6. mai 2014

Muidugi, Mustjalad ju!

Kui Triin mulle veebruari alguses oma soovist kirjutas, siis olin kohe nõus. Nimelt tahtis Triin minna suvisele Laulupeaole just Mustjala sukkades. Ja minule on selline soov vaid rõõm, sest Mustjala sukad on mulle väga hingelähedased. Pealegi on muuseumides hoiul mitmete erinevate mustritega Mustjala sukkasid ja minul on nendest varem läbi kootud ju vaid ühed


Nagu esimeste, nii asuvad ka nende sukasäärte originaalid Vabaõhumuuseumis (ERVM E130:89.). Need vanad sukasääred olid pärit Olbri talust, Võhma külast.

Ma ei tea, kas nende konkreetsete sukkade otsad olid algupäraselt valged või hallid, aga Triinu soovil kudusin need tumedad, nii nagu paljudel teistel Mustjaladel ju oligi. Muide, otsad tehti tumedamaks väikese kaldega - nii jääb sukapealne pikemalt valge kui tallaalune ning kinga seest ei jää tumedamat osa eriti palju näha.



Mustri kirjutasin maha muuseumisukkade pealt. Tegelikult on see muster avaldatud ka raamatus "Eesti kindakirjad ja sokikirjad" (E.Lutsepp, I.Tammis), kuid sealsesse ei tasu 100%-liselt uskuda - kahjuks on vead nii värvides (suurem osa sinisest peaks olema mustjaspruun) kui ka mustris (viimane kirjaosa on täiesti teistsugune).


Kasutasin Raasiku 3-kordsed lõngasid. Selle üsna pika ja laia sukapaari jaoks kulus lõnga 270 grammi.
Vardad nr 2.



Ilusaid elamusi Laulupeol, Triin!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar