Kitsa heegelpitsiga laudlina.

Me tulime Sauele elama 14 aastat tagasi, just Eesti Vabariigi aastapäeval. Äsja oli sündinud mu kolmas poeg. Ja poeg number 2 oli siis veel alla kahe aastane. Elu oli pidevast magamatusest ja allkorrusel toimuvast remondist pehmelt öeldes pöörane :). See selleks...

Igal juhul oli meil esimest korda lisaks köögile ka eraldi söögituba. Muidugi paigutasime sinna suure söögilaua, kuhu toona 5-liikmeline pere päris vabalt ära mahtus. Ja juba tookord otsisin ma poodidest just selle laua katmiseks sobivat laudlina, mida vaid pidulikematel päevadel kasutada. Paraku selgus, et kõik õige suurusega linad olid kas polüestrist või kummist (huvitav, kas nüüd on olukord teine?). Nii ei jäänud mul muud üle, kui osta 1,5 meetrit imeilusat kuldse läikega koorevalget linast kangast (tundus muidugi hullumeelselt kallis ost) ja loota, et mul jääb poiste kõrvalt üle niipalju vaba aega, et selle äärde väike pitsikene heegeldada ning äkki veel mingi tikand peale võluda... 

Alguses mõtlesin ja fantaseerisin. Kangas seisis sahtlis, ootas. Aastad läksid. Poisid said suuremaks, mina läksin tööle. Sündis Ann. Kangas oli ammu meelest läinud. Aastad läksid. 

Möödunud suvel tegime kodus remonti. Muuhulgas vahetasime välja söögitoa tapeedi. Aga kui tahtsin jõulude eel linikut lauale panna, siis selgus, et mitte üksi varasem hädavariant ei sobinud. Tuuseldasin nõutult oma kangavarudes, aga ühtegi head ja samas kiiret pääseteed ma ei leidnud. Kuni ühel ööl tuli mulle just seesama linane kangajupp meelde. Ja üks teine tükike... kitsas heegeldatud pitsiriba, mille olin paar aastat tagasi leidnud Sõbralt Sõbrale Keila poest. Olin selle 1,3-meetrise heegelpitsi toonud koju ilma kindla plaanita. Aga no kuidas olekski saanud jätta poodi ilusat, puhast ja kasutamata heegelpitsi? Keegi hea inimene oli juba suure töö ära teinud ja mina pidin nüüd lihtsalt välja mõtlema, kuidas need kaks tükki kokku panna...

Lõikasin oma linase kangatüki kolmeks ribaks. Ühest sai kohe üks pikk ja kitsas heegeldatud keskosaga laudlina, teised jäid veel häid ideid ootama. Õnneks sobib uus lina hästi nii suurele heledale söögilauale kui ka tumedale diivanilauale elutoas (piltidel). 

See pisuke lainetus tuleb sellest, et lina oli kasutuses kogu jõulude ja aastavahetuse ja hiljemgi veel, aga pildid tegin pärast kõiki neid sündmusi. Vot ei õnnestunudki veel ära määrida:)

Marjadega komplekt suvekööki.

Minu riiulis on raamat - „Kirkad ja õhulised lapitööd“ ja ma pean ennast kordama – see on inspireeriv.

Ikka ja jälle, kui ma avan selle raamatu, olen lummatud. On uskumatu, kuidas nad (Hilde Aanerud Krohg ja Rie Norum) on võtnud täiesti mittemidagiütlevad kangad, sobitanud need kokku ning saanud võrratult efektsed tekid. Lisaks on neil väga sümpaatne värvivalik – erinevad pruunikad toonid, sekka erepunast, terrakotat või helget sinist, efektset rohurohelist või romantilist roosat. Ja need tepingud, tepingud... Nii sünnivadki ajatud esemed.

Eelmisel suvel õmblesin oma suveterassile ühe lihtsama lauakatte. Idee oli pärit just sellest raamatust. Seekord võtsin suuremalt ette ning tegin terve komplekti – lauakattele lisaks ka pajakindad, pajalapid ja põlle.

Õhukesele esemele on lausa lust teha tepinguid. Seekord õmblesin diagonaalsed tepingud. Neid on hea teha, kui kasutada isekustuvat tindipliiatsit (geniaalne leiutis!!). Pika joonlaua ja selle pliiatsi abil joonistasin kõik diagonaalid kangale ning teppisin ruttu üle (rohelise kanga pealt tahtsid jooned üsna kiiresti kustuda). Mulle need väikesed rombid meeldivad... Arvatavasti kasutan sellist tepingut veel.

Küll oleks tahtnud ka pajakinnastele tepinguid teha, aga valitud lõike puhul on see praktiliselt võimatu. Kaalusin varianti, et teha tepingud enne kinda lõplikku kokkuõmblemist, aga siis jääksid õmblusvarud kinda sees näha, mitte ei kaoks voodri alla... Ja kuna mul ei ole overlok-masinat, siis ei jääks selline lahendus just eriti korrektne.

Pajalappideks võtsin lihtsalt neli erinevat kangast kõrvuti ja teppisin samuti diagonaalidena.

Kõik kangad olid jälle taaskasutusest: ostetud Humanast või mõnest muust sarnasest poest kangajääkidena või kasutamata kardinatena.

Põllepildi tegi üks mu poistest...

See komplekt läheb kingituseks...

Lihtsad asjad.

Olulisem osa meesperest käis täna õhtul kinos ning me olime Anniga kahekesi. Kuigi mõtlesin seekord anda väikese ülevaate meie Lõuna-Saksamaa reisist, ei lubanud Ann mul täna reisipilte sorteerida, mistõttu jääb see postitus hilisemaks. Korjasime hoopis aias vaarikaid ja lavendlit ning ehmatasime linnupaari, kes kuidagi ei tahtnud sõstrapõõsast lahkuda. Õhtu oli päikeseline, armas.

Mõtlen, et enamik mu postitusi võiks alata sõnadega "tegin lihtsa...". Üldjuhul ma keerulisi asju teha ei taha - mitte, et ei oskaks, aga pigem mõtlen, et "lihtsuses peitub võlu". Vahest lisan tegemisele küll mõne kiiksu, aga tavaliselt püüan lihtsalt korralikult teha. Ja midagi igast tegemisest õppida. 

Ning pildistamist me mehega ka alles õpime - tema rohkem raamatute abil; mina lihtsalt klõpsutades ja nuppe kruttides, et ehk tuleb mõni välja. Kõik see, mis abikaasa mulle õpetab, läheb enamasti ühest kõrvast sisse ja teisest välja

Täna siis minu tehtud fotod...

Heegeldasin lauakatte - täiesti lihtsa, pea olematu mustriga. Nii hea on vahest midagi nii mõtetut teha! Siis kui aju on miskipärast blokis, kui on meeletu väsimus või stress. Ja-jah, kuigi mitu muud tööd on ootamas... Aga kududa ma siis ei suuda - kude jääks ju ebaühtlane.

Lauakatte heegeldamiseks panin kokku kaks puuvillast lõnga: ühe harutasin vanast pluusist, teine tuli taaskasutus-poest.

Ka fotodel olevad nõud on pärit taaskasutus-poest. Mul on nõrkus sinise pildi või randiga nõude vastu...

Sel ajal, kui mina vaarikaid pildistasin...

Reisilt sõitsime koju siis, kui päike loojus ning vaade oli muidugi fantastiline. Ann ütles juba lennukis, et neid värve ta tahab kodus maalida.

Päikest!

Ananassimustriga ovaalne linik.

Kui oma toppi kuduma hakkasin, panin kõik beežid lõngad ritta ja nuputasin, mida neist saaks teha, et kasutuses oleks AINULT beež värv. Tundub ju beež üksinda nii imal ja lahja. 

Igal juhul mõtlesin välja 2 võimalust: heegeldada linik või kududa pitsiline rätt/sall. Kuna sallilõnga oli mul vaid 50 grammi ning ühtki väikese salli mustrit ei suutnud ma kiirelt välja mõelda ja täiendava lõngaotsinguga ei tahtnud ma riskida, siis otsustasin üle pika aja heegeldada liniku - ovaalse.






Materjal - ämmalt saadud puuvillane peenike pärlniit. Kulus 50 grammi.
Nõel nr 1,5.
Liniku läbimõõdud 66 x 51 cm
Algne muster pärit siit kogust, kuid seal on linikul ümber veel täiendav äärepits. Mina jätsin selle ära. Esialgu tegin küll ja kahtlesin ja tegin edasi ning lõpuks ikkagi harutasin üles. Mulle meeldib selline lihtne lõpp hoopis paremini - nii ei jää ananassimuster äärepitsi varju.

Veel üks heegeldatud linik

Hiljuti olin sunnitud uue liniku heegeldama, kuna mu koer eelmise ribadeks tõmbas. Enne aga ei raatsinud ma vana ära visata, kui olin uue valmis teinud. 

Vana liniku heegeldasin juba üle 20 aasta tagasi, keskkooli ajal. Siis sai see tehtud 2-kordsest mulineest. Liniku suurus oli u 40 cm.

Nüüd kasutasin puuvillast lõnga (teadmata päritolu) ja linik tuli läbimõõduga 50 cm.
Heegedada on seda lihtne: kahekordsed sambad vahelduvad õhksilmadega.
Mustri järgi: iga üksik täidetud ruut märgib 4 kahekordset sammast ning üksik tühi ruut on 2 õhksilma. Kui täidetud ruudud on järjest, siis tähistab iga ruut kolme sammast. Kui täitmata ruudud on järjest, siis jäävad 2 õhksilma alati kahe samba vahele, ehk I**I**I.


Aga eks tuleb alati katsetada, sest teha võib ka ühekordsete sammaste ja ühe õhksilmaga, nii tuleb väiksem linik.  Muster.

Linik motiividest 3

Tegelikult on ju nii, et ega linikuid enam tänapäeval eriti ei kasutatagi. Mul endal on küll tavaliselt elutoas laual lillepoti all linik ja kapi peal ka ning vahest suvisemal peol panen lauale suure pitsilise lina...

Seda suurt heegeldasin aastaid. Ikka nii, et ühe motiivi tegin valmis, siis vahepeal nikerdasin midagi muud jne. 

Tegelikult olid ju paljud Tallinna Viru tänava poed sama mustriga linasid, padjaümbriseid, voodikatteid jne täis. Ise tahtsin ka esiti voodikatet teha, aga pole ikka nii palju püsivust. Nii saigi lina. 

Tehtud tavalisest heegelniidist, mida suuremates selveriteski müüakse.

Heegeldatud linik.

See väike linik on ka hoopis ühe suurema algus. 

Sellist tehnikat oli huvitav heegeldada. Edaspidi tahaks sarnaste lainetega katsetada tüdrukule kleiti teha. 

Liniku läbimõõt on 29 cm.

Muster on pärit 1993.a ANNAst nr4.

Motiividest linik 2

Motiividest linikuid meeldib mulle heegeldada, sest siin saab mängida liniku suurusega. Tuleb just nii suur linik, kui palju parajasti materjali käe pärast on või kui suur laua/kapi peale sobib.

Selle liniku heegeldasin hiljuti. Kasutasin heegelnõela nr 1,5 ja kreemikat heegelniiti.

Õpetus on aga vanast (1995.a) ajakirjast MOJE ROBOTKI

Motiividest linik 1

See motiividest linik on üks mu lemmikutest. 

Tehtud samuti aastaid tagasi, mistõttu mul kahjuks õpetust ei ole. 
Kuna linik on tärgeldamata ja heegeldatud suhteliselt pehmest niidist, mõjub ta haprana.

Motiive näeb lähemalt siit.