14. veebruar 2015

Punane nutikott.

Ma plaanisin tänaseks sõbrapäevaks veidi teistsugust postitust, aga kujunes nii, et viimased kolm päeva on olnud kiired ja täis kultuuri, inspiratsiooni, värve ja elamusi. Käisime teatris (Draamateater, Hävituse ingel - soovitan, oli võrratu, jälle!!), neljapäeval Harjumaa Muuseumis vaibanäitusel (kirjutan sellest lähemalt paari päeva pärast) ning täna Arhitektuurimuuseumis ja Lennusadamas. Nende kõrvalt ei ole lihtsalt jõudnud nö materjali kokku panna. 

Aga pole hullu. Näitan hoopis nutitelefoni kotti, mille heegeldasin oma abikaasale. 

Kott ise on täiesti tavaline heegeldis... Aga seekord tegin kaks tükki eraldi, st ei heegeldanud mitte ringiratast vaid edasi-tagasi nii alumine kui ka pealmine tükk. Ning seejärel ajasin tükid väljastpoolt vähikäiguga kokku (võib ka kinnissilmustega). Ja lõpuks heegeldasin ülemise ääre musta lõngaga üle.


Miks nii? Aga seepärast, et nutitelefonid on rasked ja paksud ning tavaline ringselt heegeldatud kott venib üsna kiiresti välja, läheb soolikaks ja telefoni on niimoodi raske kotti toppida. Kui aga tükid eraldi heegeldada ja pärast kokku ühendada, jääb kott paremini vormi hoidma ning ka ääred on tugevamad-sirgemad. Proovige järgi!

Lõng: Capri, Steinbach Wolle (100% puuvillane, 50g/125m)
Heegelnõel nr 2,5






Loodan, et sul on olnud niisama toredad päevad. 

Soojust su südamesse!

2 kommentaari:

  1. Anonüümne16/2/15 18:49

    Väga vahvad tööd Sul. Hoian ikka silma peal. Aga tahaks hoopis küsida, kust Sa said tähtedega helmeid. Olen neid otsinud ühe projekti jaoks, aga mitte ei oska õigest kohast vaadata.
    Matilda

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh Sulle! Helmeste osas ei oska eriti aidata, sest need ostsime hoopis Pariisist.

      Kustuta