31. detsember 2012

Kirsipunane müts ja karvane kaelus.

Kudusin mütsi ja kaeluse. Need valmisid juba rohkem kui kuu tagasi ning on juba aktiivses kasutuses, kuid nii tumeda punase pildile saamisega tuli veidi rohkem vaeva näha. 

Ja veel selgus, et kuigi müts ja kaelus on silmale suhteliselt sarnast tooni, siis fotodel on erinevus vägagi tugev. Need on kootud erinevast lõngast ja küllap siis lõnga tekstuur mõjub fotosilmale erinevalt.


Kaeluse kudusin pehmest ja kohevast lõngast Fonty Ombelle (70% kid mohäär, 25% vill, 5% polüamiid), mis on veidi paksem kui enamus mohäärlõngu (50g/145m). Hästi mõnus oli sellest kududa ja mõtlesin, et mohäärsviitriks sobiks see lõng ka hästi.
Lõngakulu 2 tokki ehk 100 grammi.
Ringvardad nr 6.
Alustasin 72 silmaga, lõpetasin 108-ga. Kaeluse pikkus on 50 cm.

Kuna nii tumedal ja karvasel lõngal pole mustrit nagunii eriti näha, siis valisin mustriks lihtsad 3+3 aukudega palmikud.





Müts on palmikute, nuppude ja pärlitega. Kudusin selle villa ja alpakasegusest lõngast Greenland, Coats HP (50% vill, 35% akrüül, 15% alpaka). See on mõnus ja paks lõng. Mütsi saab ruttu valmis. Kuid tundlikele hoiatuseks tuleb mainida, et sellest lõngast müts ajab otsaesise pisut-pisut kihelema. Sellest hoolimata on müts saanud minu lemmikuks - see on tõeliselt soe.

Lõngakulu 3 tokki ehk 150 grammi.
Ringvardad nr 4.

Alustasin 88 silmaga, 9.real kasvatasin 96-le. Palmikuid on 8 ja selleks, et alläär ilusti hoidma jääks (soonikut ju pole), tegin algul palmikute vahele mõned ripsiread.




Ilusat aasta lõppu ning kõike toredat algavaks aastaks!

25. detsember 2012

Elus ja eluta ehted.

Ma ei ole just suurem asi ehtekandja ning käevõru kannan ma üliharva, vast eriti pidulikel üritustel. Ükspäev mõtlesin, et äkki on see seepärast nii, et mul ongi vaid üks ülipidulik käevõru - õe kingitud kuldsete-hõbedaste-mustade kividega kaunitar. Aga kui mul oleks üks tagasihoidlikum pruun, väikese tikandiga, pisikeste pärlitega, äkki siis...

Tegin nõelvilditud rõnga.



Minu koeraunistus algas juba lapsepõlvest, kuid esimese päris oma koera sain 6 ja pool aastat tagasi. Siin ta on, meie Bruno - kurvasilmne koerake. Perenaine, kes koerapoja meile siis müüs, ütles, et "vaadake ette, et lapsed teda nende silmade pärast paksuks ei toida".

Aga miks ta siis nüüd siin pildi peal on? Lihtsalt sellepärast, et kui ma fotoka välja võtsin, siis oli ta ainuke kuuse all poseerija. Ja tegelikult olid ta jõulud ka sel aastal erilisemad - ta sai oma jõulukingi. Ja veel: ta sõi salaja pooled meie isetehtud piparkookidest ära... Jah, isu on tal hea, aga pole ta mingi paksuke...



Sel aastal kaunistasime jõulukuuse punaste ja kuldsete ehetega. Ehete värvi lasen valida oma noorimal pojal - miskipärast on see talle oluline... No eelmine aasta soovis ta siniseid ehted - see oli raske pähkel, sest kodus olid meil vaid üksikud sinised ehted ja kaubanduses domineeris hoopis lilla.
Aga punane on ju klassikaline jõuluvärv...



Rahulikku jõuluaega ja rõõmu südamesse!

20. detsember 2012

Vilti ja pitsi.

Katsetasin jõuluehete tegemist heide ja pitsiga. 



Õige kuju saamiseks kasutasin piparkoogivorme. Pärast katsin ehted pitsiga, töötlesin veel nõelaga ja kaunistasin pärlitega. Tõesti lihtne...






18. detsember 2012

Jälle jõulukuulid.

Vilditud jõulukuulid on õrnad, kerged, pehmed ja ilusad. Mulle väga meeldivad..., isegi veidi rohkem kui mu heegeldatud kuulid.



Ma ei toksinud neid väga kõvaks - pigem jäid nad õhuliseks, meenutades mulle vastsadanud pehmet lund...



14. detsember 2012

Heegeldasin veel kuuseehteid.




Katsetasin erinevaid ehteid - kuule, pärge ja kellukaid. Aga kõige armsamad on mulle ikka lihtsad kuulid ning muidugi mu oma leiutised - kardinarõnga-pärjad.




Ja tundub, et kõige ilusam on, kui ehted on kõik ühte stiili, näiteks kõik on kuulid - küll erinevalt kaunistatud ja eri värvi... 
Eks siis tuleb kunagi juurde teha...



Praegu on aga selline segadus...








Paar aastat tagasi kaunistasin kuuse (suure 2 meetrise) ainult isetehtud ehetega. Mulle väga meeldis. Aga lapsed tahavad rohkem sära...


9. detsember 2012

Jõuludeks.

Vahepeal olen heegeldanud ja viltinud jõuluehteid, kudunud mütse, salle ja sokke ning küllap veel midagi, aga pole jaksu pilte teha ja neid siia postitada. Miski pimeduse-masendus vist painab mind...


Selle jõuluehte tegemiseks oli vaja kardinarõngast, villast (või paksemat puuvillast) lõnga ning pärleid. Alustuseks heegeldasin kardinarõnga ümber tihedad kinnissilmused. Seejärel tegin nende peale väikese pitsi ja lisasin pärlid.