Müts ja kaelus sellest, mis üle jäid.

Mulle ei meeldi lõngajäägid. Ja eks oli ju juba eelmiste piltide pealt ka veidi näha, et ülejäänud lõngadest kudusin endale mütsi. Ning väikese lihtsa kaeluse tegin ka. Nüüd sai heleroheline täitsa otsa, aga pruuni jäi ikka veel 1 tokk järgi - see läheb arvatavasti ühte teise kirjumasse kudumisse. 

  

Mütsi tegin sellesama mustriga, mis on mu vesti esiküljel. Kuna alpaka-bambusesegu lõng üksi oleks sellises mütsis jäänud liiga "vedel" ja kehvasti hoidma, siis võtsin talle kõrvale jooksma helerohelise peenvillase lõnga - õnneks mu tikkimislõngade kastis oli just üks sama tooni roheline. See tundub olevat õige otsus, sest lisaks paremale hoidmisele muutis see muidu igavalt tumepruuni koepinna hoopis nähtavamaks ja heledamaks.

Kaelusesse kudusin tavalise (4+2) sooniku. Oleksin ju võinud ka samasuguse mummulise teha nagu mütsil ja vestil, aga tahtsin mõnusalt kaela ümber hoidvat kaelust. Lisaks kartsin, et üle pea sikutades muutub see kude äkki liiga koledaks. 

Väikese lõhiku jätsin küljele - ma ei tahtunud silmuseid juurde teha, sest see oleks ilusa soonikulise pinna ära rikkunud, aga parema hoidmise nimel oli allapoole veidike avarust ju vaja. Nööp on niisama kaunistuseks.

Lõng: Katia Qina (80% beebialpakat, 20% bambusviskoosi; 50g/83m), mida kulus kokku 130 grammi.

Vardad nr 3,5 mm.

Kõik need (ja eelmise postituse) fotod tegi mu abikaasa. Mina seadistasin kaamera ja hiljem töötlesin veidi. 

Vot niimoodi üritan ma talle selgeks teha, mida ja kui suurelt pildistada tuleb ...