20. detsember 2017

Petlik lihtsus ruudus.

Paraku on nii, et mu pojad on otsustanud kategooriliselt keelduda igasugustest poekinnastest ja lepivad vaid käsitsi kootud sõrmikutega. Pole ka midagi imestada - need poeomad ei kõlba ju kuhugi. Sügisel ostsin ühele pojale Järve Selverist masinkootud kindad (olid vist 6 või 10 eurot). Suure vaevaga leidsime sellised, kus sõrmede vahel ei ole liiga suuri auke (just-just "liiga suuri", sest aukudeta ei olnudki)  ja sõrmeotsad ei narmendaks. Sai siis poiss nendega 3 päeva koolis käia, kui juba ta tõigi need mulle parandamiseks - mitu näpuotsa hargnesid. Paar nädalat hiljem olid kindad nurka visatud, sest need nägid välja kohutavad - topilised väljaveninud lirud. 

Kahjuks (või õnneks) käivad nad minu kootud sõrmikutega igal pool ja suurema osa aastast - no poolest oktoobrist poole maini küll... Sõidavad rattaga kooli ja jalutavad koeraga. See viimane (just koerarihm) kulutab sõrmikuid kahjuks üsna kiiresti. Ma küll räägin neile, et nad paneksid kätte suusakindad või need koledad lirud, aga nad ei võta vedu... No vot ja nii need sõrmikud hävivad. Ja mina koon siis igal aastal uued. Ja kirjutan siia ka vist igal aastal sama juttu...

Ühesõnaga - kudusin uued sõrmikud pojale nr 2. 


Mustri valis poiss (pakkusin talle 6 erinevat). Täpne värvivalik sõltus olemasolevatest varudest ja sai veidi ergem kui originaalkinnastel (Rannu, ERM A 628:31). Sinimustvalge värvikombinatsioon ei olnud meil üldsegi taotluslik ja tegelikult kudusingi neisse kinnastesse hoopis tumesinise...  

Vardad oli numbriga 1,5 mm ja silmuseid vardal sooniku tarbeks 18,  hiljem 19.



Ma ei tea, mis on selle kindakirja rahvapärane nimi, aga minu poolest võiks see vabalt olla just "petlik lihtsus ruudus". Sest see pealtnäha nii lihtne ja loogiline peegelkiri osutus parajaks apsaka-püüdjaks. Need hirmhämarad sügispäevad ei soosi just sinise ja tumesinise kooskudumist - lambivalguses silm lihtsalt ei seleta ning diagonaalid kippusid nii mõnigi kord kas vales suunas või valede värvidega jooksma... 



Randmed on lihtsas 2+2 soonikkoes. Väike helesinine (kaitsev) sik-sak oli ka originaalkinnastel.



Panen siia mustri ka - äkki keegi tahab jõulude ajal sarnaseid kududa... Ilusat jõuluootust!

6 kommentaari:

  1. Sõrmikud on ausad. Minu jaoks ongi kõige raskem kududa sõrmikuid nii, et neid auke ei jääks :) Ikka tuleb nõela ja lõngaga lappida. On ju hea tunne, kui lapsed Sinu tööd ja vaeva hindavad ja rõõmuga kannavad :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oo jaa, väga hea tunne. Parim tagasiside ongi see, kui näen, et tõesti kantakse!

      Kustuta
  2. Superilusad kindad! Pole ime, et poekindad sellistega ei võistle ja see on suurepärane, et noored hindavad ema tehtut!

    VastaKustuta