Lõng: Katia Bolivia (48% bambusviskoosi, 44% villa, 8% akrüüli; 100g/140m, toki hind oli 6.60). Hästi pehme, siidine lõng. Kulus 90 grammi.
Vardad nr 4. Alustuseks lõin 84 silmust.

Teisest, roosakirjust lõngast teen veel ühe mütsi.

Veel üks müts.

Ma juba selles postituses mainisin, et see puuvilla-villasegu lõng hakkas mulle meeldima. Seepärast kudusingi sellest veel ühe mütsi, sedakorda hallikassinise lõnga ning veidi teise mustriga.

Lõng: Bergereine, Bergere de France (50% villa, 50% puuvilla; 50g/95m), mida kulus veidi alla 2 toki.

Vardad: nr 3,5, silmuseid 119 (allääres vardad nr 3, silmuseid 108 ).

Mütsi saab kanda ka nii, et see hoiaks veidi lodus (nii nagu postituse alguses viidatud mütsil). Tänastel piltidel on mul aga pats mütsi sees...

Müts sobib hästi kevad-sügiseseks hooajaks ning soojemaks talveks. See villa ja puuvilla segune lõng ei ole kare, vaid sile ja parajalt soe.

Kui soovid seda mütsi endale, siis kirjuta mulle Isetegija privaatsõnumites või saada e-mail anneli.tender@gmail.com.