Mõni mõis ja Anni seelik.

Möödunud nädalavahetusel käisime Saue valla mõisatuuril. Muide, praeguse Saue valla maadel on nime poolest 12 mõisat – 8 rüütlimõisat, kolm karjamõisa ning üks rüütlimõisast poolmõisaks ümber korraldatud mõis. 

Siin ma mõisapilte näitama ei hakka. Kel huvi, siis saab mõisa ja tuuri kohta lugeda FB-st. Aga vaatasin, et mõnele pildile jäi ka Anni seelik, mille heegeldasin talle juba eelmisel aastal (vist sügisel). 

Seelik on üsna tavaline - puuvillasest lõngast lihtne ülaosa ja satsisallist allosa. Jaa, ma salli harutama ei hakanud (kuigi see oleks olnud üsna lihtne). Heegeldasin salli (õigemini pool siin postituses olevast sallist) kohe seelikule külge. 

Tuli selline hea tantsimise-jooksmise-rahmeldamise seelik, st on mugav, keerutav ning lisaks hästi pestav :) 

Need seeliku-pildid on tehtud Jõgisool, kus mõisa peahoone põles maha 1915. aastal. Säilinud mõisahooned ja varemed on 1966.aastast eraomandis ning nendesse on ehitatud vahva elukeskkond (võtmesõnaks taaskasutus ja pisut prantuse-pärast taluhõngu).

Seeliku ülemise osa heegeldasin vanast, suures vihis olnud puuvillasest lõngast. Lõnga kulus umbes 60 grammi.
Heegelnõel nr 2,5.
Heegeldatud värvlisse panin laia kummi.



Kuigi tuur ise oli tore ja hariv, tegi vaatepilt mind veidi kurvaks. Nii palju (kunagi arvatavasti huvitavaid, erilisi, uhkeid) ajaloolisi hooneid on lastud hävida või kantud laiali. Ja seda mitte ainult nõukogude ajal, vaid miskipärast otsustati mitmed mõisad lõhkuda juba eelmise sajani algupoole, esimese Eesti Vabariigi ajal. Küll need eestlased pidid ikka olema tigedad nende rootsi ja saksa mõisnike peale...

Täpsemalt saab lugeda vastilmunud raamatust "Saue valla mõisad". Autor Eda Liiväär.