11. märts 2021

Kokkuvõte 2020. aastast


Käes on juba 11. märts, aga mu eelmise aasta kokkuvõte on ikka veel tegemata. Vaatame siis asja üle...

2020. aasta jooksul kudusin:

4 kampsunit või mantlit täiskasvanule,

3 suvisemat toppi,

2 pikka kleiti,

1 väiksema lapse kampsuni,

1 paari Muhu sukki (tikandiga),

1 paari Muhu sõrmikuid,

1 Haapsalu salli,

3 paari suss-sokke,

1 paari käpikuid,

1 mütsi ja kaeluse.


Lisaks heegeldasin:

1 kaltsuvaiba,

1 lambivarju,

2 käteräti pitsid,

1 pika kirju seeliku,

1 bikiinid. 

Tundub, et enamik eelnimetatud asjadest on blogis kajastamata jäänud :(


Suvel sai üsna palju õmmeldud. Valmisid:

8 poekotti,

6 maski,

3 lapiseelikut,

2 lapikleiti,

2 pidžaamapüksid,

2 paari pajakindaid,

1 ühevärviline seelik,

1 üleõla kott,

kardinad, terrassile kiigekatted ja padjad ning kootud pitskleidi vooder.

Lisaks tegin mõned tikandid ning parandasin ära ühe vana ja väärika teki. See tekk, mille heegeldatud äär ja tikand oli mitmest kohast kulunud või täiesti purunenud (fotod all, esimeses reas), ripub nüüd mu kodu trepi kohal (alumisel fotol). Katkise äärepitsi neljast küljest sain motiive just niipalju, et jagus 3 ääre jaoks. Muidugi tuli mitu motiivi heegeldada pea-aegu või täiesti nullist, kuid sain selleks kasutada ühe eemaldatud ääre motiividest harutatud lõnga. Tikandit näppisin nii vähe kui võimalik: peitsin hulga rebenenud lõngaotsi ja tikkisin uuesti portsu varsi, lehti ja kroonlehti, aga väiksemad "vead" jätsin ikkagi nii nagu oli. Tahtsin säilitada seda vana ja kulunud olemist. Pidasin oluliseks, et tikandi parandused ei torgiks silma.

Ojaa!! Eriti tore oli, et eelmisel aastal viisin kohalikus seltsimajas läbi tikkimiskoolituse... Jõudsime kohtuda viiel (mõnedega ka kuuel) õhtul. Tikkimishuvilisi oli 12. Kuigi pärast igat koolitust oli elevus mu sees nii suur, et ma ei suutnudki öösel magada, jäi kogu koolitusest väga positiivne emotsioon. Põnev on jälgida, kuidas inimesed õpivad, tajuvad, arenevad... Igaühel tekib oma käekiri. Aga ülihea on kõige selle protsessi käigus iseennast veel rohkem tundma õppida. Avastasin, et mulle meeldis sellise väikese seltskonna ees "esineda", inimesi juhendada ja erinevate inimestega kohtuda. Ja ma ei olnudki närvis! Pluss veel see, et õpetamise käigus saan ma ise palju uusi teadmisi... No ja vahest sain teada, kui loll ma veel olen, aga no see selleks :)


Kui vaadata seda, mida ma 2020. aastaks planeerisin ja tegelikult tegin, siis selgub, et 17-st tööst sain valmis 13 (ehk 76%). Kudumitega oli möödunud aastal hästi: 12-st plaanitud kudumist valmis 10. Üks kudum jäi üldse alustamata ja üks on hetkel pooleli. Heegeldistega oli ka tegelikult hästi - selle covidi pärast tuli lihtsalt heegeldada teisi asju ja üldse mitte seda, mida ma planeerisin.

Siin on 2020. a aruanne - plaan vs tegelikkus:

1. Kärbestega tuunika - tehtud.

2. Poja kirju kampsun - tehtud.

3. Haapsalu sall - tehtud.

4. Saaremaa kampsun (Saara Kirjastuse juhendi järgi). Nagu ma aasta tagasi kirjutasin, ega ma lootnudki, et kampsun oleks 2020.aasta lõpuks valmis saanud. Detsembris olid aga varrukad varrukakaareni kootud ja töö saab käesoleval aastal jätkuda. Seega - töö on plaanipäraselt pooleli.

5. Üks Muhu kudum ehk tikitud Muhu sukad - tehtud.

6. 3 paari sokke - tehtud.

7. Sinise-lillakirju kardigan (lõng olemas, aga juba mitmendat aastat lükkub edasi) - ei.

8. Pikk kardigan-mantel - tehtud.

9. Sinepikollane kampsun-pontšo - tehtud (ei ole veel blogis näidanud).

10. Müts - tehtud.

11. Oma poolikut Muhu tekki tikin ka - tõepoolest, sügisel võtsin teki jälle kätte ja tikkisin päris palju (valmis veel ei ole, vaata fotot postituse lõpust).

