26. juuli 2013

Reisijuttu.

Sõitsime eelmisel pühapäeval varahommikuse lennuga Tallinnast Frankfurti ja sealt rendiautoga alla Strasbourgi suunas. Nagu kõik järgnevad päevad, nii säras päike ja temperatuur oli 30-kraadi ümber.

Kuna meie põhieesmärgiks oli lastega Lõuna-Saksamaal asuva Europa lõbustuspargi külastus, peatusime kõik viis ööd sealsamas Rusti külakeses asuvas perehotellis. Frankfurtist hotellini on vähem kui 2,5 tunni tee. Et hotelli enne kella kahte ei olnud lootust sisse saada, tegime tee peal aega parajaks ning läbisime mitmeid Saksamaa ja Kirde-Prantsusmaa linnasid-külakesi. Kuna riigipiir jookseb mööda Reini jõge, oli lastel päris lõbus uurida, et mis riigis me parajasti viibime.



Prantsusmaal oli sel pühapäeval, 14.juulil riiklik püha - Bastille´ vallutamise aastapäev - mistõttu olid kinni enamik vaatamisväärsuseid ja poode. Ühest külakesest leidsime aga armsa saia-koogipoe (just poeks võib seda nimetada, sest kuigi koogi-croissanti valik oli rikkalik, olid kohapeal maiustamiseks vaid paar kõrget istepukki ning kohalik rahvas ostis kauba alati kaasa). Oma võrratud koogid sõime kohaliku kiriku vastas, Prantsuse lipu all pingil. 

Vahemärkusena peangi ütlema, et kuigi Saksa küpsetised on populaarsed, olid sealsed Prantsuse-omad veelgi maitsvamad.


Lastega tasub kindlasti vaadata Reini jõe lüüside avamist ja laevade-paatide tõusmist-langemist. Seda saab jälgida mitmes kohas, kuid mõnel pool saab lüüsidele üsna ligi - näiteks seal, kus sild viib Baden-Badenisse.


Jõudsime Strasbourgi vanalinnas pikemalt jalutada. Käisime uhkes gooti-stiilis Notre-Dame katedraalis, kus saab näha kauneid vitraažaknaid ja orelivilesid.


Annile ja Atsile pakkus huvi katedraali kõrval tiirlev vanaaegne salon-karusell, mis ehitati juba 1909.aastal ning milliseid on maailmas seniajani säilinud vaid neli. Teine neljast on Europa-pargis!



Külastamata ei jäänud ka läheduses asuv suur küpsiste-kommide pood.



Kommipoe kõrval restoranis sõime lõunat, mis oli (turistipiirkonna kohta) üllatavalt maitsev ja muu Prantuse hinnatasemega võrreldes üldse mitte kallis.

Aga näiteks veiniteel (Reini jõest läänepool) asuvates külakestes oli klassikalise prantsuse lahtise piruka Quiche hind üle 10 euro lõigu eest. Samas oli see tõeliselt maitsev ja suur kõhutäis, mis sobis ka meie kriitilise maitsega poistele. Oluline on ka teada, et prantslased panevad suurema osa restoranidest kinni päeval kell 2 ja avavad jälle õhtul kell 7. Muul ajal on avatud kohvikud, kus saabki peamiselt kooki, crossainti või Quiche.



Kübarapoode oli igas Prantsuse linnakeses, kuid sinna ei soovita ma lastega minna, sest puutuda nad seal midagi nagunii ei tohi.


Imetleda võib ka huvitavaid katuseid ja aknaid (viimastest teen edaspidi eraldi foto-seeria).


Käisin Strasbourgis ka ühes imelises lõnga ja disaini-poes nimega Elle Tricote, kus oli suur valik Noro-tüüpi värvilisi lõngasid. 

Kuduhulludel tasub kindlasti vaadata nende kodulehte http://www.elletricote.com, ehk saate mõne huvitava idee. Mina sain küll!


Sinna piirkonda tasub käsitööhuvilistel minna – veel asub läheduses rikkaliku valikuga õmblustarvete pood (silma jäi palju ilusaid mustrilisi kante) ja keraamikastuudio.


Lõuna-Saksamaast on järgmine postitus.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar