Kirjutan siia, mis mulje mulle Oslost jäi:
1. September Oslos tundus nagu meie (Eesti) jahe, kehvapoolne suvi. Sellest hoolimata käisid kohalikud riides harjumatult suviselt: enamasti kerge kampsuni ja suvekleidiga, isegi T-särgi ja lühikeste pükstega, harva oli mõnel daamil seljas kerge suvemantel, hõlmad lahtiselt lehvimas. Ka lapsed lippasid ringi pigem suveriietes. Selle pildi järgi pidin endale aeg-ajalt meenutama, et olen Oslos ja mitte mõnes soojemas riigis. Turiste (nagu ka meid) tundis aga ära jope ja teksade järgi, sest kuigi päevane temperatuur oli 14-16 kraadi piires ning tuul tundus pigem pehme ja soe, siis hommikud ja õhtud olid siiski üsna jahedad.
2. Septembris on Oslos restoranide suvealad veel avatud. Tundus, et Oslo inimesed armastavad Itaalia toitu. Iga kolmas või neljas söögikoht Oslo kesklinnas oli Itaalia toiduga (enamasti oli selle nimi Olivia) ning need olid alati rahvast täis. Tipptundidel olid neil järjekorrad ukse taga (samal ajal kui kõrvalolevad restoranid olid peaaegu tühjad).
3. Koroona järelmõjuna on paljudes kohvikutes teenindus üsna nigel (aeglane ja abitu), sest pole leitud (või tahetud leida) ega koolitatud piisavalt uusi teenindajaid. Ka hotellis, kus ööbisime, oli teenindus alla igasugust arvestust, kuigi viibisime kesklinna üsna kallis hotellis. Kahjuks ei taibanud me enne lugeda hotellile antud värskeimat tagasisidet, kus sama probleemi kurtsid ka paljud teised.
4. Oslo kesklinn on vaikne ja rahulikult kulgev, sest see on muudetud peaaegu auto- ja müravabaks. Kuna ka tõukse on seal üsna vähe ning need peavad sõitma aeglaselt, siis on linnas väga hea jalutada - ei pea olema pidevalt valvel, et keegi sind alla ei ajaks.
5. Oslos kestab rannahooaeg veel ka septembris. Mitmes kohas linna ääres on kohad, kust saab redelist otse merre ja seda võimalust kasutatakse väga palju.
6. Purskkaevud on kokkuhoiu tõttu välja lülitatud. Tallinnasse jõudes imestasin, et pealinna purskkaevud töötavad - Eestis pole ei vee ega elektripuudust vist karta...
Saunakultuur olevat Oslo vallutanud.
Oslo ooperimaja katuselt on näha sealsamas promenaadil asuvad erinevad saunamajakesed, kust sai muuhulgas ka ujuma minna. Hiljem jalutasime neist saunadest mööda ja märkasime, et saunad olid aktiivses kasutuses.
Oslo ooperimaja.
Oslo ooperimaja avati 2008. aastal. Sellest pidi saama Oslo uus arhitektuuriikoon, mistõttu pole siin millegagi kokku hoitud. Hoone välispind on kaetud Itaalia marmori ja Norra valgest graniidist plaatidega.
Hoones tegutseb Norra Rahvusooper ja -ballett.
Ooperimaja katus on niimoodi liigendatud, et see kaldub mitmes kohas maapinnani. Mööda neid kaldpindasid saab jalutada (või sõita tõukerattaga nagu näha ülemiselt pildilt) üles katusele ning nautida erinevaid linnavaateid.
Neid hallikasvalgeid pindasid pestakse pidevalt, mistõttu näeb hoone välja nii värske nagu see oleks ehitatud alles hiljuti. Tegelikult valmis see ju juba 14 aastat tagasi!
Soovitan ooperimajja ka sisse astuda. Fuajeega tutvumine ei maksa midagi ega võta kaua aega (avatud alates kella 11-st, pühapäeviti kella 12-st). Hoone sisekujunduses on kasutatud tammepuitu - mõjub nii soojalt ja koduselt pärast valget kiviseina ja -põrandat.
Fuajees asub ka Olafur Eliassoni installatsioon “Teine sein” (ülemisel pildil nähtav geomeetrilise mustri ja valgusmänguga seinapaneel).
Oslo on täis erinevast ajastust, materjalist ja suurusega skulptuure. Ooperimaja katuselt on näha vähemalt kolme uuema aja skulptuuri.
Ülemisel pildil on Monica Bonvicini roostevabast terasest ja klaaspaneelidest skulptuur nimega She Lies (ta valetab), mis avati 2010.aastal. Skulpuur või jäämägi hõljub fjordis vee peal betoonplatvormil ja tõuseb veepinnast 12 meetri kõrgusele.
