Jah, sellisest jakist hakkasin ma unistama enam kui kaks aastat tagasi. Ostsin lõngadki tookord ära. Aga aega polnud ja natuke hirm oli ka... no et, kas ma saan lõpuks just sellise kudumi nagu olen mõelnud.
Mõte oli siis järgmine:
- Koon toekama jaki (või kardigani), mida saab kanda kleidiga nii jahedatel suvepäevadel kui ka talvel mantli all. Seega peab jakk olema pigem lühike - ulatuma vaevu puusanukini.
- Kasutan mitmeid erineva tekstuuri ja koostisega lõngasid. Korraga jookseb varrastel 2-3 lõnga, sh üks neist on puuvillasegune, teine villane.
- Lõngad on sinise, türkiisi, valge ja beeži tooniga ning need vahelduvad üle kudumi tumedamast heledamani jne. Võimalusel hajutan toone üksteise sisse.
- Jakk on raglaanlõikeline, kusjuures õlad ja kehaosa on kootud erineva lõngaga - tahtsin proovida, kas üleüldse on võimalik (ja jääb ilus) kui kehaosa ja varrukad ei ole kootud eraldi, vaid kohe ühes tükis, kuigi lõngasid tuleb kõigi raglaanjoonte peal vahetada.
- Ees on klassikaline nööbiliist ja nööbid.
Maikuus sai kudum lõpuks siiski vardale. Oma osa oli sellel kindlasti mu lapikleidi valmimisel, sest jakk tundus selle peale hästi sobivat.
Ega ma kindel ei ole, aga pakun, et kudumisse läks umbes 10 erinevat lõnga. Osad lõngad leidsin oma lõngajäägi kapist ning, nagu eespool mainitud, olin osad ostnud juba kaks aastat tagasi. Aga ühe, ergu türkiissinise puuvillasegu lõnga, leidsin vahepeal hoopis Uuskasutuskeskusest.
Helesinine kergelt karvane lõng (ülemisel fotol jämedam) on Katia, Concept Cotton-Merino (70% puuvilla, 30% meriinovilla; 50g/105m). See on katsudes imepehme ja armas lõng. Kududa on lõnga ka hea, aga kahjuks läheb selline kudum üsna kergesti topiliseks. Loodan, et kududes teiste lõngadega koos on tulemus kestvam... Kasutasin kaht eri tooni - helesinist ja teksasinist.
Peenike helebeež lõng, mis mitmete lõngadega koos vardale jookseb on Katia, Concept Polynesia (56% puuvilla, 22% lina, 22% viskoosi; 50g/165m). See on ebaühtlane, kuid mõnus lõng - mugav kududa ja kvaliteetse olemisega (jääb kindlasti mu tulevikuplaanidesse ka iseseisva lõngana ootele). Ka seda läks kudumisse kaks tooni - heledam ja tumedam beež.
Tumesinine soonikulõng on Lana Gatto Soft (58% puuvilla, 30% alpakat, 12% polüamiidi; 50g/ 95m). See on sile, kuid pisut puine lõng, mida on kehv kududa, sest lõng on väga nõrga keeruga ja koosneb paljudest niitidest.
Peenike üleminekuga lõng (ülemisel fotol peenem) on Lang, Merino 400 (100% meriinolõng; 50g/375m). Väga pehme lõng - heegeldasin sellest kunagi salli, aga paar pallikest jäi üle.
Helesinine kergelt karvane lõng (ülemisel fotol jämedam) on Katia, Concept Cotton-Merino (70% puuvilla, 30% meriinovilla; 50g/105m). See on katsudes imepehme ja armas lõng. Kududa on lõnga ka hea, aga kahjuks läheb selline kudum üsna kergesti topiliseks. Loodan, et kududes teiste lõngadega koos on tulemus kestvam... Kasutasin kaht eri tooni - helesinist ja teksasinist.
Peenike helebeež lõng, mis mitmete lõngadega koos vardale jookseb on Katia, Concept Polynesia (56% puuvilla, 22% lina, 22% viskoosi; 50g/165m). See on ebaühtlane, kuid mõnus lõng - mugav kududa ja kvaliteetse olemisega (jääb kindlasti mu tulevikuplaanidesse ka iseseisva lõngana ootele). Ka seda läks kudumisse kaks tooni - heledam ja tumedam beež.
Tumesinine soonikulõng on Lana Gatto Soft (58% puuvilla, 30% alpakat, 12% polüamiidi; 50g/ 95m). See on sile, kuid pisut puine lõng, mida on kehv kududa, sest lõng on väga nõrga keeruga ja koosneb paljudest niitidest.
Peenike üleminekuga lõng (ülemisel fotol peenem) on Lang, Merino 400 (100% meriinolõng; 50g/375m). Väga pehme lõng - heegeldasin sellest kunagi salli, aga paar pallikest jäi üle.
Lisaks kudusin jaki sisse hulk tundmatut valget meriinolõnga, kaht erinevat beeži puuvillalõnga, ergu türkiissinise efektlõnga ning halli beebimeriino.
Vardad olid numbriga 5 mm.
Tulemus on klassikaline ja üsna tagasihoidlik.
Nööbid leidsin oma nööbikarbist. Saan aru küll, et tegelikult sobiksid jakile pruunikad nööbid paremini, aga need helesinised klapivad ju ka. Igal juhul nööbi suurus on ideaalne.
Kehaosa kudusin alt üles. Jõudes kaenla alla, lõin abilõngale uued silmused varrukate jaoks ja kudusin raglaaniosa. Alles pärast seda kudusin ülevalt alla varrukad kohe kehaosale otsa (abilõnga harutasin muidugi enne ära). Väga mugav variant. Kusjuures varruka ülemise osa laiusest saab ka kohe parema ülevaate. Selle nipi sain Inga blogist.
Raglaani kudumine oli paras katsumus - kuna õlapealsed on kehaosaga võrreldes erinevat värvi (st teiste lõngadega), siis tuli pidevalt lõngu vahetada. Vardal oli 5 komplekti lõngu ja iga komplekt koosnes omakorda kahest lõngast. Tuli olla tähelepanelik, et silmusest läheksid läbi alati just õiged lõngad. Aga raglaani kahandusjooned ise jäid lõpuks väga kenad.
Varrukas on sirge lõikega - ilma kahanduste-kasvatusteta ja mitte väga käe ümber.
Kleidi ja seelikuga tundub sobivat, aga pükstega on kahtlane... aga sellest järgmises jutus.
Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee
ja Facebookis @kudugurmee
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar