30. detsember 2013

Kokkuvõte 2013.

Ilma pikema sissejuhatuseta ütlen vaid, et seoses käsitööga on mul igal aastal hullumeelsed plaanid – sellised, mis eeldavad, et nädalas on vähemalt 10 päeva, kõik need päevad on pikad ja valgusküllased, puuduvad kõiksugu muud kohustused ja haigused. Ning kõige tipuks ma tõesti peaksin kõik need oivalised tunnid kasutama käsitöö tegemisele, mitte aga teiste tegemiste imetlemisele... No jah, tegelikkus on kõik teistsugune, kahjuks (või õnneks, sest muidu oleks vist mu juhe ammu koos).

2013. aastaks planeerisin oma tööd nii, et aasta igaks nädalaks oli sätitud vaid 1 töö. Täpselt nii, et iga kord kui mõni hea idee tekkis, kirjutasin selle kalendri mõnele vabale nädalareale. Igaks kuuks tekkis nii järk-järgult umbes 4 (käsi)tööd. Mõne mahukama „toote“ jaoks reserveerisin ka 2 nädalat, aga väiksemad tööd rihtisin nädalale, kus nagunii sai vähem aega näputööle pühendada (nt pühade või reiside vms tõttu). Vajadusel tõstsin oma tegemisi ka jooksvalt ümber.

Muide, varude üleostmise pidurdamiseks oli selline skeem väga hea. Jätkan ka tuleval aastal...



Seega olin 2013. aastaks planeerinud 46 eset, sh 8 salli (neist 2 pitssalli), 5 paari sokke, 5 paari kindaid, 5 põlle, 3 suuremat tikandit, 2 kampsunit, 2 tuunikat, 2 lapitekki, 2 paari sukki, 2 paari pitspõlvikuid, 2 mütsi, sussid, säärised, lapse retuusid, mehe vest, lapiseelik jne. Valmis sai üle 35 eseme... Midagi eelnimetatutest jäi tegemata ja mõned võtsin plaaniväliselt vahele.



Päris palju mu aasta alguse plaanides lõi segi kudumisalane täiendkoolitus. Tegelikult oli see muidugi ütlemata vajalik ja huvitav aeg, sest Anu Pink ja Kristi Jõeste õpetasid seal selliseid suka-kinda kudumisvõtteid, mida ma naljalt muidu poleks osanudki tähele panna, rääkimata teostamisest. Kursuse lõpus valmisid mu selle aasta ühed tähelepanuväärsemad tööd: Mustjala sukad (ülal) ja Muhu labakindad.



Tasakaaluks traditsioonilisele eesti kudumile ihkas hing ka midagi ise luua ning nii valmisid mul mõned pitskudumid.



See sinine topp oli täiesti plaaniväline tegemine. Aga on ju nii, et vahest ei saa häid ideid ootele jätta...



Sel aastal ei jõudnudki ma rohkem kui 3 pitsilist salli teha. Kõik said kolmnurksed. Minu lemmikuks osutus siiski ülevalt keskelt suunaga alla laiusesse kudumine. Mitte nii nagu see vesiroosikirjaga rätt, mille kudumist alustasin altnurgast. NB! Selle räti juhendi kirjutasin ka üles (leitav septembrikuu postitustest).



2013.a valmis mu elu esimene lapitekk. Jäin täitsa rahule, kuigi nüüd näen küll, et raam on (võrrelduna põhiosaga) liiga lai... Tekk on aktiivses kasutuses.
Kahju, et teist ei jõudnud – see on juba uue aasta nimekirja pandud.



Aga sellele mantlile olen aasta jooksul palju kiitvaid hinnanguid saanud.



Järgmise aasta tegemised on suures osas juba paigas – kes tahab minult midagi tellida, kiirustage!

