20. juuli 2018

Tikandiga Muhu sukad.


Vastused kõigile nendele küsimustele, mis mulle kogu selle aja jooksul on esitatud...

Miks? Miks ma need sukad kudusin? 
Tahtsin ennast proovile panna. Mõtlesin, et ma ju oskan kududa ja tikkida. Oskan nii sukka kududa kui ka kudumile tikkida. Seega võiksin ma ka villasele sukale tikkimisega hakkama saada... 
Lisaks tahtsin katsetada, kas tikitud sukk on tõesti mugavam, elastsem ning paremini jalga tõmmatav, kui kirjatud sukk. Jah nii see on - supsti jalga, lupsti jalast ära. Ka üleval püsib seesugune sukk imehästi, sest sain suka teha täpselt jala järgi ega pidanud säärt laiemaks kuduma hirmus, et muidu ei mahu kanna kohalt jalga.

Kas mul on Muhu saarega mingi side? 
Ei. Otseselt mitte. Olen 100% saarlane, st vanemate järgi täielikult Saaremaa päritoluga, kuigi ärakaranud saarlane (nagu ütleb mu õde). Küll olen koos oma täditütrega lapsepõlves veetnud Muhus, Hellamaal nii mõnedki suvised päevad või isegi nädalad (kes teab, ajataju oli tookord teine). Nimelt on mu tädi abikaasa sealt pärit. 



Kas mul on Muhu rahvarõivaid?
Ei. Mul on üks antiigilaadalt ostetud Muhu tubakakott, muud ei midagi. Mul ei ole isegi Muhu pätte, aga need kavatsen endale küll hankida (ja mitte ise teha, vaid just Muhust osta). Muhu tikandist inspireeritult olen endale tikkinud ka kleite, seeliku, sviitri ja ehk muudki, aga need klassifitseeruvad kõik kaasaegse rõivana.
Muus osas ei ole ma endas veel selgusele jõudnud: kas teha/hankida Muhu või hoopis mõne muu kandi rahvarõivad. Äkki hoopis Kärla (mu ema päritolu järgi) või Mustjala (isa kodutalu järgi). Samas pole mul nende kohtadega enam kuigi tihedat sidet, nii et äkki peaksin rahvarõivad tegema hoopis oma praeguse kodukoha, Keila kihelkonna esemete järgi. Aga saladuskatte all võin öelda, et mulle hirmsasti meeldivad ka Lihula ja Kirbla rahvarõivad, nii et...

Kuidas ma oma sukad tegin?
Sukad kudusin raamatu "Meite Muhu mustrid" (autorid: A.Kabur, A.Pink, M.Meriste) järgi. Raamatus on olemas nii tikandi muster kui ka kiiluta kanna ja sukaotsa kudumise õpetus. 
Kudumiseks kasutasin vardaid nr 1,5. Alustasin 2+1 (2 parempidi, 1 pahempidi) soonikust, kus ringis oli silmuseid 120. Sooniku värvid ei ole mul täpselt originaali järgi - võtsin triipudeks need lõngad, mis mul juba varasemast olemas olid. Sobitasin paar erinevat neolõnga (roosa/valgekirju ja punase/valgekirju) ühe ebaühtlaselt värvunud pruuniga, sekka valge ja rohelisega ruudukesi ning muhuroosat triipu. Üldmulje sai originaaliga siiski üsna sarnane.
Pärast soonikut kasvatasin silmuseid 146-ni. Hiljem kahandasin neid sujuvalt kogu sääre ulatuses, st mitte ainult külgedel nagu tavaliselt. Eeldasin, et kui kahandused on ees või taga, siis tikandi alt ei jää need ikkagi näha. Nii ka on. Samas istub sukk jalas väga hästi, sest säär on ühtlaselt kahanev.
Suka kudusin blokkide kaupa, st algul rohelise osa koos roosade kolmnurgkestega. Nüüd tikkisin sellele kohe ka tikandi. Seejärel kudusin valge bloki ja tikkisin. Lõpuks samamoodi roosa osa. 
Tikkimise ajaks lükkasin silmused alati kahele vardale. Mõlemalt küljelt umbes 10 silmust panin aga haaknõeltele (järgmiselt pildilt on ehk aru saada). Nii jäi tikkimiseks piisavalt ruumi ja stabiilsust. Ja kuigi tikkimisel raami kasutada ei saanud, see mind ei hirmutanud - olen ennegi ilma raamita tikkinud. Vahest jäi tikkimislõng sukavarda taha kinni, aga see oli ka ainus, mis segas.


Lõpuks tegin kiiluta kanna ja pisut viltuse otsakahanduse (nii soovitas soki- ja sukakudumise asjatundju Anu Pink). 
Et päkk ja kand kauem vastu peaksid, kasutasin siin peenikest naturaaltoonis sokilõnga (Novita, Tico tico; 100g/400m) - muus osas oli vardal ikka tavaline lambavillane lõng. 
Tikkisin peenvillaste lõngadega.
Mina kudusin oma suka kõik osad ringselt ehk nii nagu tavaliselt. Mainin seda seepärast, et Heimtali muuseumis asuvad tikitud sukasääred on kootud teisiti (vt mu eelmist postitust).



Kuidas tikandi mustrit sukale peale kanda?
Mina joonistasin mustri kudumile nö vaba käega. Kopeeri, šablooni jms ma ei kasutanud, küll aga võtsin motiivide asukoha mõõtmiseks joonlaua. Algul joonistasin hariliku pliiatsiga, aga hiljem oli käsi juba kindlam, nii et julgesin kasutada metallik-tindipliiatsit. Isegi kui mõni kriips valesti läks, tuli hiljem pesuga kõik liigne maha. Kui ei ole tarvis koopiat, siis ei ole vaja ka täpsusega liiale minna. Ega`s see mingi raketiteadus pole!


Kui kaua ma tegin sukkasid?
Mul olid olemas erinevad lõngad, nõelad ja muster. Ainus, millest mul alati on puudus - see on aeg. Seega otsustasin, et koon tasapisi. Valisin lõngad, mõõtsin välja kõik vajalikud kõrgused (soonikutriibud ja tikandi põhjad säärel) ning kudusin neid rongis ja autos ja mälumängu võistlusel, mõnes järjekorras või kohvikus toitu oodates... Kodus kudusin vaid ühe kanna ja osa varbaotsast. Kodus muidugi ka tikkisin. 
Kudumist alustasin 2017. aasta aprillis ja viimased lõngaotsad peitsin tänavu suve alguses. Nii et aega läks üle aasta, aga töötunde.... no neid kulus arvatavasti üle 100.

Kas midagi valesti ka läks?
Jah. Ühe korra hakkasin valgele blokile mustrit valesti kandma. Nimelt olin kogemata võtnud töö valetpidi ette ja jõudsin juba ühe motiivigi niimoodi valmis tikkida. Õnneks ei olnud tegemist väga suure motiiviga.
Teine, suurem mure oli lõpus. Pärast sukkade valmimist pesin need ära ja panin rõdule kuivama. Pärast avastasin, et kõige alumine must kiri oli andnud värvi - sinna, kust alustasin sokilõngaga, oli jäänud hallikas triip (seda on mõnelt fotolt ka näha). Õnneks ükski teine lõng värvi ei saanud ega andnud. Ainult see kummaline hall jutt... Eks kunagi, kui sukale on vaja kududa uued päkad, tuleb see jutt ära likvideerida


Sukkade originaalid asuvad Muhu Muuseumis (fotot näeb siin JSM _ 587 E 919:1). Olen neid sukki ka ise näinud ja pean mainima, et tegelikkuses on värvid erksmad kui raamatust tundub.

Pildid on tehtud Heimtali mõisa ringtallis. Väga huvitav koht muide!
Suurema osa pilte tegi poeg nr 3. 


Kui Sul on veel küsimusi, siis kirjuta julgesti kommentaaridesse...

10 kommentaari:

  1. Need sukad on ehedad ja ägedad!

    VastaKustuta
  2. Uskumatult ilus ja kaunis, perfektne töö. Kõik need muhu roosad-rohelised värvid, triibud, tikandid on tõelised. Olen ka ärakaranud saarlane, seega imetlen väga seda kaunist käsitööd. Indu ja kannatlikkust uute kudumite, tikandite tegemisel!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh, Mann! Ise ka ikka imestan, et küll need Muhu naised tegid ikka kaunist käsitööd. Ja nende järgi värve seada oli tegelikult väga äge. Algul isegi kartsin, et mõni mu valitud lõngadest on ehk liiga krell ja intensiivne, aga kui originaale nägin... no siis ennast tagasi ei hoidnud.

      Kustuta
  3. Vaimustavad! Mul tuli kohe suur hoog ka tegema hakata... Kui vaid aega oleks :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ha-haa! Onju, aeg on suurim takistus. Usun, et Sul on nagunii mõni huvitav projekt pooleli...

      Kustuta
  4. Super tulemus, ma ikka imestan kuidas on võimalik nii peenete varrastega kududa? Ühe korra proovisin alustada kinda kudumist, mina ei saanud hakkama. Kohe kuidagi nagu ei oskaks nii peeneid vardaid peos hoida. Seega, imetlen, imetlen ja veelkord imetlen nii võrratult ilus töö.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänan Jaana! Eks nende peenikestega kudumine on nii nagu paljude muude asjadega - no et algul ei istu kuidagi, aga harjutades läheb paremaks ja lõpuks ei saa jälle aru, kuidas varem üldse teisiti saigi :) :) Aga eks minugi lemmikud on hoopis nr 3 vardad - kõige käepärasemad.

      Kustuta
  5. Väga kaunid sokkid, lausa imelised

    VastaKustuta