12. Heegeldatud vaip (vanadest T-särkidest) - tehtud.

13. Tütrele uus heegeldatud kleit (lõng on olemas, aga kuna viiruseaeg tuli peale, siis otsustasime, et kleiti ei tee, kuna nagunii pole sellega kuskil käia) - ei.

14. Heegeldatud jakk (vaata eelmist põhjendust) - ei. 

15. Minu lapiseelik - natuke õmblesin edasi, aga seda konkreetset veel valmis ei saanud. Samas õmblesin eelmisel aastal kaks teist lapiseelikut (üks õele, teine endale), nii et loen selle punkti siiski täidetuks.

16. Sinise pitskleidi vooder - tehtud (ma pole seda pitskleiti blogis veel näidanud, tegelikult pole olnud võimalust kleiti kandagi...).

17. Minu suvine siidkleit - ei.

Vaatame igaks juhuks uude aastasse ka... 2021. aastaks on sellised mõtted:

1. Taimedega värvitud lõngadega põlvikud (juba valmis ja olid ka blogis);

2. Tütre kampsun (juba valmis);

3. Kollakasroheline sviiter (lõng olemas, hetkel pooleli);

4. Saaremaa kampsunit koon edasi (Saara Kirjastuse juhendi järgi);

5. Vähemalt ühed sõrmikud (tegelikult loodan 2 paari valmis saada - ühed taimedega värvitud, teised Muhu-teemalised);

6. 1 paar sokke või põlvikuid (lõng olemas);

7. Sinise-lillakirju kardigan (lõng olemas, ideed ikka veel ei ole);

8. Lillakas-roosa kardigan (lõng olemas);

9. Tuunika (lõng olemas);

10. Meeste kampsun (lõng olemas);

11. Müts;

12. Hallikirju tikand (juba valmis ja oli ka blogis);

13. Heegeldatud vaip (vanadest T-särkidest, pooleli);

14. Heegeldatud jakk; 

15. Minu lapiseelik (no kaua võib seda edasi lükata);

16. Minu suvine siidkleit (kangas on olemas);

17. Koolitusel tikitud padi lõpetada ja valmis õmmelda.

18. Teki tikkimine. Äkki saaks isegi valmis!? 

Allolevad pildid tegin veebruari keskel. 

Osaliselt on tikitud teki üks pool. Suurem osa lehti-varsi on seal veel tegemata. Ka mõned väiksed lilled tuleb juurde tikkida. Teist poolt pole aga ma veel alustanudki...



Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

Käsitöö-kohtumisteni!

28. veebruar 2021

Hallid õied.

Jaanuaris oli mul tore võimalus tikkida halle lilli. Tikand tuli teha kliendi pika musta mantli hõlmale ja seljal asuvale põõnale. 

Halliskaala on üpris erinev - leidub nii sinakas-halle kui ka kreemikas-halle toone. Siia tikandisse valisin mõlemat: õied tegin enamasti soojade hallidega, lehed külmemate sinakashallidega. Kõige heledam hall jäi üsna intensiivne, just nagu oleksin tikandisse ka valget pannud. 

Tikitud peenvillaste lõngadega.
Seljale (põõnale) mahtus üsna väike tikandike.
Et tänane postitus ei jääks vaid musta-halli kirjuks, siis lisan paar pilti tänasest Pääsküla rabarajast.

 Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

15. veebruar 2021

Taimedega värvitud lõngadest põlvikud.

Külma hooaja alguses avastasin, et ühed mu lemmikutest põlvikutest on üsna läbi kulunud - pole midagi imestada, sest selle sokilõnga 10-aastane garantii hakkabki läbi saama (kudusin need 2012. aasta alguses). Esialgu parandasin aukliku kanna ära, aga järgmine talv need enam kasutusse ei tule, sest kudum on nii hõredaks kulunud, et ega need enam sooja pea... 

Uus sokilõng on tegelikult sahtlis ootamas, aga esialgu oli suur ahvatlus kududa taimedega värvitud lõngadest täisvillased põlvikud. 



Need põlvikud (või sukad) on kolmekordsest 8/3 lõngast. Värvilised triibud-täpid on taimede ja seentega värvitud lõngadest - need lõngad olen aja jooksul ise värvinud. Lisaks indigole (sinised toonid) on kasutusse läinud vöödikud (oranžid toonid), aroonia (tumedad punakaspruunid toonid), naistepuna (punakaspruunid toonid),  angervaks (rohekas-pruunid toonid), kortslehed (ilus kreemikas roheline), porgandivarred (kõige kenam roheline), kaselehed (kollane).