Hetkel aga on mu plaanid sellised:
1. mees peab omale lõpuks minu kootud vesti saama (alpakavillane lõng olemas),
2. Atsile koon kampsuni (arvatavasti triibulise, lambavillane lõng olemas),
3. Kristina villased palmikutega põlvikud (lõng olemas),
4. mohäärist sviiter mulle endale (arvatavasti Anna juhendi järgi, lõngasid on mul palju, tuleb raske valik!),
5. veel ühed pitsilised põlvikud (seekord tuleb juhend ka kirja panna, lõng vist olemas),
6. 5 pitssalli (lõngad ammu olemas),
7. Mustjala sõrmikud,
8. üks vallatu kootud tuunika (lõngad ootel eelmisest suvest, idee niisamuti),
9. suur lapitekk Anni tuppa (kangad olemas),
10. spiraalseelik (pidin ju 6 paaniga ka tegema – kangad olemas),
11. linase-puuvillasegu lõngast topp harutada ja uuesti kududa (Anna juhendi järgi tehtud langeva kaelusega topp tuli mulle pisut kitsas - tuleb mõelda, mida teha...),
12. tahaks üht suurt (arvatavasti meriinovillast) pleedi, mille sisse end ntx vabaõhuetenduse ajal mässida!
13. Annile uus kootud suvetopp, sest eelmisest kasvas ta välja (puuvillasegu lõng olemas).
14. mulle oleks ka vaja üht suvekampsunit (lõng teadmata, millest küll teha, et ei oleks kare - puuvillasest??),
15. fuksiakarva boolero vms pitsilist (no see plaan on mul juba vähemalt 2 aastat olnud, materjal muidugi olemas),
16. üks talvine tuunika (materjali ja tegumoe osas pole „tellija“ veel otsustanud),
17. mõned tikandid,
18. mõned taaskasutusprojektid nii õmblustööde kui ka kudumite vanutamise näol,
19. järgmiseks talveks sokke, kindaid lastele ja teistele.

Nii, nüüd tundub, et heegeldamist ei tulegi... Kahju... Võiks ikka... Tuleb mõni hea idee leida! Näiteks seesama kott, teiste värvidega... Võib-olla...
Tegelikult ka pleedi võiks ju hoopis heegeldada...



Vahvat aasta viimast päeva ja tegusat uut aastat!

23. detsember 2013

Valged jõulud?

Kuna juba paar nädalat tagasi oli mul tunne, et seekord jõuluks lund ei tule, võtsin välja just valged ja hõbedased jõulukaunistused. 

Mõne päeva eest ehtisime valgete ehetega ka kuuse. Nüüd on pilt valgem ja tunne helgem...



Aga natuke muid tegemisi ka: päkapikule meisterdasin vildist mantli (mille ta magamise ajaks riputas spetsiaalselt keerutatud traadist riidepuu peale) ning vitstest jõulupärja kaunistasin pähklite, kastanite ja tammetõrudega.




Ning teetass sai endale Isetegija advendikalendri ja Snowdropi kaasabil valge villase vesti.



Kaunist jõuluaega! 

20. detsember 2013

Natuke tikkimist. Võtmehoidjad.

Motiiv ühelt antiikselt käekotilt...



Ilusa satiinkangaga...




Lihtsate, kuid eredavärviliste väätidega...




Motiiviga, mis pärit vanalt sõrmuselt...




Võtmehoidjaid tegin rohkemgi - jagub nii kingituseks kui ka müügiks. Vaata ka siia: (FB). 

16. detsember 2013

Roheliste ristikestega sõrmikud Atsile.

Seda, et Atsile meeldib roheline värv, olen ma siin vist ennegi maininud. Ja kui Ats endale sõrmikuid soovis, siis tuli need tingimata teha ka rohelisekirjud. Ma panin ta ette mõned eri tooni rohelised villase lõngakerad, milledest ta valis briljantrohelise (see on tegelikult tumedam, kui kindapiltidelt näha)! No ei ole just eriti eesti traditsioonidele vastav lõngavärv... Aga mis teha - tuli siiski sobiv kindakiri leida. Lihtsad, väikesed kirjad on minu lemmikud... 

Mõtlesin veel, et kuna ma seekord nagunii ühegi kihelkonna kinnast otseselt eeskujuks ei võta, siis tegutsen veelgi julgemalt ja panen rohelisele kõrvale jooksma tooniüleminekuga musta-halli lõnga.




Lõngad lambavillased, nr 8/2, musta-hallikirju on Raasiku toodang, rohelise värvisin ise.
Vardad nr 1,5. Randmes silmuseid 4x20, hiljem 4x20.

Korra olin hädas ka: nimelt ei mõelnud ma ette, mis juhtub siis, kui sõrmedeni jõuan. Lootsin, et sõrmede juures muutub hall lõng päris valgeks. Paraku värv ei vaheldunud nii ruttu ja kasutusse läks väike hall lõngakera, mille puhul tuli hinge kinni hoida, kas ikka jagub kõigi sõrmede jaoks...




Keraamiline burger on Atsi enda kätetöö.



11. detsember 2013

Triibulised sokid Märdile.

Olen nüüd juba omajagu lõnga värvinud, nii taimede kui ka seentega, nii paksemat kolmekordset kui ka ka peenemat kahekordset, sekka veel natuke ülipaksu kahekordset. Ja kuna sokivarusid üle vaadates selgus, et poja ühed sokid olid eelmisel aastal "ribadeks" kantud ja neid enam parandada ei ole mõtet ning teine paar on lootusetult väikeseks jäänud, tuligi neist lõngadest üks sokikudumine ette võtta. 


Mul on ammu vasardanud peas mõte, et proovin kududa taimvärvides triibusokid, mille soonikuosa on sinine, kuid triipudes sinist ei ole. Ettekujutuses tundus hea mõte, aga kuidas reaalselt välja näeb, ei ju ette tea, eks. Muidugi, ideaalis oleks olnud hea, kui see sinine oleks ka ehe indigosinine. Aga paraku kiire otsimise peale (ega sokkidega kaua oodata ju ei saanud) ma seda õiget indigosinist ega ka sinerõikaga värvitud lõnga ei leidnud. Seega värvisin ise tavaliste villavärvidega ja sain üsna rahuldava, naturaalilähedase tulemuse.

Poisi sokkidele tegin otsa küljekahandused. Huvitav kui erinevad on inimesed ja nende jalad - mulle endale näiteks küljekahandusega sokid üldse ei sobi ja ma ei tunne ennast sellistes sokkides mugavalt. Poiss aga protesteeris järjekindlalt igasuguste "ümarate" otste vastu, kus lisaks kõigele muule ebamugavale ka "tipp keskele jääb".



Ja ma ei tea, mis probleem see meestel on, aga minu omad ei taha, et sokiots nende varbaid puudutab. Seega tuleb ots teha selline suur ja mahukas, et varbad sisse ära kaoks...




Muidu, nagu viimasel ajal tavaks: lõngad 100% villased, seekord kolmekordsed nr 8/3.
Vardad soonikus nr 2, hiljem 2,25. Silmuseid soonikus 20, säärel 18, päkal 16 (jalanumber umbes 38 ).

Rõõmustav oli aga see, et pärast fotoshuuti Märt mulle sokke tagasi ei andnud - "mis neist ikka enam kingikotti panna". Jalga jäid.



5. detsember 2013

Väikeseks vahepalaks. Kott trenniriietele.

Näitan ära ühe kotikese, mille õmblesin tütrele balletitrenni riiete hoidmiseks. 

Jaa, meie 4-aastane hakkas sügisel balletitrennis käima. Eks see tehti meile ju nii lihtsaks - nimelt on Kaie Kõrbi Balleetistuudio trennid meie oma lasteaias - et raske oli juhust kasutamata jätta.



Kasutasin nelja erinevat roosat kangast, lillepaela ja veidi pitsi.


Kinnituseks tuli õhtul veel paelad osta ja ülesse kanalisse ajada... neid pildil pole, sest järgmisel hommikul läks kott lapsega lasteaeda kaasa.



Lõpetuseks aga lisan hoopis paar toredat välismaist kudublogi, kus mu silm viimasel ajal peatuma on jäänud: