Kaks suvist täis tuunikat.

Juhtus nii, et kirjutasin ajakirja "Maret" juunikuisesse numbrisse tuunika õmblemise juhendi. Alguse sai see maasikatikandiga tuunikast, mille tikkisin-õmblesin 2011.aasta suvel, sest just see töö jäi silma ajakirja toimetajale. 

Et õpetus korrektselt kirja saaks, tegin veel paar sarnase põhimõttega tuunikat. Esimene neist pikkusele 80 cm, aga nagu piltidelt näha, sobib ka minu 95 cm pikale tüdrukule pluusiks.

Seekord ei kasutanud ma mitte linast, vaid naturaalset töötlemata puuvillast kangast. Tasku õmblesin Keila triibukangast. Paar nööpi lisasin kaunistuseks. Tegelikult asub kinnis taga - kandipaelad on pikendatud selliselt, et nendega saaks taha teha väikese seose.

Käeaukudes ja kaelaaugus on puuvillane poekant. Juhendisse sai kirja nii, et käeaugukant tuleks panna enne küljeõmblusi, sest see on algajale õmblejale lihtsam ning väikeste riideesemete puhul mõnevõrra mugavam võimalus. Muidugi saab siingi kasutada hoopis vastupidist teed ehk käeaugukandid lisada pärast küljeõmblusi: selleks tuleb kandi pikkus enne täpselt välja mõõta, kandiotsad diagonaalselt kokku õmmelda ning seejärel käeavasse õmmelda.

See tuunika otsib omanikku! Kel soovi, võtke kas siin või privas ühendust! Ise soovitan kindlasti - minu piiga saab maasikatikandiga tuunikat kanda juba kolmandat suve. Väga sobilik palavateks suvepäevadeks.

Vaadates ette järgmise aasta suvesse õmblesin ka oma piigale uue tuunika. 

Seekord kasutasin taskuks kaltsukast leitud linikut - sellel oli ilus Skandinaavia-pärane tikand, mis veidike meenutab Lihula vms kohalikku käsitööd. Kuna tikandiosa oli veidi lühike, siis taskutüki allapoole lisasin mõned read sik-sak paelu.

Seekord tundus, et allaäärde sobib hoopis värviline pits.

Praegu vaatan pildilt, et ülemine osa on nii lage. Ei tea, kas peaksin sinna ka paar nööpi panema? Eks järgmine suvi otsustan - kes teab, võib-olla kannab piiga siis kaelakeesid...

Uuele seelikule sõnajalaõisi.

Õmblesin katseks 4-paanilise spiraalseeliku. 

Lõike "leiutasin" ise selliselt, et seelik väga laiaks ei kujuneks. Iga paani alumise ääre laius on 40 cm. Ülemine äär on veidi-veidi laiem, kui nõudis mu keskkoha ümbermõõt. Sinna panin veel kummiga värvli.

Kasutasin Valgevene linast kangast (140 cm lai) ja puuvillast taaskasutust (100 cm lai). Ühele paanile tuleks varuda umbes 80 cm kangast. Kuna nendest kangastest sobis aga lõigata paanid nii, et üks paan ühtepidi, teine teistpidi, siis kulus mul mõlemat veidi rohkem kui meeter.

Pildistamas käisime Treppojal veidi enne jaanilaupäeva. Ilus on seal. Rahulik - kui jätta välja sillaehitus (seetõttu soovitan sinna minna puhkepäeval või õhtul pärast tööpäeva).

Sõnajalaõisi me ei leidnud, kuigi jõe kaldal on sõnajalgu küll. Tuli leppida nendega, mis juba seelikul olemas. Küll sain seelikuääre (ja varbad) märjaks.

Pildid tegi mu kallis kaasa.

Plaanis on proovida ka 6-paaniga spiraali...

Suvine kott.

Mulle meeldib kott, mille heegeldasin eelmisel suvel. Eriti mõnus on selle suurus - nii parajalt väike, et kõik hädavajalik sisse mahub ning samas ei ole raske. Mõtlesin, et teen endale veel ühe samas suuruses, aga türkiissinise. 