Siinsamas Oslo südames, ooperimaja vastas asub väike kunsti, muusika, sauna, toidu ja arhitektuurikompleks SALT Langkaial. Väidetavalt on see ehitatud peamiselt taaskasutusmaterjalidest ehk veest leitud materjalidest. SALT on kuue lava, kuue sauna ja mitme söögikoha (peamiselt tänavatoit) ning kokteilibaariga ala, mis peaks eriti atraktiivne olema noortele.
Lugesin arvustustest arvukaid etteheiteid teeninduse kohta, nii et perega ei tasu vist sinna sööma minna. Küll aga toimub seal pidevalt õhtuseid üritusi, kus teeninduse kiirus polegi vast oluline...
Akershusi kindlus.
Akershusi kindlus on Oslo üks tähtsamaid turismiobjekte. Siin on hea niisama jalutada (selleks võib kuluda koguni paar tundi), aga võib külastada ka militaarmuuseume.
Lossi hakati ehitama 13. sajandil kuningas Håkon V Magnussoni käsul. Hiljem (1593–1646.a) lasi Taani kuningas Christian IV seda moderniseerida renessansiaegseks lossiks ja kuninglikuks residentsiks (Oslo sai sel ajal nimeks Christiania). Loss ümbritseti bastionkindlusega.
Praegu pole loss enam kuninglik elukoht. Kindlust kasutatakse tänapäeval kontsertide ja pühade tähistamiseks. Kindluses asub ka sõjakool.
NB! Kindlust valvavad vahimehed. Ärge ehmatage, kui nad kuskilt põõsa varjust välja ilmuvad!
Akershusi kindluse territooriumil asub ka 2. maailmasõja ohvrite monument. 1970. aastal avatud skulptuur kujutab väikest meest ja väga suurt naist.
See Laura Fordi 2016. aastal loodud skulptuur "Glory Glory with Crutches" kujutab ühejalgset sõdurit omatehtud vaiadel, seljas prügikotid. Skulptuur asub samuti Akershusi kindluse territooriumil. Nii nagu põhjapõtrade pealuud, kummitas ka see must kogu mind mitu päeva...
See ülemine foto on tehtud linnaosas nimega Aker Brygge. Skulptuur "Mees vaiadel".
Aker Brygge asub üsna kesklinna ja sadama-ala lähedal. Alates 1980-90. aastatest on see olnud populaarne ostu-, söögi- ja meelelahutuspiirkond, samuti kallimat sorti moodne elamurajoon. Praegune planeering pärineb aastatest 2010–2014. Natuke sarnaneb see ala Tallinna Rotermanni kvartaliga, aga meri on neil palju kättesaadavam. Paljudele elumajadele ja restoranidele pääseb ligi lausa paadiga.
Enne moderniseerimist oli Aker Brygge hoopis tööstuspiirkond. Peamiselt asus siin laevatehas.
Piirkonnas asub ka Astrup Fearnley moodsa kunsti muuseum.
Vigelandi skulptuuride park
Vigelandi pargis (ka Frogner Park) asub rohkem kui 200 skulptuuri, mis kõik on loodud ühe kunstniku Gustav Vigelandi poolt. Tegemist on maailma suurima skulptuurikollektsiooniga, mille on loonud üks kunstnik. Park on tema enda poolt kujundatud 20. sajandi keskel.
Park on avatud aastaringselt, 24 tundi ööpäevas ning sissepääs on tasuta.
Arvatavasti on park eriti ilus sügisel kui parki ümbritsevad lehtpuud värvuvad kollaseks ja punaseks.
Skulptuurid kujutavad alasti inimesi erinevates poosides.
Oslofjord ja suplusmajad.
Oslo fjord (Oslofjorden) on sügav laht, kus asuvad sajad (väikesed) asustatud saared. Saartel on Norra ühed soojemad suved ja pehmemad talved. Tänu soodsatele temperatuuridele saavad seal kasvada külmatundlikud taimeliigid.
Meie ühelgi väikesaarel ei käinud, aga sõitsime purjekaga nende vahel suure tiiru. Kui teete sama, siis kindlasti tuleb kaasa võtta soojemad riided, ka suvel.
Fjordis on Norra tihedaim laevaliiklus.
Ülemisel pildil on näha fjordi kaldale rajatud pisikeste suplusmajade (või kalurimajade) rivi.
Oslo toomkirik
Oslo toomkirik asub kesklinnas ja see valmis 1697. aastal. Punastest ja kollastest Hollandi tellistest kirikuhoone taga asub kaarjate võlvidega sisehoov, kus kunagi kauplesid lihunikud (vaata alumist pilti). 1939. aastal otsustati see osa katedraalist lammutada, kuid siis algas Teine maailmasõda ja hooneosa pääses lammutamisest. Praegu on lihunike basaar kaitse all ning seal asuvad erinevad riidepoed, nännimüügiletid, kohvikud ja restoran (tundus pubi moodi koht).
Iga ukse taga oli riiulike. Aru ma ei saanud, mille jaoks...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar