Teate küll seda naljalugu, kus tüdruk pesi kella "puhtaks" vee ja seebiga.. Novot, mina pesin ka - vee ja seebi ja nustikuga. Köögikell on meil kõrgel kapi otsas ja läheb üsna kiiresti nõgiseks. Tuleb ikka aeg-ajalt pesta. Aga seekord läksin nühkimisega liiale, kraapisin glasuuri lahti ning kell jäi näotuks. Tuli midagi välja mõelda.
Kiire lahendus oli lilleline kangatükk, mille liimisin kellale PVAga.
Pühapäeval käisime tütre ja abikaasaga Purekkari neemel, mille otsal on Mandri-Eesti põhjapoolseim punkt. Esialgu tundus, et neem ei ole just väga pikk (pikkus on umbes 1,5 kilomeetrit). Arvasin, et 20-30 minutiga saab käidud. Tegelikult kulus üle 1,5 tunni. "Rada" on kivine, kuid ilus. Kuid väga palav hakkas - oli küll üsna tuuline ilm, kuid mida tipu poole, seda väiksemaks jäi tuul... Õnneks sai neeme kõrval olevas liivases lahesopis ujuda.
Ilusaid suuri kibuvitsamarju oli väga palju, kuid korjamiseks veel pisut toored.
Soolikarohtu oli ka palju. See meeldis herilastele. Kas sa näed, et ta tuleb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar