4. jaanuar 2018

Tütre tumeroosad käpikud.

Head uut aastat!


Olin detsembri alguses poja kindad just valmis saanud, kui tuli Ann oma murega - tema erkroosad Muhuhõngulised käpikud ei mahtunud enam kätte. Paari aastaga oli tütre käsi nii palju kasvanud, et soonik algas randmest ja lõppes pöidla juures... Aga ta ju niiii tahaks nendega käia, sest need on ju niiiii ilusad!!! Paar aastat ja nii palju sentimeetreid!!! 


Varsti valisimegi koos roosa lõnga välja - veidi tumedama kui esimesel versioonil, aga siiski piisavalt ergu (värvisin selle kunagi rodamiiniga). Kõrvale sai seekord tumepruun, mis roosa kõrval tundub täiesti must. 

Kui olin esimese käpikuga jõudunud pöidlani, hakkas tütar muretsema, et kas ma koon ikka kaks kinnast... No sest tal oli detsembris ju vasak käsi kipsis... Ma lohutasin veel teda, et selleks ajaks, kui ma kindad valmis saan, on tal kips ammu maas ning me saame mõlemat kinnast ilusti proovida. Tegelikult läks küll teisiti, sest kips oli kahe nädala asemel tal ju neli nädalat. Mu kindad said aga hulga kiiremini valmis. 


Vardad nr 1,5.
Lõngad (nõuka-aegsed) lambavillased nr 8/2.
Silmuseid vardal sooniku kudumisel 16, kämblas 17.

Muster jälle raamatust "Meite Muhu mustrid" (Anu Kabur, Anu Pink, Mai Meriste). Seekord kudusin kaheksakandade vahele 2 silmust.
  




Rohelised ja valged täpid silmasin hiljem peale. Need on vaid käeseljal.

  

Aga väikeseks jäänud käpikutele sidusin paar lipsukest ja ühe vana-aegse klaasist maasika ning riputasin jõuluehteks.


8 kommentaari:

  1. No küll on kaunis noor daam. Kindad on imelised

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ütlen Annile edasi! Aitäh!

      Kustuta
  2. Nii armas päkapikk ja sama armsad kindad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Ann nüüd loeb ja itsitab - ega tema usu, et see tema kohta käib :)

      Kustuta
  3. Anonüümne6/1/18 10:03

    Head uut aastat! Ilma suure tratataa ja parampaadata on jälle Kudugurmeel midagi väga ilusat ja armsat valmis saanud. Aplaus.
    Arumaeisaa -Kudugurmee tikib, heegeldab ja koob fantastiliselt ja seda ilma teab-mis stuudiota.��Tervitused Saksamaalt, Katrin

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh, Katrin! Ega kudumiseks suurt stuudiot vaja polegi, aga muidugi olen ka mina aeg-ajalt unistanud, et oleks oma pesa, kus külalisi vastu võtta või oma tööd välja panna. Samas olen ma piisavalt laisk, et mitte viitsida sellisesse kohta iga hommik kohale minna :))) Seepärast läks mul õnneks vastlõppenud aastal oma koju väike töötuba saada - seal saan vähemalt omaette õmmelda ja kangaid, lõngasid hoida. Teen lähiajal mõne pildi ka...

      Kustuta
  4. Mul kõitis tähelepanu see pisike maasikas viimasel pildil. Ma olin juba jõudnud ära unustada, et lapsepõlve kuusepuul olid sellised maasikad olemas. Nostalgialaks kindlustatud!
    Kindad nagu ikka: suurepärased!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Onju! Mu armas ämm andis paar aastat tagasi karbitäie vanu imelisi kuuseehteid meile. Nende seas oli tõesti ka paar roosat ja paar rohelist!! maasikat. Ning öökulle, käbisid, muffini moodi ehteid, kurk!! ning mingid imelikud mehikesed, kes meenutavad natuke muumiat?? ja muidugi kuule. Nii õrnad on need ja armsad...

      Kustuta