16. detsember 2015

Rikkaliku tikandiga kleit-tuunika.

Minu esimene kokkupuude tikkimisega oli loomulikult kooli käsitöötunnis. Mäletan, et kui meile õpetati Muhu tikandit, siis minu "nõelapadi" ei olnud just kõige ilusam - olin niite liiga tugevalt sikutanud, mistõttu kogu tikand kiskus. Lisaks ei olnud seal tegemist hääbepistega, kus erinevad toonid üksteist kataks, vaid pigem asetsesid need kõrvuti. Ma ei suuda meenutada, kas padjake kunagi ka kasutusse läks - pean ema käest uurima. Pigem arvan, et küllap ikka...

Igal juhul edaspidi ma erinevate lilltikanditega oma käsi ja pead ei vaevanud. Küll aga meeldis mulle ristpiste ja pilutikand. Kuna ristpistemustreid ei olnud tol ajal eriti kättesaadavad, siis nii mõnegi pildi mõtlesin ka ise välja...

Ja küllap oleks see nii ka jäänud, kui me (nüüdseks juba kadunud) vanaisa ei oleks oma isakodust leidnud vanad ilusad eestiaegsed lilltikanditega mustrilehed.  Kui esialgu oli  mul plaanis vanad mustritahvlid lihtsalt ära raamida ja kodukaunistuseks kasutada, siis varsti hakkasid need tanu-, põlle- ja käistetikanditega mustrid mind üha rohkem ja rohkem painama. Niivõrd, et läksin Tallinna Rahvaülikooli tikkimiskursustele (aasta siis oli vist 2010). Esialgu õppisin särgitikandi (pilutikand ja püvisilmpistetikand) ning Põhja-Eesti lilltikandi tegemist, hiljem ka Muhu tikandit ja helmestikandit. No ja Lihulas käisin Lihula lilltikandit õppimas.

Eks ma siis muudkui tikkisin ka... Pea-aegu kõik vähegi ühevärvilisemad riideesemed said mingisuguse kaunistuse. Asi oli nii hull, et lõpuks oli mul raske rõivaid omavahel kokku sobitada. No kuidas panna kokku Muhu tikandiga seelik ja arhailiste motiividega kampsun...
Aga kui mu vanim poeg tuli poest uue (igavalt ühevärvilise) kampsuni või dressipluusiga, siis ma alati pakkusin, et "kuule, tikiks siia midagi peale". Ei lubatud...

Nii olengi ma aeg-ajalt ostnud poest mõned vaba pinnaga rõivatükid - et oleks, millele tikkida. Üks selline kleit-tuunika on juba ammu siit blogist läbi käinud (aasta siis oli 2013). Ja teine, pikem ja pidulikum kleit ootab pildistamist juba üle aasta. 

Aga selle siin tikkisin käesoleva aasta alguses.

 

 


Tikand on inspireeritud mustritest, mida leiab vanadelt Muhu sukkadelt. Kuna aga Muhu sukad ei olnud ju musta värvi, siis sellele kleidile sobivad värvid leidsin hoopis ühelt sama vanalt Muhu tekilt.

Kleit ise väga mõnusa lõikega (eriti meeldib mulle lai soonik keskkohas) ning kuna sisaldab 78% puuvilla ja 22% polüamiidi, siis pole ei kare ega karvane. Sobib hästi suurusele 36/38 (kleidi pikkus 84 cm).
Ideaalne talviseks peoks! Sobib nii noorele neiule, kui ka võrratule daamile.

Kui oled huvitatud, siis võta minuga ühendust anneli.tender@gmail.com!

17 kommentaari:

  1. Nii, nüüd jääb üle küll vaid ohata ja veelkord ohata ... imetlusohked muidugi:))))Imetlen nii vanu Muhu mustreid kui Sinu oskust värve seada, kaunis.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänan! Mõtlesin jah, et võtan seekord pisut ebatraditsioonilisemad värvid. Roosat ja punast sai sinna õige vähe... Sinine ja lilla on põhiline.

      Kustuta
  2. Oh kurja kui ilus! Sa oled ikka tõeline tikkimiskuninganna!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ahh, mis Sa ajad... Lihtsalt sai naudinguga tehtud...

      Kustuta
  3. Vastused
    1. Aitäh! Mul on hea meel, et meeldib!

      Kustuta
  4. Braavo, wow, super, kaunis ja kõik need muud imetlust väljendavad sõnad!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kniks ja kniks ehk suur-suur tänu :)

      Kustuta
  5. Imekaunis! Peaks su ukse taha koputama tulema, kui mõne lageda kleidi leian ;)

    VastaKustuta
  6. Imekaunis! Peaks su ukse taha koputama tulema, kui mõne lageda kleidi leian ;)

    VastaKustuta
  7. Kadestusväärne tulemus! Peaks ka tikkimiskursusele minema!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Muidugi mine - see on nii nauditav. Usun, et Sul tulevad imelised tööd...

      Kustuta
  8. Väga ilus ja just minu suurus :)

    VastaKustuta
  9. Anonüümne17/12/15 18:50

    Väga-väga-väga ilus!

    Mel

    VastaKustuta