28. veebruar 2019

Poolikud.


Kui teie seda postitust loete, olen ma loodetavasti hoopis väikesel reisil. Aga mul tuli tahtmine kirja panna need toredad poolikud, mis mul kaasas on ja mis koju maha jäid.

Kõige kergem (pagasi kaalu mõttes) on reisile muidugi üks pitssall kaasa võtta. Lisaks on hea, et seda ei pea jooksvalt selga proovima. Sall on algusjärgus - kootud on vaid paarkümmend rida. Muster ei ole väga keeruline, aga seekord lähenen sellele päris peenikeste varrastega (nr 2,5) ning koon üsna tugevalt, nii et tuleb tiheda koega Haapsalu pits. Nuppe on ka :) 

Loodetavasti saan salli lennukis kududa...


Teine kaasavõetav töö on kleidi heegeldamine. Varasemast on mul kogemus, et heegeldada saab igal pool ja kasvõi mõni minut. Ei pea rida lõpuni tegema (nagu kudumisel tihti tahaks), hargnemist ei ole karta, silmad maha ei jookse - mugav tegemine järjekorras passimise ajal, rongis või kohvikus. Ainult heegelnõelal peab silma peal hoidma...

Lõng on puuvilla ja viskoosi segu, mis on üllatavalt mõnus just heegeldamiseks. 
Õige värv on ikka hulga ergem ja rohekam kui pilt näitab.


Kolmas töö reisib minuga kaasa vaid osa ajast. Nimelt sõidame esialgu autoga Riiga ja alles sealt istume lennukile. Mõtlesin, et koon autos oma pluusi edasi. Esialgu oli mul plaan see kleidi asemel lennule kaasa võtta, aga pluus arenes kodus ülearu kiiresti. Lisaks võtab ta palju ruumi ja pagasikaalu. Aga autos on sellega mugav, sest vardad on ikkagi jämedamad kui pitssalli puhul...

Lõng on puuvilla ja villa segu. Värvide vahetus oli muffini-pütile sisse "programmeeritud". Lõpp läheb päris kollaseks... Ma ei ole veel otsustanud, kui pikakas see pluus kasvab. Vaatan jooksvalt. 



Koju jäid ootama Muhu sukad. Kududa on jäänud veel ühe suka oranž mustriblokk (seal 33 on silmust vardal) ning siis hakkab valge osa (või helehall?). Muidugi tuleb mõlemale sukale enne kanda teha kitsas must borde. 

Tegelikult on oranž osa ka teisel sukal juba edenenud, sest jõudsin seda Eesti pidupäeval edasi kududa.


Minu pitskleit ootab tikandit. Tumesinine pitskleit on ammu valmis kootud, aga ülemisse ossa kavandasin lõnga ja helmestega tikandi. Tasapisi olen seda ka tegema hakanud - ei ole midagi keerulist. 

Kleit on siidi ja alpakasegu lõngast, mida kulus pea 200 grammi. Päris maani see kleit ei ole.



Kampsun angooralõngadest. 5 erinevat värvi. Päris suur, karvane, pehme ja pikk kampsun. Katsetasin erinevaid mustreid. Lisaks palju ripsi.
Ongi pea-aegu valmis.


Lõpetuseks näitan torti, mille mu 16-aastane poeg meile Eesti Iseseisvuspäevaks valmistas. See on tehtud rukkileiva, kodujuustu ja vaarikatega. Väga omapärane ja maitseküllane tort. Retsepti autor on Kaare Sova ja selle leiab Nami-Namist.


2 kommentaari:

  1. Sa olen nagu minagi, sada tööd pooleli :) Aga nii ongi põneval, kui ühest ära tüdined, teed midagi muud. Pluusi värvid on nii ilusad. Muhu sukkade muster tundub jätkuvalt üle mõistuse keeruline kududa. Pilskleidi värv jäi kohe silma, tõeline pilgupüüdja. Ilusat reisi!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh!
      Oi, mul kohe peab mitu poolikut olema. Muutun kohe närviliseks, kui pean järjest vaid ühte-sama asja tegema :) Lisaks ei saa ju tikkimist transpordivahendis vms eriti teha, ka õhtuti hämaras ei meeldi mulle tikkida. Nii et mul peab tikkimise kõrval alati üks kudum või heegeldis olema.

      Kustuta