Lõnga kulus kokku 170 grammi.

Vardad olid numbriga 2,25 mm.

Sukajuti tegin taha ka.

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

3. veebruar 2021

Sinised labakud.


Mõnikord on vaja kiiresti kindaid. Allpool on üks palmikutega käpikupaar ja skeem nende kudumiseks. 

Lõng: Drops Lima (65% vill, 35% alpaka; 50g/100m), mida kulub 2 tokki.
Vardad olid numbriga 3,5 mm.


Sooniku kudusin 48 silmusega. 1+1 soonikul on parempidised silmused kootud keerdsilmusena.
Kinda peopesa pool on parempidises koes, pealmise poole skeem on allpool. 

Skeemi näed suuremana, kui sellele klõpsad.

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

20. jaanuar 2021

Roosad muhuhõngulised.

Muhuhõngulisi sõrmikuid olen teinud mitmeid, aga roosapõhjalised olid mu varrastel esmakordselt. Randmed kopeerisin vanadelt ERMis asuvatelt kinnastelt (vt A 509:3100/ab), no natuke kohandasin enda lõngale sobivaks. Ka muus osas sättisin kinnastele erinevate Muhu sõrmikute mustreid. Muidugi olid ennekõike valikus just roosad sõrmikud.

Seekord oli kindel soov kududa mustrikirjad ka sõrmedele. Kartsin, et nende tegemine on aeganõudev ja tüütu, aga tegelikult läks kiiresti. Mis siin salata - eks mul oli varrastel veidi jämedam lõng kui vanadel muhulastel. Tulemuseks on aga head soojad sõrmed.

Pöidlal on kärbes. Tegelikult isegi kaks kärbest (peopesa pool ju ka). Muuseumikindaid sirvides, märkasin, et päris mitmel vanal roosal Muhu sõrmikul on pöidlal valge kärbes. Ma ei tahtnud valget teha, valisin tumepunase...
Roosa lõnga olen kunagi varem ise värvinud. See konkreetne on pisut intensiivsem kui klassikaline Muhu roosa. Kollane, oranž ja punane on leitud lõngapoest.

Kõik lõngad olid jämedusega 8/2. 
Randmes ja käelabas oli silmuseid 80. 
Vardad olid numbriga 1,5 mm.

Pakaseliste ilmadega on hea oma vanu tekke õues pisut lehvitada ja lume sees "pesta". 
Ristpistes tikitud tekist saab lugeda siit. Teki korrastasin juba paari aasta eest. 


Nautige ikka kaunist talveilma ka!

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

15. jaanuar 2021

Flanellist püksid.

Kui vähegi õnnestub, siis õmblen edaspidi kõik oma (ja võib-olla ka abikaasa) pidžaamapüksid flanellist. See on nii õmblemiseks kui ka kandmiseks mugav ning nahale meeldiv materjal. Ma muidugi ei tea, kas tänapäeval poodides üldse  on mingit arvestatavat flanellivalikikut, aga kui muud üle ei jää, eks siis võtan mõne beebimustriga kanga :) Neid olen märganud küll.

Igal juhul on siin mu uued retromustrilised pidžaamapüksid. Kanga tõi mulle ligi 10 aastat tagasi õde - mul sündis kunagi sel ajal tütar ja õde arvas, et ehk ma tahan tüdrukule kunagi retro-kleidi õmmelda. Kangas oli lustakas selle poolest, et ühes ääres jooksis muster, kus lapsed omavahel käest kinni hoidsid - see oleks olnud tore seelikuosa alläär. 

No muidugi oleksin ma tahtnud tütrele kleiti õmmelda... Aga kuidagi juhtus nii, et kui plika veel väike oli, siis kasutas ta peamiselt trikotaažist kleite, mida oli lihtne selga tõmmata. Hiljem, algkooli ajal, käis ta koolivormiseelikuga või mõne muu sobiva seelikukesega. Ja no nüüd... juba 2 või 3 aastat tagasi otsustas piiga, et tema ei kanna kleite ega seelikuid. Mul pole üldse mõtet üritadagi midagi sellist talle õmmelda ega kududa ega heegeldada. Ja tuleviku jaoks ei jäta ma seda kangast ka, sest teatavasti need vanad nõuka-aegsed kangad olid hirmkitsad (see oli vist 70 cm lai), nii et kui tütar on juba piisavalt suur, siis kleidi jaoks sellest tükist ei jagugi. 

Nagu näha, siis tulid sellest kangajupist päris toredad pidžaamapüksid. 

Veidike lastega mustriosa kasutasin taskul.

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee