Päris punased.

Kaelasoojendaja ja randmesoojendajad. 

Kaelasoojendaja keskosa kudusin väga mõnusast ja pehmest Himalaya (Emmebi) lõngast - 90% meriinot, 10% kašmiiri. Oi mulle meeldib see lõng... just nagu mütsiks, salliks, kaeluseks loodud. 

Vardad nr 4. Silmi kokku vaid 30. Keskosa pikkus 70 cm (nii jagus täpselt ühest lõngatokist). 

Salli "äärepitsi" kudusin Angorast (Madame Tricote) - 40% angoorat ja 60% akrüüli. Vardad nr 6. Mõlemad lõngad on juhtunud olema täpselt sama tooni punased.

Randmesoojendajad kudusin samuti Angorast (Madame Tricote) - 40% angoorat ja 60 % akrüüli. Lõnga kulus 55 grammi. 

Vardad nr 2,5. 12 silma vardal.

Võõrasema kõrvarõngad.

Olen kevade ootuses.

Kõrvarõngad (eelmisel pildil ilma konksudeta).

Pross.

Vabandust, et teid ikka oma nõelvildi-tegemistega tüütan. Nüüd on mõneks ajaks ideed otsas. Ja muud tegemised ootamas. 

Arhailiste motiividega nõelvilditööd.

Tänaseks vastlapäevaks sobib vast näidata minu nõelvilditud pihulooma. 

No mingi looma moodi see nüüd muidugi ei ole, kuid pihku mahub küll.

Täidiseks kasutasin vanu heledaid lõngajääke (lambavillaseid), mille katsin viltimisvillaga ning toksisin viltimisnõela abil tihedalt kinni. Päris huvitav oli niimoodi villanutsakule sobivat kuju anda - nagu voolimine.
Motiivide värvilised osad toksisin samuti nõelaga. Motiivide piirjooned tikkisin.

Hingelinnu ja rahvapäraste ornamentide kohta võiks lugeda aga Sirje Rohtla materjalidest.

Ja samas võtmes kõrvarõngad tegin ka. 

Muide, selle punasepitsilise vaagna tegi minu 9-aastane poeg keraamikaringis!

Vastlakukleid tegin täna ka. 

Rokokoo-lillega vilditud kõrvarõngad.

Nende kõrvarõngaste osas kahtlesin pikalt. Olen näinud palju ümmargusi vildipallikestega kõrvarõngaid, millel rokokootikandiga roosid peal. Mulle nad meeldivad, aga kartsin, et minu "latakatel" on selline tikand liiga lääge. 

Katsetasin siis nii, et mingeid pärleid ega litreid ei lisa. Ongi ainult tikand. 

Rokokooroosid tikkisin peamiselt KatjaII õpetuse järgi. 

Veel vilditud kõrvarõngaid.

Ei ole veel tüdinud. Teen kõik pähe tulevad mõtted kohe ära, eks siis ole näha, kas tahan veel... Ja teen nii, nagu endal isu on. Inspiratsiooni saan loodusest ja mujaltki.

Siin mõned lihtsamad tööd.

Raagus oksad...

Kalliskivid...

Pulgakommid, mida me nüüd igast poest otsime, sest lubasin noorimale pojale osta just selliseid...

Minu sõbrapäev möödus eile pisitütrega haiglas - ei midagi romantilist kahjuks. Ja õhtuks olin rampväsinud - pingelang.
Seetõttu saadan teile tagantjärgi sõbralikud kallistused.

Anni kiire lasteaiakampsun.

Tütre lasteaiakampsun jäi väikeseks ning tuli uus kududa. Sellised avastused tulevad ikka kuidagi ootamatult - igapäevaselt ei panegi tähele, kui lapse mõnel pluusil/kampsunil on varrukad lühikesed, kuid kui lasteaias käimises jäi pikem paus, siis pärast jäi kohe silma...

Idee oli teha kampsun, mida oleks mugav ja kiire selge tõmmata - seega kõrge kaelusega, ülepea käiv, ilma kinnisteta (lukkuta, nööpideta), paelteta ja igasugu muude kaunistusteta. Ja muidugi tuli see ju kiiresti valmis saada.

Kasutasin hästi paksu lõnga (Caressa Express, Patons - 45% villa, 45% akrüüli, 10% mohääri) ning nr 6 vardaid. Lõnga kulus 4 tokki ehk 400 grammi. 

Nii saab kolme õhtuga kampsuni valmis küll!

Ühe nööbi ikka panin, kaunistuseks. Ei suutnud vist vastu panna, sest see sobis tooni poolest nii hästi.

Mõned andmed: kehaosa alustasin alt, 80 silma ringvarrastel. Varrukatel alguses 20 silma, kasvatan igal 8.ndal real. Kaeluses 26 silma. 

Varrukad tundusid kududes väga kitsad, aga tulemus on just nii nagu vaja. 

Nõelvilditud punased rõngad.

Veel ühed vilditud kõrvarõngad ja pross. Seekord väikese tikandiga (Cretan stitch e. silmuspiste, vt ka TAST Week 4 ning Isetegija foorumis). 

No nõelviltimine on mõnus tegevus!