Koti kõrgus 20 cm, laius allosas 28cm. Seekord jätsin koti ilma voodrita. Ja luku asemel panin nööbi. Mustri kavandasin nii, et jääks võimalikult vähe augukesi ning rohkem kinnissilmuseid. Ikka selleks, et kott tuleks tihe. Samuti tundus mulle proovitöid tehes, et kasutatud lõnga puhul jäävad ilusad just kinnissilmused, mitte sambad.

Lõng: Katia Mali (100% puuvill), mida kulus täpselt 2 tokki ('a 50g/65m). See oli väga hea paks kotiheegeldamise lõng.
Heegelnõel nr 4.

Sobiva siidisalli õmblesin endale ka. Kangapoes oli nii ilusaid naturaalsiidist kangaid, ei saanud neist niisama mööda minna. Kangad olid just sobivas laiuses (140 cm) ning salliks piisab ju vaid 30-40 cm pikkusest tükist.

Nööbikrae.

Ehk siis krae+hunnik nööpe...

Aga kui pikemalt seletada, siis viskasin talvel koos lõngadega potti ka ühe vana valge vanutatud tuunika. Tuunika oli poolvillane ja võis arvata, et värv sinna nagunii eriti ühtlaselt peale ei jää. Seetõttu otsustasin kudumit potis võimalikult vähe häirida ning lootsin lõbusat kirjut tulemust. Tuligi mõnus kulunud teksasinine.

Lõikasin sellest krae.

Kraele oli midagi ka äärde vaja, aga ega nii labasele kraele pärlid ega pitsid sobi. Kuidas ääristada, see mõte tekkis siis, kui meie kursusel õpetaja Anu nägin. Kes Anu tunneb, teab tema nööbikeesid (kuigi Anul seepäev nööpe kaelas ei olnudki).

Kodus on mul hunnik nööpe - vanasti sai äravisatavalt triiksärgilt nööbid ikka enne eest ära lõigata (no nüüd varun särke ka - juhuks kui näputööks läheb).

Hoiatuseks - nööpe kulus palju (täpsemalt 65) ja nende paigaldamiseks kulus terve pikk õhtupoolik (miskipärast arvasin, et see töö läheb kiiresti ).

Pidžaama.

"Head ööd! Ilusaid unenägusid!" - nii ütleb Ann mulle nendel õhtutel, kui issi ta magama paneb.

Õmblesin talle batistist pidžaama. Ka pitsiga kokku ei hoidnud. Ann on meil ju romantik. Printsessid, rapuntsel, pärlid ja kroonid on pidevalt päevakorral.

Aga nendel õhtutel, kui ma ta ise magama panen... no siis jätkub meil juttu kauemaks.

Head ööd!

Õmblesin Annile öösärgi. See sai pikk ja pitsiline, õrn ja õhuke. 

Annile hakkasid hiljuti öösärgid meeldima, kuid poe omad ei ole sugugi sobivad. Osad ei lähe üle pea (huvitav küll, meie piiga ei ole just eriti suure peaga), teistel on rinna ees kõvad trükipildid, mis pesus koledaks lähevad. 

Nii tuligi ise katsetada.

No pisut lai sai. Ann on meil ju selline sale, aga väikeste tüdrukute lõiked on vist pigem sellistele hea isuga lastele
Aga ega Ann sellest hooli, et lai on. Pea-asi, et keerutada saab ning pitsid-satsid meeldivad talle ka.

Laia valget broderiipitsi oli väga raske leida. Kammisin läbi omajagu poode, lõpuks Kadaka tee kangapoest (Eesti Tekstiil) sain.

Ja kandid lõikasin ise batistist välja ning õmblesin käsitsi külge, et ikka kõik piisavalt õhuke ja õrn jääks.

Aga muidu selline kiire ja lihtne tegemine.

Pisut pitsiline barett Annile,

...kui juhtumisi tulevad pisut külmemad ja tuulisemad ilmad kui viimasel paaril nädalal.

Lõng Camilla 6/4, Madame Tricote (100% puuvill).
Lõngakulu kokku veidi alla 50 grammi.
Ringvardad nr 3. Soonikus nr 2,5.

Mustri panin kokku erinevatest väikestest pitsilistest koekirjadest. Kõik kahandused tegin vaid roosadel triipudel. 

Soonikus silmuseid 96, hiljem 140.