10. märts 2014

Rebitud saabaste uus tulemine.

Sellest on juba oma 7-8 aastat, kui meie koer (kes siis alles kutsikas oli) rebis mu samss-saabaste ülemised ääred puruks. Kuna varem olid need saapad väga mugavad, soojad ja vastupidavad olnud, siis ei raatsinud ma neid kohe prügikasti visata, vaid jätsin keldrisse paremaid päevi ootama.



Nüüd lõpuks uurisin neid saapaid lähemalt ja leidsin, et kõige õigem on säärtele kootud servad panna. Tegelikult oli mul vedanud, sest lukk ja selle ümbrus olid ilusti terved. Kannatanud olid just tagupoole kõrgemad kohad ning säärtel oli ohtralt augukesi - need plaanisin kudumiga ära katta.

Esimesena tuli tasaseks lõigata saabaste ülemised ääred. Selgus, et ühedki mu kodused käärid ei saa nahast jagu. Mõtlesin isegi kohalikku kingseppa külastada, kuid õnneks taipasin enne suure kööginoaga katsetada....

Kui juba ääred sirgeks sain, siis ülejäänu oli lihtne: kudusin vajalikus pikkuses palmikutega ribad ning kinnitasin need saabastele.




Palmikud kinnitasin külgedelt luku külge. Saapa sissepoole lisasin aga kitsa puuvillase kangariba, mille kinnitasin omakorda palmikute külge. Saapa sees ulatub aga kangariba just nii sügavale, et sain selle voodri külge õmmelda - nii sain ma vältida naha õmblemist.

Kuna see tulpidega kangas oli üsna õhuke, siis triikisin sellele eelnevalt ka tugevduskanga.




Et lund ei ole meil juba ammu, siis jäävad need saapad järgmist talve ootama. Ning pilti tuleb teha roheka muru taustal...





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar