8. detsember 2015

Labürintkindad.

Olen üsna kindel, et kõigi meie eludes tuleb hulgaliselt ette olukordi, kus tuleb otsustada, milline tee valida, kuhu minna, mida teha, kuidas käituda, kas võtta või jätta. Just nii nagu nendel kinnastel, mille kudusin Rahvusarhiivile. 

Kui pärast kinnaste valmimist kavandi Annile andsin, leidis ta sellelt kohe mitu läbipääsuteed. Kahjuks päriselus on raske ette näha, milline tee viib tupikusse ning kust paistab valgus. Niisamuti ei ole meie elu ja tegemised alati nii must-valged...


Kindad kudusin Rahvusarhiivilt saadud kavandi järgi. See labürint on tuletis nende uue peahoone Noora fassaadikanga mustrist
Huvitav, kas arhiiviriiulid ja koridorid on niisama seikluslikud?

Otsisin välja oma lapsepõlve-aegse fotoalbumi.



Nende käpikute kudumine võttis aega pea samapalju kui lihtsamate kirjatud sõrmikute kudumine. Sest iga rida oli isemoodi. Iga silmus eriline. Seega mustriosas tuli iga liigutust kavandilt järgi vaadata. 

Lõng muidugi kohalik lambavillane.
Vardad nr 1,5.
Silmuseid randmes 76, hiljem 90. 

Palju õnne, Rahvusarhiiv!

11 kommentaari:

  1. Omanäolised kindad. Mõtlesin ka hetke (tõesti ainult hetke), kas pakkuda ennast ka kudujaks. Kaine mõistus sai võidu. Niigi upun tegemistesse. Aga teiste tööd on väga armas vaadata ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oo jaa, tean küll. Eks minulgi mitu tööd pooleli. Aga vahest on nii hea, kui saan mõne tellimuse täita ja nii mõnele perevälisele inimesele ka rõõmu teha.

      Kustuta
  2. Väga toredad kindad! Nende kudumine tundub aga paras ettevõtmine, iga rida on ju vaja erilise hoolega jälhida.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oli jah üks paras tähelepanu-treening:)

      Kustuta
  3. Väga suur töö, aga tulemus on põnev. Ilusad kindad!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mulle ka need kindad meeldivad. Nii vahva mõte!

      Kustuta
  4. Oi, sellist mustrit annab ikka kududa! Kas teine paar enda jaoks ka tuleb?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Huvitav oli kududa...
      Ei, enda jaoks on mul aastateks juba käpikuvaru olemas (ega ma eriline käpikukandja pole ka, ikka sõrmikuid armastan).

      Kustuta
  5. Väga kena töö! Tõeliselt kannatlikkust nõudev.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Kannatlik peab tõesti selle mustriga olema. Kui midagi valesti läheb, siis harutamine oleks väga ebameeldiv olnud...

      Kustuta
  6. Väga huvitavad kindad! Kujutan ette, kui kirjuks võis silme ees minna sellist mustrit kududes ja selle järge taga ajades. :D

    VastaKustuta