6. detsember 2016

Tikitud selg.

Olles juba mitu nädalat (aga võib ka olla, et juba mitu kuud) järjest kudunud, võtsin vahepeal aja maha ning otsustasin paar tundi tikkida. Eelmine kord ju jäi mu manti selg tikandita ning miskipärast hakkas see mul kuskil kuklas kripeldama... 


Pärast mu eelmist (Lembe värviküllaste tikanditega) postitust on muidugi pisut piinlik nii lahjat tööd näidata ning vaid kahetsusega pean ma nüüd fantaseerima, et oleksin ju ka võinud tookord rohkem ette võtta ja oma fuksiaroosale mantlile ühe värvilise Lihula-lillkirjalise vms tüüpi tikandi teha. Samas pean endale aru andma, et sellised uhked tikandid võtavad aega "pisut" rohkem kui paar tundi ning värvilahenduse peale tuleb ka rohkem ette mõelda. Mina aga tahtsingi just tagasihoidlikku tikandit - et mantli kandmisel ei peaks pead murdma selle üle, mida sellega koos üldse kanda sobib.






 


2 kommentaari:

  1. Mis mõttes lahja töö? Kõik on väga ilusti tasakaalus ja ei peagi olema hullult kirju-mirju, sest mantel ise on juba särtsu tooniga. Mulle igatahes väga meeldib. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Küllap kunagi jõuan ka ühe kirju-mirju teha :)

      Kustuta