Briljantroheline kampsun.

See on jälle üks mõnus, mugav ja pehme kampsun. Ning viisakam kui eelmine, sest minu meelest sobib mul sellega ka tööl käia. Aga sellega on seotud pisut pikem lugu...

Nimelt ostsin ma umbes aasta eest alpaka- ja meriinovillasegu lõnga Drops Sky. Ma ei olnud varem seda lõnga kasutanud ega isegi näppinud, nii et ma ei kujutanud ette, kas sellest üldse saab mingi kampsuni... Pehme nöörilaadne lõng tunduski alguses pisut imelik, aga see värvitoon (06 mereroheline) oli veel hullem. Miks ma küll selle valisin?? Pleekinud rohekassinine segatuna beežiga ei ole just minu tassike teed. Proovitöö jättis määrdunud mulje, aga muidu oli kude mõnusalt pehme ja õhuline, kuigi veidike ebaühtlane, aga viimane omadus oligi huvitav. Seega lõnga koostis ja olemus meeldis mulle väga, aga värv üldsegi mitte. Seepärast lendasid kerad lõngakasti kaugemasse nurka paremaid päevi ootama.

Ühel unetul kevadööl tuli mul mõte värvida hele mereroheline tumedamaks. Sorteerisin oma lõngavärve ning leidsin sealt erinevate roheliste jääke ja sortsu elektrisinist lõngavärvi. Segasin värve üsna julgelt - kaotada polnud ju midagi... Tulemus ehmatas mind algul, sest nii tugev briljantroheline tuletas paratamatult meelde tuulerõuged. Aga lõnga kuivades ja pallikestesse kerides hakkas toon mulle üha rohkem meeldima.

Nüüd nägin ma Garnstudio lehel selle kampsuni fotot, mis oli kootud just Drops Sky lõngast. Tundub ju imeilus! Jõuan just mõelda, et seekord ei peagi ma midagi ise välja mõtlema, vaid lihtsalt koon juhendi järgi.... kuni avastan, et viidatud kampsun on kootud kahekordse lõngaga. Miks?? See õhuline pehme lõng maetakse paksu kudumi sisse ära! Ei, nii see ei lähe - mina teen ikka ühekordselt!! Ja nii ta hakkas jälle pihta - oma arvutused, oma muster, oma mõõdud, ümberarvutused, harutamised, uuesti kudumine, mõttepausid...

Kampsun on kootud ülevalt alla. Garnstudio juhendist võtsin selle, mis tundus uus ja huvitav ehk ülevalt kaeluse keskelt algava kolmnurkse kasvatuse. Kuna ripsilised triibud ei jäänud ühekordse lõngaga ilusad, asendasin need augulise mustriga. Ette ja taha lisasin lehemustri.

Mulle ei meeldi varrukaid kududa. Ringvardad jäävad varruka lõpu kudumisel liiga pikaks ja need peaks vahetama sukavarraste vastu, aga sukavardad kipuvad libeda lõnga või lõdvema koe puhul silmustest välja kukkuma. Mõtlesin, et teen varrukatele hoopis lõhikud... Nii saab kududa edasi-tagasi ning õmblust ei pea ka tegema. Selle lõngaga sobis hästi.

Et alati oleks klaar, kumb pool käib ette ja kumb taha, siis seljale ma nuppe ei teinud. 

Lõng: Drops Sky (74% alpaka, 18% polüamiid, 8% vill; 50m/190 cm), mida kulus 260 grammi ehk 6 tokki. Lõngas sai üks mu lemmikuid - hea valik just kergemateks soojemateks kudumiteks. Lõng ei ole kare ning kudumit saab kanda ka ilma alussärgita. Usun, et Sky on väärt katsetamist ja loodan, et lõngatootja kirjutab sellele rohkem juhendeid (praegune valik on üsna kesine). Ägedamaid värve ootan ka :)

Vardad olid numbriga 4,5 mm (soonikutel 3,5 mm). 

Pildid tegime nädal tagasi Viinis, Albertina muuseumi õuel. Üle tee jäi kuulus Viini ooperimaja (alumisel pildil).

Jälgi mind ka instagrammis @annelikudugurmee