26. november 2013

Märdi mummulised kindad.

Kuna Märt soovis endale just labakindad ning meie praegune elukoht jääb endise Keila kihelkonna piiridesse (kust muuseumidesse on korjatud vaid labakindaid), siis kudusin talle ühed pea-aegu koopiakindad. 

Eeskujuks valisin 19.sajandi keskpaigas kootud mummulise mustri ja kärjelise randmega sini-valged kindad (ERM A 293:150/a).
Kindad tulid üsna samade mõõtudega, mis originaalidel.



Lõngad muidugi lambavillased 8/2.
Vardad nr 1,5. Randmes silmuseid 4x21, hiljem 4x22.

On ju tore kooslus: ranne ja kirjaosa. Minu arvates sobivad nii hästi.

22. november 2013

Ema sõrmkindad - vol 2.

Näitan ära ka need sõrmkindad, mis emale läksid.


On palju asju, mille puhul mulle ei meeldi ennast korrata. No näiteks veelkord samasugust eset kududa. Seekord aga võtsin need kindad rõõmuga uuesti ette, sest see on võimalus detailidega mängimiseks. Hea on ju katsetada, kuidas väikesed nüansid mõjutavad lõpptulemust: veidi laiemad triibud randmesse, ristid sik-saki asemel, välisküljele väikese näpu peale väike roositud ristide rida... Veidi muutsin ka käeseljal olevat motiivi.

Minu arvates muutus üldmulje veidi tumedamaks - pole ka ime, sest valget jäi vähemaks ja tumehalli tuli rohkem. Aga kui kindaid kõrvuti ei pane, siis seda väga ei tajugi.



Põhjaks ikka hele naturaalhall lõng.
Vardad nr 1,5.
Silmuseid randmes 84, hiljem 76.

18. november 2013

Sõrmkindad emale - vol 1.

Kui õde rääkis, et ema pidavat talv läbi käima minu tehtud sõrmitutega ehk siis paljaste sõrmeotstega ("nii mugavad on ju need"), otsustasin kududa talle ühed sõrmkindad. 

Ema elab mul Saaremaal, Kärla vallas. Uurisin siit ja sealt, aga vanu Kärla kihelkonna kindaid või mustreid ma kuskilt ei leidnud. Omal ajal oli mu vanaema - ka Kärla inimene - kudunud peamiselt ikka neidsamu nõukogude ajal levinud suurte värviliste kaheksakandadega labakuid. Neid ja sokke tegi ta ka linnapoodi müügiks. Sõrmkindaid minu mäletamist mööda siiski mitte.

Aga siis meenus mulle, et Kärlal ja saare mitmes teises kihelkonnas kanti vanasti toredaid kootud tuttmütse. Nendel mütsidel oli nii suuremaid kui väiksemaid kirjaridu. Ühelt selliselt tuletasingi väikese roosimiseks sobiva mustri. 

Randmed said sakilised lihtsalt seepärast, et nii tundus kõige paremini sobivat - nii hea oli sinna erinevaid halle klapitada.



Põhjaks valisin heleda naturaalhalli lõnga. Maheda punase värvisin ise.
Vardad nr 1,5.
Silmuseid randmes 84, hiljem 70.



Kindad kudusin enda käe järgi ning lootsin, et emal on sama suur (loe - väike) käsi. Aga ei, ema käsi osutus suuremaks ning need sõrmikud jäid talle kitsaks. 

Kudusin juba uued - need said eelmine nädal üle antud ja heaks kiidetud. Aga kui nüüd mõni lugeja vajab (oma emale näiteks) kindaid, siis kirjutage mulle ülal paremas nurgas oleval aadressil... Orientiiriks - mina ostsin varem kindaid numbriga 7...

13. november 2013

Pitsilised põlvikud.

Need põlvikud said alguse lõngast. Nimelt, kunagi kudusin tütrele kaeluse ja mütsi meriino-siidi-kašmiirisegu lõngast, mis oli mõnusalt sile ja pehme, kuid väga veniv, nagu enamus meriinolõngasid. Mõtlesin juba siis, et kunagi proovin sellest lõngast hoopis põlvikuid kududa. Nüüd ostsingi kolme eri tooni lõnga - 2 jäid ootele.


Üldjoontes ongi nii, et kui ma midagi kuduma-heegeldama-tikkima hakkan, siis mõtlen üsna täpselt välja, mida tahan, valin tegumoe (lõike vms), värvid ja lõngad. Seejärel otsin välja hunniku mustreid. Enne kui neist lõpliku välja valin, seiklen päris palju internetis ringi. Seda lootuses, et ehk leian mõne juhendi ega pea kõike ise kavandama-välja arvutama. Kuigi mustreid leiab meeletult, mul tavaliselt õnneks ei lähe – ikka on midagi, mis väljapakutud juhendites mulle ei meeldi. Enamasti on puudused nö tehnilised: näiteks eelistan ma õmblusteta kudumeid, varbast alustatud sokke-põlvikuid ja sallimustreid, kus saab teha just nii suure salli, kui olemasolev lõngavaru lubab.


Veel loen teiste tegijate kogemusi seoses minu valitud lõngaga, nt kuidas on sellega kududa, milliseid vardaid keegi kasutas, kui palju lõnga kulus, kuidas jäävad palmikud või pitskude, kuidas lõng pesus käitub, kas on kare. 

Mulle tundub, et lõngajutte räägitakse blogides siiski vähe – just meil Eestis müüdavate lõngade kohta. Üht-teist on võimalik muidugi ka fotodelt välja lugeda, aga sageli jääb sellest väheks. Küllap on ka nii, et halbadest kogemustest kirjutatakse harva. Ja sageli blogides ei kirjutatagi, millist lõnga ühe või teise kudumi juures kasutati... 

On hea, kui poes kohapeal on kuduminäidised, aga ka e-poodides võiks rohkem näidiseid või linke valmiskudumitele olla.


Seekordsed põlvikud tahtsin kududa peenikeste palmikute ja väikese pitsmustriga. Alustasin varbast, sest nii sain ma aimu, kui pikad sokid oleksin ma saanud 50 või 100 grammist lõngast.

Tehnilised andmed:
Lõng: Royal Austermann (60% meriinot, 20% polüamiidi, 10% siidi, 10% kašmiiri), mis on üsna peenike (200m/50g). Kulus pisut alla 150 grammi.
Vardad: nr 2 (soonikus nr 1,5).
Silmuseid labaosas 17x4, säärel max 25x4.




Leidsin internetist veel mõned ilusad sokid-põlvikud (õpetustega):

Helena kootud Julia Vaconsini \"Lakeside\" põlvikud ,
Dropsi pitssokid 1 ja pitssokid 2.
Debbie O'Neill Banyan Tree Socks,
Maria Petikhina Blushing Ivy Socks,
Stephanie McIntosh Slipstream,
Ingrid Hiddessen SUMMER!,
Brenda Patipa Tribute,
Quietish Ariana socks.


8. november 2013

Romantiline seelik Annile.

Ann teab, et ühe õige seeliku või kleidiga peab saama keerutada. Üks võimalus on veel ja seda olen kunagi ka siin maininud - et seelik oleks maani. Ühe lihtsa maani seeliku tegin talle küll ka, aga täna näitan sitsi-satsilist vintage-stiilis keerutamis-seelikut.


Seekord otsisin just kangast, mis ei oleks roosa, aga sobiks hästi roosade pitsidega. Meelepärase lillelise velvetilaadse puuvillase seelikukanga, roosipitsi ja tüllpitsi leidsin Kangadzunglist. Kangast kulus 0,5 meetrit, roosipitsi 1 meeter ja äärepitsi 2 meetrit.


Paar sobivat riidepuud peab meil muidugi ka olema. 

Tegin need plastikust riidepuudele, mis pannakse lasteriietega Mothercare-poes kaasa. Plastiku vooderdasin enne fliiskangaga ning seejärel katsin teise, ilusama kangaga.




Ann on rõõmuga nõus poseerima.


Andke ikka Martidele kommi ka!

6. november 2013

Pitsilised. Ringsall ja müts.

Tahtsin katsetada, kas bambusesisaldusega lõng sobib salliks-mütsiks. Pidasin silmas sellist komplekti, millega käia ilusate sügis- ja kevadilmadega. Siis, kui pole veel vaja paksu mütsi ega karvast salli. Selleks ajaks, kui piisaks pitsilisest ja kergest.


Esialgne mustriidee tuli jällegi Dropsi lehelt. Kuna mul oli aga märgatavalt peenem lõng, siis silmuste arv on minu mütsil teine ning salli tegin hoopiski nii pika, et otsa saaks soovi korral jaki alla peita.

Veel muutusi: mütsile tegin pärlkoes sooniku. Ja kahandused kudusin ka teistmoodi, kui mustris antud oli.





Lõng Baby Bamboo, Sirdar Snuggly DK (80% bambust, 20% villa), mida mütsile läks 65 ja sallile 135 grammi.
Vardad nr 3 ja 4.

Salli mõõdud: laius 22 cm, ümbermõõt 100 cm (mustrikordusi 15).
Mütsil 12 mustrikordust.





Rääkides nüüd lõngasobivusest... siis salliga jäin ma väga rahule - tundub praktiline ja vajalik. Kuna ta on mõnusalt siidine, sobib tõesti ka soojema ilmaga kanda. Samas mahub hästi õhema jaki alla.

Mütsi osas ma nii veendunud veel ei ole. Bambuslõng venis viimistluse käigus (ikka suure taldrikuga) väga palju. Pidin seda paar korda ümber kuduma, et õiget mõõtu saavutada. Seega tuli müts või õigemini barett üsna õhuke ja kerge, võib-olla liigagi. Eks aeg näitab ja kui vaja, koon ta mõne teise lõngaga kahasse uuesti ümber.

Aga lõng mulle meeldis. Tundub, et villa on seal täpselt nii palju, et kare ei oleks, kuid natuke sooja annaks



Ilusat sügise jätku!

2. november 2013

Põll.

Juba kevadel vallatlesin veidi türkiissiniste ja lillade kangastega ning tulemuseks oli selline lappidest esiliistuga põll. 


Liistu all on peidus paar taskut.


See põll oli mõeldud pojale, aga nüüd tuli välja, et "poisid ei kanna põlle". Novot! 

Hea, et piisavalt suure tegin ning siis ehk tuleb see aeg ka, kui poisid jälle põlle võivad kanda...